Ilmar Pihlak 15. II 1936 – 21. VI 2022

Ilmar Pihlak lõpetas Tallinna II Keskkooli (Tallinna Reaalkool) 1954. aastal ja jätkas õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikool) ehitusteaduskonnas autoteede erialal. Kõrgkooli diplom taskus, asus ta 1959. aastal tööle Projekteerimisinstituudi Kommunaalprojekt linnateede ja sildade projekteerimise alal inseneri, grupijuhi ja projektipeainsenerina. Sel ajal, aastatel 1959–1964, valmisid tema autoritöödena muu hulgas Klooga raud­betoonsilla, Pirita Tööjõureservide jahisadama, Pirita silla rekonstruktsiooni ja Võsu jalakäijate silla projekt, mis kõik ka teostati.

1967. kuni 2005. aastani oli Ilmar Pihlak  kunstiakadeemia arhitektuurikateedri tunnitasuline õppejõud.

Aastatel 1964–1967 oli Pihlak Tallinna Polütehnilise Instituudi aspirantuuris ja kaitses 1968. aastal väitekirja individuaalautode kasutamise seaduspära teemal. 1968. kuni 1974. aastani töötas ta vanemteadurina linnateede projekteerimise ja linnaliikluse organiseerimise valdkonnas. Tema juhtimisel koostati Tallinna liiklusmudel TRAMOD.

Alates 1974. aastast oli Ilmar Pihlak tehnikaülikooli arhitektuurikateedri assistent, aastatel 1975–1977 vanemõpetaja, 1977–1992 ehitusmaterjalide kateedri dotsent, 1990–1992 selle juhataja, 1992–1994 ehitiste projekteerimise instituudi dotsent, 1994–1999 arhitektuuri aseprofessor, 1992–2004 arhitektuuri õppetooli juhataja, 1999–2004 arhitektuuriprofessor, 2004–2006 ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli erakorraline dotsent, 2006. aastal erakorraline professor ja 2006. aastast emeriitprofessor.

Pihlaku tööde olulisemad teemad olid linnaehitus (Tallinna ja Lasnamäe üldplaneeringud), linnatänavad (Eesti projekteerimisnormid EPN 17 ja Eesti standard EVS 843:2003), arhitektuuri ajalugu, liiklusohutus, linnaplaneerimise ja liikluskorralduse konsulteerimine ja ekspertiis. Ta tegeles ka Suure väina püsiühenduse tasuvusuuringute liiklusprognoosiga.

Ilmar Pihlak  avaldas monograafia, üle 60 artikli rahvusvahelistes ajakirjades ja konverentsikogumikes, üle saja artikli Eesti ajalehtedes ja ajakirjades.

Pihlak oli nii oma erialal kui ka ühiskondlikult aktiivselt tegev. Ta kuulus Eesti Arhitektide Liitu 1967. aastast peale ja oli selle juhatuse liige aastatel 1973–1987. Pihlak oli vabariigi valitsuse liikluskomisjoni liige 1992. kuni 1999. aastani, teadusajakirja Town Planning and Architecture (Vilnius) toimetuskolleegiumi liige 1998. aastast ning kuulus TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi nõukokku ja ehitusteaduskonna nõukokku nii aastatel 1972–1992 kui ka 1997–1999.

Ilmar Pihlak oli reaalkooli vilistlaskogu esimees (2000–2006) ja üliõpilas­seltsi Raimla liige. Ta organiseeris ka Balti liiduvabariikide IX üliõpilaslaulu- ja tantsupeo „Gaudeamus“ ettevalmistamist ja läbiviimist ning pälvis peo organiseerimiskomitee tänukirja. Tegevust jätkus tal ka vabal ajal: Pihlak mängis korvpalli, harrastas välkmalet ning huvitus aiandusest ja teatrist.

Eesti Arhitektide Liit