Kommentaar: Telliskivi kvartal on rahvusliku linnaehituse ilming

Tõnu Laigu

Mida hõlmab Telliskivi loomelinnaku planeering?
Endise Telliskivi kvartali tehases Kalamaja, Pelgulinna ja vanalinna piiril näeme pigem suuremate linlike arengusuundade tagajärgi kui põhjusi. Selle kandi uus rahvas otsib kooskäimise ja kultuurilise tegevuse kohta lisaks oma uuele kodule ning samuti ka uusi töökohti. On olemas nõudlus. Seetõttu pakutaksegi Telliskivi kvartalis järjest rohkem alternatiivset tegevust kesk- ja äärelinna kaubanduskeskustele ja turiste täis vanalinnale, kuigi on esimesi ilminguid turistidest ja tavapärasest kinnisvaraärist ka siin. See on asjade loomulik käik, gentrifikatsiooni ehk piirkonna väärtuse tõstmise protsessi üks osa.
Telliskivi kvartalit tuleb võtta erandliku elamise ja töötamise alana, kus hooned on kunagi ehitatud tootmist silmas pidades, kõigepealt Vene-Balti raudtee arendamiseks ning hiljem Venemaa sõjatehnilise potentsiaali tõstmiseks. On ju raudtee ja sõjapidamine olnud Venemaal lahutamatult seotud. Mida selle ehitusmahuga teha? Kümmekond aastat tagasi hakati kavandama ulatuslikke lammutustöid, et kaotada siinne Vene taak ning täita ala uute elamutega. Üle 600 uue kodu! Kuid osalt buumi otsasaamisega, osalt detailplaneeringu bürokraatlike karidega ning osalt omanike vahetumisega on hakatud  liikuma vastassuunas. Miks mitte teha need hooned korda või ehitada moodsaks, pealegi on siin ainest küllaga. Esiletõstmist väärib hulk tööstusromantilisi ja unikaalseid paekiviehitisi XIX sajandi lõpust, näiteks F-hoone, endine valukoda ning hiljem kaetud vanad hooned hiiglasliku M-hoone mahus. Üksikuid paekivist elemente leiab ka mujalt konstruktsioonide vahelt kogu kvartalis. Tsaariaja ehitiste kõrval on ka nõukaaja majadel oma miljööväärtus, eriti noorema publiku puhul, ja sellele saab üles ehitada uue identiteedi. 
Telliskivi kvartal on pindala poolest sama suur kui Toompea. Selle kordategemine võtab oma aja ja raha. Tegutseda saab vaid etapiti, üks-kaks hoonet korraga. Seni on seda ka tehtud: nt A- ja F- hoone ning O- ja N-hoone Telliskivi tänava ääres, vabalava raudtee pool, mõned restoranid, kõrtsid ja rendipinnad. Osa ruume on praegu aga alakasutuses. Kõige suuremates tootmishoonetes I ja M käib  endiselt tootmine, peamiselt metallitöötlemine ning  ka jäätmeplastist kilekottide tootmine. Tootmis-, kultuuri-, ajaviitmis- ja büroomaailma segunemise tõttu valitseb Telliskivi kvartalis ainulaadne ja loov õhustik. Etapiline arendamine annab võimaluse  paljususeks, nii uute funktsioonide kui ka rentnike osas. Pärast iga uue hoone kordategemist saab hinnata, kuhu suunas on mõistlik edasi liikuda. Paljusust on mõnevõrra keerulisem ohjata, kuid teiselt poolt tagab see majandamiseks ning ka linnaruumi arendamiseks vajaliku paindlikkuse. Etapiliselt  praeguse ehitusmahu kasutuselevõtmise tõttu pole kvartali arendamiseks klassikalist detailplaneeringut vaja. Telliskivi kvartali puhul tundub detailplaneering jäik, ebatäpne ning ajas maha jääv linnaarenduse töövahend, mis on mõistlik asendada visiooni, mõtestamise ning reaalsete lahenduste valikuga. Siinne arendus sünnib arendaja ja selle kasutaja ühistöös. Seega võib Telliskivis toimuvas näha Eesti rahvusliku linnaehituse ilmingut, mis siis, et see on mõjutatud samalaadsest arendusest Euroopas ja mujal maailmas.