Kahe linna üks süda

Valga uus keskväljak annab lootust, et ehk tõesti saabub kunagi aeg, mil Valga vanalinn taas üle riigipiiri ulatub ja kõikjale avatud on.

NEEME PUNDER

Valga keskväljak. Autorid Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping Itaalia arhitektuuribüroost Franchi Associati. Ehitaja YIT Infra. Väljak valmis „EV100“ ruumiprogrammi „Hea avalik ruum“ projektina. Arhitektuurivõistlus toimus 2015. aastal. Väljak avati 2018. aasta augustis.

Valga on projekteerijatele tõsine pähkel – tuleb mõelda, kuidas kujundada tõeline linnasüda, sest sada aastat tagasi alanud linna poolitamisralli on tahtmatult loomulikku arengut mõjutanud. Kuna olen Valga tegemistesse sisse elanud alles hiljuti ja ilmselt ei esinda ma ka kõigi elanike vaatenurki, kogusin kokku põliste elanike mõtteid. Väljaku sünniloosse pani kogu oma energia Valga viimane linnapea aastatel 2011–2017 Kalev Härk (praegu täidab neid kohustusi vallavanem Margus Lepik). Toon siinkohal ära tema mõtted väljaku saamisloost, olevikust ja tulevikust. Tema arvates peab Valga uus keskväljak, mis asub ajaloolise linnasüdame keskel, täitma kolme eesmärki: „Taastama ajaloolise vanalinna elu- ja äritegevuse, siduma kaks linnapoolt Valga ja Valka üheks tervikuks ning olema valgalastele rahvaürituste ja vaba aja veetmise koht.“

Ajalooliselt asub keskväljak linna suubuva kolme suure tee – Riia, Tartu ja Pihkva – ristumiskohas. Keskaegsetel kaartidel on Jaani kiriku ümbrus äratuntav juba eelmise aastatuhande keskel. Ajalooline linnasüda, mida kutsuti eelmise sajandi alguses ka vanalinnaks, oli ilmselt Jaani kirikust (linnakirikust) kuni Luke kirikuni (maakirikuni) asuv ala, kuhu olid koondunud kroonu- ja linna ametiasutused ning tähtsamad kõrtsid ja ärid. Jaani kiriku ümbrus on olnud pool sajandit või enamgi turgude ja laatade pidamise koht. Kuigi vanalinnast jooksis läbi linnamaa ja mõisate maa piir, tuli see teatud mõttes kasuks.

XX sajandi sündmused on vanalinna arengusse löönud sügavad haavad. XIX sajandi lõpus jõudis Valka raudtee ja uus raudteejaam hakkas linna kiskuma „mäe“ poole, kusjuures mäerahvaks olid siia suurel hulgal asunud eestlased ja allrahvaks lätlased ning tol ajal vihatud sakslased. Esimesed jäid peale. 1902. aastast üle kümne aasta kestnud nn turusõjas püüti turgu nihutada Jaani kiriku juurest Isidori kiriku juurde uuele turuplatsile. Tekkis kaks, vahepeal isegi neli, turgu ja vanalinna kaubandus käis alla. Valga süda venis kahe-kolme versta pikkuseks.

1920. aastatel jagati linn, sh linna­süda, kahetsusväärselt Eesti ja Läti vahel pooleks. Ajalooline linnasüda jäi äärelinna. Selle seletamatu geopoliitilise katastroofi mõjud ulatuvad tänapäeva.

1944. aastal pommitas pealetungiv Punaarmee kesklinna ajaloolise hoonestuse peaaegu maatasa. Õnneks säilisid kiriku ümbruse hooned ja õnneks ei täidetud seda kanti ka Nõukogude perioodi uusarendustega.

1990. aastatel pärast Eesti ja Läti taasiseseisvumist osutus vanalinn jälle rohkem kui 15 aastaks piiriäärseks aguliks. Erastamisvigade tõttu läksid linnale tähtsad hooned valedesse kätesse.

Selle tagajärjel oli praeguse keskväljaku ja riigipiiri vahel mahajäetud hoonete ja kehva mainega eikellegimaa. Euroopa Liidu ja Schengeni piirikokkuleppega liitumine andis uue võimaluse aeg tagasi keerata.

