Kas kooselamu on lahendus või ebarealistlik unistus?

Kooselamus on tähtsad suhted, jagamine ja ühine elukorraldus. Eestisse on selliseid maju projekteeritud vaid üksikuid. Kas ühiskond pole veel valmis?

JOHANN ORTIN ÕUN

Kooselamu (co-housing) on elamismudel, kus pered või üksikud inimesed elavad eraldi eluruumides, aga jagavad üldkasutatavaid ruume. Tavaliselt on need elutuba, köök ja söögituba ning sõltuvalt huvist ja ressurssidest leidub teisigi võimalusi, näiteks kunstnike stuudiod, treeningruumid või töökojad. Kooselamu eesmärk on elada jätkusuutlikumalt, jagada ressursse ja tugevdada naabritevahelist koostööd. Kooselamu toimimine nõuab kogukonnatunnet ning sellise hoone projekteerimise keskmes on ühisfunktsioonid, mis soodustavad majaelanike suhtlust ja ruumide ristkasutust.

Peamiselt pakub kooselamu elamismudel lahendusi sotsiaalsele eraldatusele, vananevale ühiskonnale, suurendab keskkonnateadlikkust ja teeb eluaseme taskukohasemaks.

Eesti leibkondade suuruse vähenemine viib sotsiaalne eraldatuseni. Näiteks Tallinnas on üle 60 protsendi kõigist leibkondadest ühe- või kaheliikmelised.¹ Veelgi tähelepanuväärem on, et ligi 35 protsenti Eesti elanikest tunneb ennast üksikuna ja ühiskonnast irdununa.² Sarnaselt kogu maailmaga ka Eesti elanikkond vananeb. Statistikaameti prognoosi järgi on 2050. aastaks iga kolmas elanik 65aastane või vanem. Eakatel on oma spetsiifilised vajadused, mis eeldavad elukeskkonna nendele kohandamist ja ka hoonete teistmoodi projekteerimist. Ühtlasi on teisenenud väärtushinnangud. Väidan, et eestlased on keskkonnateadlikus ärkamisajas. 71 protsenti meist tahab elada keskkonda hoidvamalt kui praegu ja 67 protsenti leiab, et keskkonnahoid on saanud identiteedi osaks.³

Eluasemed kallinevad aasta-aastalt. Aastatel 2020–2023 kasvas eluaseme hinnaindeks 46 protsenti. Samal aja­perioodil kasvas keskmine brutopalk pea poole vähem – kõigest 25 protsenti.⁴ Alternatiivsetel elamismudelitel on juhtiv osa taskukohaste elamispindade pakkumises, vananeva ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamises ning väärtushinnangutele vastamisel – need loovad toetava, säästliku, turvalise ja kaasava elukeskkonna. Kooselamu pakub traditsioonilise elamismudeli ees eeliseid alustades kõige otsesemast – sotsiaalse eraldatuse vähendamisest. Kooselamu mudel soodustab naabritevahelisi tihedamaid suhteid, annab võimaluse üksteist toetada, osaleda üksteise elus, eakatele on lihtsam pakkuda vajalikku tuge, sest nad on paremini kaasatud ning nende elustiil on aktiivsem. Kooselamu vastab ka otseselt uutele väärtushinnangutele. Suurenenud keskkonnateadlikkus, paindlikud töögraafikud ja mitmekesised huvid nõuavad uudseid lahendusi. Ühtlasi on kooselamul traditsioonilise elamismudeli ees ka majanduslikke eeliseid. Jagatud ressursid, nt pesumasinad, televiisor, köögitehnika ja parkimiskoht, vähendavad üksikisiku kulusid ja toetavad kestlikku mõtteviisi. Ühised töökojad ja treeningruumid vähendavad lisakulutusi. Eestis võiks kooselamu olla ühtlasi vastus ka leibkondade suuruse vähenemisele ja sellest tingitud kasvavale nõudlusele väiksemate elamispindade järele.

Kooselamu rajamine

Eestis võiks kooselamu rajada selliselt, nagu seda tehakse Saksamaal ühistumajade puhul Baugruppe liikumise eestvõtmisel. Planeerimine ja ehitamine eeldab ka tulevaste elanike panust. Arhitektuuril on kaasava disaini põhimõtete järgi kaks eesmärki: luua omanäoline ruum ja kujundada elanike suhteid juba enne sissekolimist. Tulevased elanikud saavad ühiselt ja täpsustatult kavandada vajalikke ruume ning hoiduda tavapärastest anonüümsetest lahendustest, mida pakuvad traditsioonilised arendajad.

Kuhu võiks Tallinnas kooselamuid ehitada?

Asukoht on kooselamu puhul eriti tähtis, sest see määrab suuresti ka elanikud. Kooselamu asukoha valikul peab arvestama mitme teguriga, nõutavad on hea ligipääs, ühistranspordiühendused ja ühendatus töökohtadega. Samuti kvaliteetsete rohealade ja vaba aja veetmise võimaluste lähedus ning lastega peredele ka kodulähedane kool ja lasteaed. Gentrifitseerunud kallis asumis paiknev kooselamu pakub taskukohasemaid elupindu. Kui piirkonnas on tugev kogukond, elanikke kaasatakse ümbritsevate asutuste tegevusse, siis on kooselamu sellisesse piirkonda tõenäoliselt oodatud. Tallinnas vastab sellistele kriteeriumidele kõige paremini Kalamaja.

Kooselamu elavdab vähemaktiivseid ja hõredamalt asustatud piirkondi, taskukohased eluasemed linna sees vähendaksid valglinnastumist. Tallinna kõige suurem takistus kooselamu mudeli kasutuselevõtul on asjaolu, et inimesed, kes on otsustanud valglinna maja osta, otsivad privaatsust ja võimalust kesklinnast eemale pääseda. Kalamaja ja Kassisaba asumis on seevastu juba olemas edumeelse ellusuhtumisega kogukond, kes oleks juba praegu valmis sellise elamismudeli omaks võtma ning võiksid inspireerida ka neid, kes muidu hõreasustusalale privaatse aiaga eramut ostma lähevad.

Mida rohkem mõistetakse ja hinnatakse ühiselu ja selle eeliseid, seda tõenäolisemalt võetakse uued lahendused laiemalt kasutusele. Praegu pakuvad koos elamise viisid huvi noorematele, kellel puudub mälestus Nõukogude perioodi ühiskorteritest. Varem oli minimaalselt sisustatud, väikesel pinnal elamine ja ruumide jagamine pragmaatiline paratamatus, tänapäeval on see aga valik.

Arhitekti ülesanne

Arhitektile on jagatud ruumi lahendamine vastutusrikkam ülesanne kui privaatse elukoha disainimine. Puht­isiklikes ruumides pole vajalikud kallid materjalid ja luksus, sest arhitektuuriline ja esteetiline kese on kooselamus nihkunud ühisaladele ja jagatud ruumidele. See võimaldab projekteerida sellise funktsionaalsuse ja tähendusega ruume, kus inimene soovib rohkem aega veeta kui oma toas.

Kooselamu toob elanikud eraldatusest välja, et keskenduda ühisele: hoone ei ole enam projekteeritud ainult endale, vaid ühiselt kõigile elanikele. Kui kodu rajamisel keskendutakse üksiku korteri asemel jagatud ruumile, siis kaob ka näiteks vajadus elutoa järele, sest ühisalad pakuvadki koosolemise ja melu keskel viibimise võimalust. Üksik korter nõuab läbimõeldud plaanilahendust ning privaatse ja jagatu suhestumist. Arhitektuurist tulenev piiride olemasolu ja üleminekute tugevus loovad või katkestavad ka inimsuhteid. Kooselamu on neile, kes mitte ainult ei hinda keskkonnateadlikku eluviisi, vaid väärtustavad ka ühiseid eluruume, sõprust ja kaaselanike tuge.

Artikkel põhineb autori sel kevadel EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas kaitstud magistritööl „Kooselamu elamismudeli rakendamine olemasolevasse linnakeskkonda Kalamaja asumi näitel” (juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Eik Hermann).

1 Statistikaameti veebiandmebaas.

2 Marju Himma, Sotsiaalne eraldatus räsib Ida-Euroopat rohkem kui muid piirkondi. – ERR Novaator 17. V 2021.

3 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2022. Turu-uuringute AS, Keskkonnaministeerium.

4 Statistikaamet.