Kui vähem, siis kvaliteetsem, mitte odavam

Pärast COVID-19 pandeemia taandumist võiks elukeskkond olla senisest kvaliteetsem, mitmekesisem, ruumikasutuse mõttes paindlikum ning kindlasti loodus- ja inimsõbralikum.

VERONIKA VALK-SISKA

Kui vähem, siis kvaliteetsem, mitte odavam

Jaan Rõõmus

Kriisiolukorra teadvustumisel viisime läbi kiire küsitluse arhitektuuri- ja disainivaldkonna erialaliitudes ja arenduskeskustes, et kaardistada kahjude esialgne iseloom ja maht. Disainivaldkonnas anti samaaegselt väga operatiivselt ja omaalgatuslikult detailne ülevaade disainibüroode seisust ja eriolukorrast põhjustatud kahjude võimalikust ulatusest. Kogutud andmed näitavad, et disainivaldkonnas on küsitletuist kõige kriitilisemas seisus praegu nn isetootvad disainerid ehk designer-maker’id, kes loovad originaaltootesarju, on käivitanud oma stuudio ning loonud kaubamärgi. Neil on lisaks tööjõukuludele tekkinud raskused ka rendipindade üüri- ja üldkulude ning laenukohustuste katmisega. Disainerite liit ja disainikeskus on oma pöördumistes andnud edasi meetmete igati läbimõeldud ettepanekud. Kultuurivaldkonna kriisiolukorra leevendusmeetmete paketis on seetõttu mõeldud just neile disaineritele, kes vajavad abi kõige rohkem. Toetusmeetme kavandamine käib.

Disainimeede toetab eelkõige disainerite mikro- ja väikeettevõtteid, isetootvaid disainereid, kelle elatusallikas on autorilooming, mida nad tiražeerivad müügi eesmärgil. Toetatakse disainer-ettevõtjaid, kes on disainivaldkonnas tegutsenud vähemalt kolm aastat, kelle viimase kolme aasta keskmine käive on olnud vähemalt 25 000 eurot ning kes loovad professionaalsel tasemel ekspordipotentsiaaliga uudse vormikeelega materjalipõhiseid tooteid. Püüame meetmega alal hoida end aastatega visalt üles töötanud ja juba edu saavutanud disainereid ja ettevõtteid. Soovime meetmega ära hoida disaini mikro- ja väikeettevõtete asjatu pankrotistumise, kuna see raskendaks neil kolme aasta vältel pärast pankrotti uuesti ettevõtlustegevusega alustamist ning tähendaks kultuurivaldkonnale kaotust, sest andekad ja tihtilugu mujal maailmas Eesti kui hea disainimaa kuvandi loonud loomeinimesed jääksid mitmeks aastaks ettevõtlusest kõrvale. Oluline on, et disainivaldkond taastuks kriisist võimalikult elujõuliselt ja ettevõtlus mitmekesisena. Disainiettevõtjatel tasub lisaks kultuuriministeeriumi meetmele kindlasti uurida ka kõiki teisi abimeetmeid, millega ettevõtetele abi pakutakse, sh töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Kredexi jt võimalusi.

Loomeettevõtlus püsib loovisikutel ning disaineritel ja arhitektidel kui loovisikutel on võimalik küsida ka loomeliitude ja loovisikute seadusega ette nähtud loometoetust. Minu nõuanne erialaliitudele on, et kriisiolukorras tuleks loomeliitudel peatada loome­stipendiumide eraldamine, kuivõrd ressursse võib olla hädasti vaja kasutada kriisi tõttu hätta jäänute loometoetusteks, mis võib päevakorda tulla nt aasta teisel poolel. Eriolukord ei lõpe ühel hetkel, nagu seda poleks kunagi olnud. Kuni jätkub kriisi mõju – arhitektuurivaldkonnas on see ehk isegi pikema vinnaga kui mõnel teisel loomealal –, tuleks loomestipendiumide osas teha sisulist koostööd kultuurkapitaliga ja loomeliitude prioriteet seadusega määratud summade kasutamisel peaks olema loome­toetus.

Nii nagu arhitektid ja insenerid on oma 25. märtsi ühispöördumises väljendanud, on majanduse langusfaasis oluline, et riik suurendaks investeeringuid eesmärgiga stabiliseerida olukord turul, elavdada majandust ning vähendada negatiivse majandustsükli mõjusid. Riigi Kinnisvara on arhitektide-inseneride pöördumisele reageerinud ja juba ka kinnitanud, et jätkab planeeritud investeeringute ning remonditöödega. Riigi Kinnisvara on ühtlasi märku andnud, et eriolukorrast tingitud ning põhjendatud juhtudel lepingulisi sanktsioone ei rakendata. Kultuuriministeerium toetab kindlasti pöördumises edastatud pädevusnõuete eriolukorra ajal paindliku tõlgendamise mõtet, nii et pädevusnõuet ei rakendataks ühtviisi karmilt nende spetsialistide puhul, kelle kutsetunnistus on eriolukorra ajal lõppenud ja selle taotlemine pole eriolukorra tõttu võimalik.

Äärmiselt oluline on majanduslanguse faasis elukeskkonna kvaliteedi säilitamine ja võimalusel tõstmine, nii et eelarvekärpeid ei tehtaks arhitektuuri ega väliruumi – kvaliteetse eluruumi arvelt. Põhimõte peaks olema: kui vähem, siis kvaliteetsem, mitte odavam. Seetõttu peaks veelgi enam rõhuma väärtuspõhiste hangete läbiviimisele, et vähendada puhtalt hinnapõhiste hangete osakaalu ja vältida projekteerimistööde puhul massilist alapakkumist. Kriis on muutnud meie kõigi ruumikogemust: kehva planeeringuga kodus ja piirkonnas on hoopis hullem kriisinädalaid ja -kuid üle elada, kui mõnes teises. Pärast COVID-19 pandeemia taandumist võiks elukeskkond olla senisest kvaliteetsem, mitmekesisem, ruumikasutuse mõttes paindlikum ja kindlasti loodus- ja inimsõbralikum. Eelistame praeguses kriisiolukorras kohalikku ja leiame viisi, kuidas meie oma disainereid ja arhitekte hangetes senisest paremini toetada.

Ruumihariduse laiapõhjaliseks edendamiseks kriisi ajal on kultuuriministeeriumi kodulehele kokku kogutud veebipõhised kultuurist, sh arhitektuurist ja disainist osasaamise võimalused ka koduseinte vahel. Arhitektuurikoolil on kümne tegutsemisaasta jooksul kogunenud palju haaravat õppematerjali, mis on koondatud selle veebilehele kõigile vabalt kasutamiseks. Praeguses eriolukorras sobib see kõik hästi silmaringi laiendamiseks ja igapäevase koolitöö mitmekesistamiseks. Näiteks on seal arhitektuuriteemalisi videoid, ülesandeid ja mänge. Iseseisvaks põhjalikumaks uurimistööks sobivad ka järgmised kaks projekti: „Kooliruum“ ja „Uuri ruumi!“ ülesannete kogu. See kõik on laiemalt seotud liikuma kutsuva kooli ja õuesõppega, mis on ruumiloomes seotud (linna)maastiku ruumikvaliteediga. Üks oluline asi, millele väljatoodud terviseriski valguses (laste ja noorte ülekaalulisus, vähene liikumine) mis tahes linna- või maapiirkonna elukeskkonna ja linnamaastiku puhul tähelepanu juhtida, on see, et meie ümbrus peaks kutsuma lapsi ja noori rohkem liikuma. Häid näpunäiteid liiku­ma kutsu­vatest ruumilahendustest leiab näiteks käsiraamatust „Koolimaja kutsub liikuma“.

Veronika Valk-Siska on kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik.