Keelekümblust toetav ruum

Arhitektuur üksi ei lahenda keeleõppe ja lõimumise kitsaskohti, kuid ruumikunstiga saab luua seda soodustava keskkonna.

TATJANA ŠTŠURIKOVA

2022. aastal võttis riigikogu vastu otsuse, et 2030. aastaks minnakse kõigis venekeelsetes koolides üle eestikeelsele õppele. Üldharidussüsteemis on 16 569 õpetaja hulgas 2200 õpetajat,¹ kellel puudub eesti keeles õpetamiseks piisav C1-taseme keeleoskus. Eestis on 73 venekeelset kooli, kus õpib 15,3 protsenti õpilastest. Ainuüksi Tallinna venekeelsetes koolides käib 18 126 õpilast.² Eesti venekeelsed koolid toimivad justkui paralleelmaailmas, mis on küll osa Eesti ühiskonnast, kuid pole siiani, ehk veidi enam kui 30 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist, korralikult sellega lõimunud. Selle aasta sügisel hakkavad esimesed ja neljandad klassid õppima eesti keeles. Tehakse nägu, justkui oleks võimalik kolme kuuga teha tasa 30 aasta tegemata töö.

2023. aastal sooritas eesti keele kui teise keele lõpueksami B1-tasemel 51,7 protsenti³ õpilastest. Paljud õpilased ei julge oma eesti keele oskusega minna gümnaasiumi, kuna gümnaasiumiõpe on 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Pärast gümnaasiumi lõpetamist peavad õpilased valdama eesti keelt tasemel B2. Eesti ülikoolidesse eestikeelsele õppekavale kandideerides piisab B2st, kuid õppekava edukaks läbimiseks on vajalik C1-keeletase. Kahjuks ei valmista venekeelne põhikool praegu õpilasi piisavalt ette gümnaasiumiks ja gümnaasium ülikooliks. Niimoodi jäävad õpilased ilma eneseteostusvõimalusest hariduses ja karjääris.

Venekeelsed koolid suurendavad etnilist ja sotsiaalset segregatsiooni. See omakorda pidurdab tõsiselt Eesti majanduse arengut.⁴ Samalaadset probleemi uuriti Austrias, kus immigrantide lastele õpetati saksa keelt aasta aega enne saksakeelsesse põhikooli õppima asumist. Nii õpetajad kui ka õpilased märkasid immigrantide isoleerimise negatiivset mõju, sest ainult 32 protsenti lastest oli valmis saksa keeles õppima, 16 protsenti pidi uuesti läbima saksa keele tugikursused ja 48 protsenti (peaaegu pool) vajas lisakursusi. Neli protsenti jäi koolist üldse välja.⁵ Soomes on sisserändajate laste integreerimiseks läbimõeldum programm. Nad õpivad ühe aasta jooksul soome või rootsi keelt ja kultuuri, seejärel viiakse nad üle tavaklassi, kuid nad õpivad individuaalse programmi alusel. Lapsed jätkavad keele ja kultuuri õppimist ning võivad osaleda matemaatika-, kehalise kasvatuse, muusika- ja kunstitundides. Eesmärk on, et laps õpiks soome/rootsi sõnavara, tutvuks koolikeskkonnaga ning õpiks samaaegselt. Lisaks püüab Soome korraldada sisserändajate lastele emakeele ja kultuuri tunde, et tugevdada õpilaste mitmekultuurilist identiteeti ning luua alus kaks- ja mitmekeelsusele. Soome on rahvusvaheliste PISA testide järgi jätkuvalt kõrgel kohal, vaatamata viimastel aastatel täheldatud tulemuste langusele, mida võib seostada keerulise COVID-19 perioodiga. Austria ja Soome kogemus näitab, et on vaja vältida sisserändajate isoleerimist ning tutvustada neile võimalikult palju keelt ja kultuuri ning integreerida nad ühiskonda.

Euroopa sisserändajate olukord erineb Eesti venekeelsete olukorrast, sest paljud venekeelsed pered elavad siin juba mitmendat põlve. Enamik venekeelseid lapsi on sündinud Eestis, kuid nad on eesti ühiskonnast eraldatud venekeelse kooliga. Kuna keelel ja keelepoliitikal on tänapäeva rahvusriikides kodakondsuse, kultuurilise identiteedi ja keelelise kuuluvuse ühendavate narratiivide arendamisel oluline roll,⁶ tasub kaaluda võimalusi vene ja eesti keele emakeelena kõnelejate ühendamiseks õpingute ja vabal ajal. Lõppude lõpuks on integratsioon kahesuunaline protsess ja nõuab mõlemapoolseid jõupingutusi, hõlmates nii muutusi kui ka enese identifitseerimist.⁷ Eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärk on tagada venekeelsetele elanikele võrdsed õppimis- ja karjäärivõimalused Eestis ja nende ühiskonda lõimimine. Õppeainete õpetamiseks eesti keeles soovitatakse kasutada keelekümblusprogrammi. Seega on küsimus arhitektidele, milline ruum aitab ühendada eestikeelsed ja venekeelsed õpilased ja toetab keelekümblust.

Toetav ruum

Keelekümblus on mitmekeelsust edendav lõimitud aine- ja keeleõppe viis, mille puhul kasutatakse õppetöös kahte või enamat keelt.⁸ Keelekümblus annab muu kodukeelega õpilastele võimaluse õppida võõrkeelses keskkonnas keelt tegevuse kaudu. Keelekümbluse õppeviisi korral peaks õpilane edukalt omandama kõik õppeained, oskama vestelda, kirjutada ja lugeda sihtkeeles ning saama jätkata õpinguid teistes õppeasutustes sihtkeeles, säilitades seejuures oma rahvusliku identiteedi, kuid austades teisi kultuure.⁹ Ühes keeles õppimisest erineb keelekümblus vaid selle poolest, et toetavaid, lihtsamaid õppematerjale peab olema palju.

Selleks et mõista, milline ruum toetab keelekümblust ja lõimib ühiskonda, võiks vaadata nüüdisaegsete rahvusvaheliste, Skandinaavia maade ja Eesti koolide ruumiloome poole. Ruumide analüüsist ja intervjuudest keelekümblusekspertide ja noorsootöötajatega on koorunud välja kolm kriteeriumi, mis toetavad keelekümblust ja integratsiooni. Keelekümblust toetav ruum peab soosima suhtlemist, olema hariv ja motiveeriv.

Suhtlemist soosiv ruum soodustab kontaktiloomist ja loob olukordi, kus tuleb teises keeles hakkama saada. Kui ei ole suhtlust, ei ole ka võimalust keelt õppida. Näiteks saab koolihoovis mängimise ajal teiskeelselt noorelt uurida, kas labidas on vaba. Mängu- või spordielemendid ja hubased nurgad võimaldavad läbi viia õppetegevust ja innustavad suhtlema värskes õhus.

Hariv ruum on ruum, mis on abiks õpetamisel ja õppimisel. Kuidas saab ruum õpetada? Õpetab küll õpetaja, kuid ruumi elemendid toetavad teda. Mõttekas on kasutada seinu, millele saab kinnitada materjale ja pilte näiteks loomade või taimede eestikeelsete nimetustega. Selliseid seinu nimetatakse rääkivateks seinteks. Graafilised elemendid pindadel aitavad õpetajal teha tundi huvitavamaks ja aktiivsemaks. Kerge liigutatav mööbel ja paindlikud ruumid lubavad õpetajal sõltuvalt tegevusest ja rühma suurusest kergesti ja kiiresti ruumi ümber kujundada ja õpiolukordi luua. Nii saab rikastada õppetööd ja luua keele kasutamiseks erinevaid olukordi.

Motiveeriv ruum on ruum, mis tekitab soovi järgmisel päeval tagasi tulla. Motiveeriva õhkkonna saab luua looduslike materjalide ja läbimõeldud värvi­kasutusega. Loomulik valgus on oluline, sest mõjutab heaolutunnet. Tähtis on tagada sobiv heli- ja müratase ning jätta ruum paindlikuks, et kasutaja saaks seda oma vajadustele vastavalt kujundada.

Koolihoovid

Tõhus keeleõpe eeldab keskkonda, kus kogu suhtlemine ja infovahetus käib sihtkeeles. Ei ole teada, millal hakkavad eesti lapsed õppima venekeelsetes koolides, et toetada sealset eestikeelset keskkonda, kuid neutraalsel territooriumil on võimalik pakkuda eestikeelsetele ja venekeelsetele koolidele koostööd. Õppe- ja suhtlusprotsess jätkub väljaspool kooliseinu koolihoovis ja teel koju. Seega on kool, koolihoov ja ümbruskonna linnaruum omavahel tihedalt põimunud.

Õuesõppe põhimõtteid saab kasutada eesti- ja venekeelse kooli koostööks, kui kujundada õueruum, mis ergutab suhtlemist, suunab õppima uusi asju, innustab omavahel läbi käima ning motiveerib maailma avastama. Sellises keskkonnas õppivad vene keelt kõnelevad lapsed ja noored saavad eesti keelt kasutada peale koolitundide ka vaba ajal. Selline keskkond ei toeta ainult keelekümblust, vaid on sobilik kõigile. Tuleb luua avalikku ruumi, kus eri emakeelega inimesed leiavad suhtlemise, mängimise ja õppimise tõttu kokkupuutepunkte.

Artikkel põhineb autori EKA arhitektuuriosakonna sel kevadel kaitstud magistritööl „Koolihoov ja selle naabruskond kui keelekümbluse keskkond“(juhendajad Kadri Klementi, Katrin Koov ja Eik Hermann).

1 Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022–2030 seletuskiri. Haridus- ja teadusministeerium, 2022. https://www.hm.ee/uleminek

2 Samas.

3 Eesti keel teise keelena (põhikooli lõpueksam 2023), Testide tulemuste statistika. EIS Eksamite infosüsteem https://eis.ekk.edu.ee/eis/

4 Raivo Vetik, Muutumise ja endaksjäämise okkaline tee. – Postimees 16. VI 2001.

5 Katharina Resch, Marie Gitschthaler, Susanne Schwab, Teacher’s perceptions of separate language learning models for students with immigrant background in Austrian schools. – Intercultural Education, 2023, nr 34(3), lk 288–304.

6 Samas.

7 Raivo Vetik, Muutumise ja endaksjäämise okkaline tee.

8 Keelekümblus, Haridus- ja Noorteameti veebileht. https://harno.ee/keelekumblus

9 Samas.