Kalev Härk on kirjeldanud, kuidas ajalugu püüti tagasi pöörata: „Umbes 2012. aastal seadsime eesmärgiks taaselustada vanalinn ja taasühendada kaks linnapoolt. 1990. aastate lõpus koostas tollane linnaarhitekt Ülevi Eljand esialgse visiooni, nn VIII kvartali (Jaani kiriku, Riia, Raja ja Sepa tänava vaheline ala ehk praegust uut keskväljakut ümbritseva kvartali) arendamiseks. Võtsime selle aluseks ja laiendasime koos uue linnaarhitekti Jiří Tinteraga mõtet luua elav linnaruum Valga Jaani kirkust Valka Luke (Lugaži) kirikuni. Selle visiooni teostumise aluseks oli kaks projekti: keskväljaku ehitamine (valmis 2018 augustis) ja Eesti-Läti piiriala ümberkujundamine linnade vahel (projekt sai põhimõttelise heakskiidu Eesti-Läti programmist 2016. aastal).“ Kalev Härk lisab meenutuseks, et teatud mõttes on neid kaht projekti planeeritud koos, kuigi olud sundisid need ajalisse nihkesse. Nimelt korraldati mõlemale piirkonnale rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, millest vanalinna osa võitis Itaalia ja piiriala Hispaania arhitektibüroo. Mõlema projekti teostamisel oli suuri takistusi, millest enamik sai 2017. aastal ületatud. Kalev Härk takistuste ja kompromisside kohta: „Vajalikud hooned ja kinnistud kuulusid asotsiaalile, kes keeldus koostööst. Pidime arvestama juba piirialale rajatud kaubandus­keskuste ja tankla huvidega, see sundis tegema kompromisse. Loodetavasti saab ka piiriala projekt paigast liikuma, sest see on oluline ka keskväljaku tuleviku ja arengu aspektist.“

Tulemus ja tulevik

Tavaliselt on suured muudatused linnade arengus võimalikud inimpõlvepikkuste tsüklitena, mistõttu keskväljakule hinnangu andmine aasta pärast valmimist on ennatlik. Keskväljak on vundament või kultuurilise keskkonna taristu, mis omakorda peab äratama ellu sealse piirkonna elu- ja ärihooned meelitamaks sinna inimesi. Teadlikult on valitud arhitektuuriliselt konservatiivsem, kuid sellevõrra ajas püsivam väljaku lahendus. Õnneks on omavalitsuse kontrolli alla saadud ka osa kõige probleemsemaid ehitusmälestistest hooneid. Aasta jooksul on meeldivalt paljudele saanud keskväljak vaba aja veetmise kohaks. Mõndagi vajaks veel kohendamist, näiteks laste mänguväljak ja kontserdiplats, keskväljakuäärsete majade välimus, kuid põhimõtteline suund on õige ja aja jooksul saab väljakut lihvida. Kalev Härgi arvates tuleks peale riigipiirisuunalise arenduse siduda Kesk tänav ja vanalinn inimsõbralikumaks tervikuks, kuna praegu lahutab neid autoteede rägastik: „Rohkem peab tegelema keskväljaku ümbruses olevate hoonete asustamise toetusega. Kõigeks selleks on vajalik pikaajaline strateegiline plaan ja järjekindel tegutsemine.“

Härk unistab, et 20 aasta pärast ulatub Valga vanalinn taas üle riigipiiri ja on avatud kõikidesse suundadesse. „Vanalinna majades elavad inimesed ja tegutsevad väikeärid, töökojad, ateljeed. Kõik ehitusmälestistest hooned on rakendatud ja korrastatud.“ 20 aasta pärast on Valga keskväljak koht, kus valgalane saab oma linna üle uhke olla, loodab endine Valga linnapea.

On hea tõdeda, et linnasüdame planeerimisel vaadatakse nii kaugele ette. Kas see kõik lõpuks ka teoks saab, on iseküsimus, aga lootma peab.

Peidetud väljak

Keskväljakust rääkides meenutab Valga muuseumi sõber Ivo Mõttus üht olukorda: „Mu tuttav, kes oli sattunud Valka, helistas ja ütles, et otsib keskväljakut, aga ei leia. Tõesti, see on ümbritsetud majadega ega hakka kohe silma. Enamik praeguseid valgakaid ja Valgat tundvaid inimesi ei seosta vist väljakut keskväljakuga. Praeguses väljaku paigas oli varem tühermaa, mis nüüd on leidnud mõistliku lahenduse.“ Kui valmib veel Valga-Valka piiriala jalakäijate tänav ja Valka keskplats, muutub kõik tunduvalt atraktiivsemaks, loodab Mõttus.

Väljakule toob linlased see, mis seal toimub, nt riigi 100. aastapäeva, Anne Veski, Dagamba ja veel mõned kontserdid. Lastele pakub suurt lusti mänguväljak. „Meie laatade tsenter võiks liikuda keskväljakule, ajalooliselt on väljakul toimunud paraadid,“ unistab Mõttus väljaku tulevikust.

Tuleb tõdeda, et kõik, kellega ma väljakust vestlesin, leidsid, et tegemist on tänuväärt saavutusega. Näiteks Ene Mägi, Valga linna elanik aastast 2014, ütles, et see on suur asi, et korrastati kesklinna nurgatagune, et see avati rahvale ja sealhulgas mõeldi ka lastele. Talle meeldib parklakohtade kujundus ja et ka väljaku piiridest väljapoole on haljastus rajatud. „Väljak tervikuna tundub piisav maa-ala ürituste korraldamiseks,“ lisab ta. Kuid sellest hoolimata, et üldiselt väljakut kiidetakse, tuleb välja tuua ka mõned puudused. Näiteks leiab Ene Mägi, et elavnemist väljaku ümbruses ja väljakul pole veel toimunud. Ta pakub välja, et selle saavutamiseks tuleks leida vahendid elementaarseks esteetiliseks korrastuseks, näiteks väljakule avanevate hoonete fassaadid üle värvida, ronitaimedega katta vms. Nurinat väljakut ümbritseva hoonestuse kohta on veelgi: „Kiiremas korras tuleb leida kompromiss trellitatud akende ja aiaga piiratud valge hoone omanikuga, et hoone muutuks kasutuskõlblikuks ja väljakule esteetiliselt sobivaks. Näiteks tuleks akendelt eemaldada trellid, katus uuendada ja külalistele avada,“ toob Mägi välja.

Üks „EV 100“ programmi „Hea avalik ruum“ eesmärkidest on ju ka linnaruumi elavdamine, eeldatakse, et korrastatud ruum tõmbab käima ka kohvikud, seltsimajad jms. Seda pole Valgas juhtunud. Ene Mägi küsib nõutult: „Kas ei saa kinnistute omanikke panna oma vara vastu huvi tundma? Väljakuäärsed hooned võiksid olla seltside kasutuses, seal võiks olla loomekeskus, jõusaal või galerii.“ Tööd väljakuga ei saa seega lugeda lõpetatuks, kui väljak pole oma eesmärki täienisti täitma hakanud.

Leian, et väljaku kavandamine ja teostamine on märkimisväärne saavutus. Kõik, kes mäletavad seda osa linnast enne väljakut, peavad ilmselt nentima, et toimunud on väga suur pööre paremuse poole. Kuigi linnamelu pole väljakule seniajani jõudnud, peab siiski rõõmustama mänguväljaku üle, millel kasutajatest küll puudust pole. Loodud on eeldused, et keskväljaku edasiarendamisel sigineb elu kogu platsile. Mind segavad samuti väljaku servas paiknevad lagunenud majad. Öeldakse ju, et tõrvatilk rikub meepotis kogu selle sisu. Praegu nii just ongi: maitsekalt kivisillutiselt libiseb pilk kergesti räämas seintele ning juba sellega on üldmulje rikutud. Kui majad korda teha, siis vahest leidub ka äriideid, kuidas need kasutusele võtta ja väljak elama panna. Praegu pole sel platsil peale istumise midagi teha, ka läbimõeldud haljastus, mis jalutajatele õdusust pakub, on puudu. Ja mõistagi saaks haljastamise käigus nii mõnegi räämas seina ära peita. Tore, et keskväljakul saab uhkeid kontserte korraldada, kuigi arvan, et lava oleks võinud kohe nt Jaani kirikupoolsesse otsa, näoga piki väljakut projekteerida, sest praegu ühel küljel või kõrval asetsev esinemispaik (lava) ei kata kindlasti terve väljaku vajadusi.

Ilmselt on suurim mure, kuidas keskväljak majade vahelt rohkem silma hakkaks – kas peaks mõne maja hoopis lammutama või annaks soodsate rendipindade jagamine tänavaäärsete majade ettevõtlikele inimestele hoo sisse ja nii kogu väljakule. Eks aeg näitab. Võib-olla tõesti saabub kunagi aeg, mil Valga vanalinn taas üle riigipiiri ulatub ja kõikidesse suundadesse avatud on.

Neeme Punder on Valga muuseumi direktor.

Keskväljak on vundament või kultuurilise keskkonna taristu, meelitamaks kohale inimesi, kes omakorda peaksid ellu äratama sealse piirkonna elu- ja ärihooned.

Gunnar Ling

Kuigi linnamelu pole väljakule seniajani kandunud, siis mänguväljakul küll kasutajatest puudust pole.

Maris Tomba

Valga uus keskväljak asub ajaloolise linnasüdame keskel ning peab täitma kolme eesmärki: taastama ajaloolise vanalinna elu- ja äritegevuse, siduma Valga ja Valka üheks tervikuks ning olema rahvaürituste ja vaba aja veetmise koht.

Maris Tomba

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht