Kompaktne Tartu versus hajus ülikool

VERONIKA VALK

Neli aastat tagasi, oktoobris 2010, võttis Tartu ülikooli nõukogu vastu ülikooli ruumilise arengu põhimõtted aastani 2015. Neist lähtub, et ülikooli teeb koostööd Tartu linnaga ja arvestab linna huve ning arengusuundi. Kui vaadata, kuidas Tartu end rahvusvahelises plaanis „turundab” – turistidele end tutvustab –, siis on kultuurirohke hansalinn Tartu suuruselt teine linn Eestis, suure teaduspotentsiaaliga linn, „millel on olemas head eeldused kujuneda olulisemaks Eesti meditsiini- ja teaduskonverentsikeskuseks. Tartus asub 200 aasta vanune Ülikooli Kliinikum ning suurimad haiglate ja laborite kompleksid. Seetõttu ei ole imekspandav, et meditsiini- ja biotehnoloogiakonverentside korraldamisel on Tartus oma traditsioon”.1
Konverentsiturism on üks linna prioriteete ja selle arendamisel on TÜ ja teadusasutused paigaks, kus pidevalt toimub nii rahvusvahelisi kui ka riigisisesed teadusüritusi. Tartu soovib olla modernne linn, seejuures oma rikkaliku ajaloopärandi ja nüüdiskultuuriga, aastas toimub Tartus rohkem kui 4000 üritust ja festivali.
Mis aga olulisim: Tartu reklaamib end kompaktse linnana, kus valitseb „jalutuskäigu kultuur”, mis tähendab, et „konverentsil osaleja saab jalutada ühest asukohast teise. Pole tarvis kasutada ühistransporti, kui saab jalutada mööda Raekoja platsi oma konverentsi toimumiskohta”.
Selles valguses tekib küsimus, mida tähendab aina uute TÜ hoonete Maarjamõisa teaduslinnakusse ehitamine linnale, selle kompaktsele arengule. Välja on kolinud või kolimas Biomeedikum, tehnoloogiainstituut, Chemicum, füüsikahoone, siirde­meditsiinikeskus … „Arvestades seda, et järjekordne hoone on valminud [füüsikahoone – toim] ja täna on kaalumisel IT-maja asukoht kas kesklinnas või Maarjamõisa teadusväljal (kohtumine ülikooliga sel teemal on lähiajal plaanis), siis arutlemiskoht on olemas küll,” ütleb Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus.

Hajususe kasv
TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli sõnul tuginevad ka järgmisel aastal vastu võetavad uued arengupõhimõtted suuresti senistele alustele. Võiks arvata, et praegused muutused tähendavad ülikooli suures osas kesklinnast väljakolimist. „See on ilmselge liialdus. Maarjamõisa väljale on ehitatud ja arendatud eelkõige uusi, maailmatasemel ja  suuremahulisi tippteaduse keskusi. Sellised keskused ei ole üldlevinud mõiste järgi tavalised n-ö avatud koolimajad, vaid suures osas suletud teadushooned, mis oma olemuselt kas ei sobi kesklinna (liigne müra, vibratsioon, turvalisuse tagamise küsimused jne) või ka ei mahu kesklinna. Arstiõppe koondumine Maarjamõisa piirkonda on seotud tihedalt TÜ Kliinikumi arenguga,” vastab Pagel.
Sellegipoolest toob praegune arengusuund tudengitele ja kogu ülikoolile kaasa ümberkorraldusi. Pagel vaidleb vastu: „Ei saa rääkida ümberkorraldustest, vaid arengust. Kui vaadata, millised teaduskeskused on Maarjamõisa väljal, ehk siis kõik need hooned TÜ tehnoloogiainstituut, keemiahoone, füüsikahoone, siirde­meditsiinikeskus, Biomeedikum nõuavad suuri ja erilisi laboratooriume, uurimiskeskusi, katsekodasid ja muid eriruume ja -tingimusi. Samuti on need teadusharud omavahel tihedalt põimunud ja toetavad üksteist. Ülikoolis on aga veel palju teisi valdkondi, kus õpetamine ja teadusetegemine ei nõua sellises koguses spetsiifilist keskkonda: filosoofia, pedagoogika, õigusteadus, loodusteadused, kehakultuur, sotsiaalteadused jne. Need kõik on kesklinnas ja ma ei näe mingit põhjust neid ümberkorralduste käigus kuskile mujale viima hakata.”

Kompaktsus kui prioriteet
Säästva transpordi rahvusvaheline ekspertkomisjon, kes hindas Tartu arengupotentsiaali, on juba 2006. aastal toonud välja, et Tartu on ideaalne linn jalgrattasõiduks: „Tartu suureks eeliseks on niivõrd väikesed vahemaad, et neid on parem jalgsi või jalgrattaga läbida kui autoga sõitma hakata”.2
2010. aasta aprillis tõi arhitektuurikeskuse korraldatud Tartu linnafoorum esile TÜ kinnisvaraarendusega seotud probleemid. Maarjamõisa välja ja ülikooli ajaloolise kesklinna hoonestu vahemaa ning halb ühendus tingib selle, et need kipuvad toimima eraldiseisvate tuumikutena: „Seetõttu tekivad nn reaal- ja humanitaarkampus, mis tekitab küsitavusi interdistsiplinaarsuse toetamises ja toimimises”.3 Mugav ja piisavalt kiire liikumine ülikooli eri piirkondade (ajaloolise ja Maarjamõisa välja) ja hoonete vahel on ju ülikooli enda huvides, samuti alade omavahel sidumine (jalgrattateede väljaehitamine, Vanemuise tänava pikendusena raudteeviadukti ehitamine, trammid vms). Omaette küsimus on see, miks peaks TÜ Tartu linna sundseisu seadma, nii et linn peab taristu ekspansiooni suurelt investeerima, näiteks oma elanike taskust.
Selge on ka see, et „Tartu kui ülikooli- ja tudengilinna sidususe seisukohalt on oluline ajaloolise ja arendatava uue linnaku sidumine linna struktuuriga, mitte kujundada kahte monofunktsionaalset ülikooliala. Hoonestu ei tohi soodustada ülikooli eraldumist linnast. … Maarjamõisa välja arvestatava planeeringu puudumine on väga oluline teema. Siiani on planeerimine ja ehitus toimunud suhteliselt meelevaldselt”.4
Eks paistab, millist mõju Maarjamõisa teadusvälja kasvamine Tartu linnale pikemas plaanis tähendab. Siinkohal on oluline meelde tuletada mõned kompaktse linna arendamise printsiibid: lühikesed vahemaad, kui elanik peab need iga päev läbima; suhteliselt suur linlik tihedus ja mitmekesine maakasutus (välditakse monofunktsionaalsete alade tsoneerimist); tänavavõrk, mis soodustab jalakäimist ja jalgrattasõitu ning vähendab seeläbi energiatarbimist ja saastet. Tiheasustus soodustab sotsiaalset läbikäimist ja turvatunnet. Tihe linn sõltub autost vähem, seega on ka taristukulud väiksemad, sest pole vaja välja arendada ja ülal pidada üleliia suurt hulka teid ja trasse (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivõrk, küte jne). Kompaktses linnas pole eesmärk asustustihedus kui asi iseeneses, vaid mõistliku planeerimise korral kasutataks maa- ja loodusressursse säästlikumalt. Linna laialivalgumise pidurdamine on elanike endi kätes: nad võivad valida linnale juhid, kes suudavad äärelinnastumist tõkestada. Planeerimise vallas on selleks mitmeid proovitud võtteid, mh arenduspiirkondadele kindlate piiride seadmine, linlikku keskkonda piiritlevate rohevööde määratlemine (sinna ei tohi ehitada), osa kinnisvaraarenduse peatamine jpm. Need otsused nõuavad poliitilist tahet ja eelkõige paremat ja täpsemat arusaama, milliseid eeliseid kompaktne mudel linnale tulevikus pakub.

2013. aasta maikuus võttis Tartu linna volikogu vastu teemaplaneeringu „Tartu linna ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumiline areng”, mille on koostanud Pille Metspalu ja Indrek Ranniku ning Hele Luigujõe Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringuteenistusest.

2013. aasta maikuus võttis Tartu linna volikogu vastu teemaplaneeringu „Tartu linna ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumiline areng”, mille on koostanud Pille Metspalu ja Indrek Ranniku ning Hele Luigujõe Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringuteenistusest.

info.raad.tartu.ee

1   Vt www.visittartu.com/et/konverentsiturism
2   Vt www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/5D606AD842705A95C22571650047AA1B?OpenDocument
3   Linnafoorumite kogumik (toim Kaja Pae), www.arhitektuurikeskus.ee/wp-content/uploads/2011/10/LINNAFOORUMID-URBAN-FORUMS.pdf.
4   Ibid

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht