Kuus ühele ehk Kes saab noore arhitekti preemia?

Merle Karro-Kalberg

Korraldaja Eesti Arhitektide Liit

Panustajad Heldur Meerits ja reisibüroo Go Travel

Preemiaks 5000-eurone reisitšekk

Üksikkandidaadid Kadri Klementi, Toomas Paaver, Eero Palm;

kollektiivkandidaadid Koko Arhitektid (Raivo Kotov, Andrus Kõresaar), Kamp Arhitektid (Jan Skolimowski, Peeter Loo, Kaspar Kruuse) ning Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke.

Žürii: arhitektuuriajakirja A10 peatoimetaja Indira van’t Klooster, arhitekt Tõnu Laigu, arhitekt ja 2012. aasta noore arhitekti preemia laureaat Veronika Valk ning ettevõtjad Heldur Meerits ja Aivar Tuulberg

Auhinna annab president Ilves üle 12. veebruaril.

Juba kuuendat korda väljaantavale noore arhitekti preemiale konkureerib sel aastal 3 arhitekti ning 3 arhitektide kollektiivi. Tunnustatakse seda üht, kes on olnud silmapaistvalt innovaatiline või kelle looming on aidanud maailmas eesti arhitektuuri tutvustada. Ühiskondliku kaalu tagab eraettevõtjate kaasamine: panustatakse 5000 euroga premeeritu reisitšekki. Erakapitali valmisolek kultuuripreemiat rahastada ei ole just tavapärane nähtus olukorras, kus suurem osa tunnustusest tuleb vaid kultuurkapitalilt.

Noorte arhitektide innovaatilist ja loovat mõtlemist tunnustava preemia kandidaadid on seekord äärmiselt erinevad ja nende panus Eesti arhitektuuri mitmekesine, varieerudes õpetamisest ühiskondliku tööni ja terviklikest pisidetailidest linnamaastike ilmet muutvate avalike objektideni.

Kadri Klementi on Eesti arhitektuuriellu toonud värsket mõtet ja sütitavaid ideid. Ta tegutseb kõikvõimalikes ja -võimatutes arhitektuuriharudes: büroos B210 arhitektuurse projekteerimisega, mille sulest on pärit ka TTÜ Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskus, osaleb edukalt võistlustel, kajastab peatoimetajana eriala teoreetilisi seisukohti ajakirjas Ehituskunst, kureerib näitusi ja riiklikke ning rahvusvahelisi erialasündmusi.

Noore arhitekti preemia kandidaadiks on Kadri Klementi esitatud laste arhitektuurikooli ühe loojana. (Kool pakub huviharidusena ruumiõpet algklassilastest keskkooliõpilasteni). 2014. aastal on ta olnud paljude ruumiteemaliste õpitubade eestvedaja ja läbiviija. Koostöös mitmete festivalidega on ta ehitatud keskkonna üle paljud mõtlema pannud. Just eelmisel aastal on Klementi arhitektuurihariduse teemal kirjutatud artiklite ning sõnavõttudega silma paistnud, toonud Eestisse teadmise sellest, kuidas teistes riikides lapsi kvaliteetset ruumi märkama õpetatakse.

Toomas Paaverit on preemia vääriliseks pidanud nii arhitektkond ise kui ka aktiivselt oma asumi käekäigu eest seisev Telliskivi selts.

Paaveri arhitektipagas on kaalukas ja kirju: ta on teinud põhjalikku tööd avaliku sektori asutustes, viljelenud mitmekülgset arhitektuuriloomingut ja teinud hingega palju vabatahtlikku ning laia kõlapinna leidnud tööd.

Ei saa üle hinnata Toomas Paaveri kandvat rolli Kalamaja linnaruumi parendamisel: tema tegevusega on seotud Kalaranna kujundamine isetekkeliseks rannaks ning avaliku liivarannana kaitsmine lõputuna tunduvas Kalasadama planeeringuvaidluses, Vana-Kalamaja tänava jalakäijasõbralikuks muutmise algatus, Soo tänava ümbersünd ja Kalaranna tänavaprojekti kujunemine inimmõõtmeliseks. Praktiseeriva arhitektina, pöörab Toomas Paaver palju tähelepanu avaliku ruumi sidususele, mõnususele, kohalikele elanikele oluliste kohtade kvaliteedile ja seda kõike tulevikus realiseeruvate arenduste kontekstis ehk pikemalt tulevikule mõeldes.

Üldsusele vähem tuntud Eero Palm on arhitekt, kes peab enda tugevuseks läbisaamist tellijaga. Ta on võtnud südameasjaks selgitada klientidele, kui tähtis on hoone juures arhitektuur, ning kõneleb läbimõeldud arhitektuuri eest. Kindlaksjäämine kvaliteetsetele materjalidele ja detailidele on Eero Palmi kavandatud hoonetele toonud juba betoonehitise eriauhinna ning terasehitise aastapreemia.

Arhitektuuri juures peab Palm oluliseks ruumi valmimise protsessi ja rõhutab tellija, ehitaja, poliitiku ja arhitekti koostööd, millest sünnib terviklik kontseptsioon.

2015. aastal kümnendat tegevusaastat tähistava Kamp Arhitektide kontoris on teostatud ligi 100 eri suurusega projekti, mille seas on arhitektuuri ja sisearhitektuuri-lahendusi ning näitusekujundusi. Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse käekirja tunneb ära: selles segunevad kaasajastatud traditsiooniline vorm, vastupidavad ja kestvad lahendused ning keskkonnatundlikkus, millele lisandub inimkeskne mõõde. Ruumi kasutaja tunneb end seal õdusalt. Tegemist on aktiivse kambaga, kes paistab Eesti arhitektuurimaastikul silma detaili­täpsuse ja värskusega. Mitmetes ajakirjades avaldatud tööde tõttu on nende looming jõudnud ka rahvusvahelisele areenile. Sellest annab tunnistust ka 2014. aasta Mies van der Rohe nimelise kaasaegse arhitektuuriauhinna nominatsioon.

Arhitektuuribüroo Koko majad tunneb linnapildis kõhkluseta ära. Esiteks on neid maju lihtsalt väga palju. Teiseks eristab Raivo Kotovi ja Andrus Kõresaare maju teistest majadest mänglev käekiri. Olgu selleks Tallinna inglise kolledži muinasjutuline puutüvedele toetuv ujula, maamärk Fahle maja, pimeduses elustuv Metro Plaza või ulmeline Rotermanni keskuse laudsepa töökoja hoone, kõigis Koko majades on tugev annus tänapäeva mängulist vormi ja dramaatilisust. Erakordselt tulemuslik ja silmapistev on olnud selle loomingulise ühenduse töö just vanade, keerukate hoonete taastamisel.

Ei ole just palju arhitektuuribüroosid, kelle looming oleks nii mahukas, et sellega saab täita ajakirja, aga ka vaid terve raamatu. 2014. aasta lõpus ilmunud 15 loominguaasta vahekokkuvõte on tõestus Raivo Kotovi ja Andrus Kõresaare loomingulisest tulemuslikkusest.

Koko Arhitektid sai 2013. aastal Euroopa Liidu ja Euroopa Nostra kultuuripärandi kõrgeima auhinna Lennusadama angaaride taastamise eest.

Ei möödu aastat, mil kolmik Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke poleks kandideerinud mõnele Eesti-sisesele või rahvusvahelisele auhinnale. Nende arhitektuuri iseloomustab värskus ja varieeruvus – iga projekt kujuneb konkreetses ruumilises ja sotsiaalmajanduslikus kontekstis. Ümbruskond on see, millele nende arhitektuur tugineb. Nii maanteemuuseumi väliekspositsioon „Teeaeg“, installatiivne NO99 Põhuteater, Balti filmi- ja meediakool kui ka Viljandi riigigümnaasium sobivad just ja ainult sellesse paika, kuhu nad on asetatud, ning mõjuvad just seni puudunud osana tervikust.

Meeskonnana on nad Eestis üks väheseid arhitektikooslusi, kes reageerivad erinevate väljendusvahenditega ühiskondlikele protsessidele analüütiliselt, kriitiliselt ja kaine mõistuse piirides. Nende arhitektuurist, ruumiinstallatsioonidest, artiklitest või seisukohavõttudest kumab kultuurikriitiline hoiak, mis on läbi põimitud iroonia ja naljaga.

Noore arhitekti preemia võiks minna neile tulemusliku loomingu eest ning tunnustusena tööle õppejõududena.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht