Lepime mere kasutamise osas kokku

Kuigi tundub, et merd on küllalt, läheb konkurents muutuvas maailmas mere kasutamisel aina tihedamaks.

MAILA KUUSIK

Rahvusvaheliselt nähakse mereala ruumilist planeerimist avaliku protsessina, mille käigus püütakse leida tasakaal ühiskonna ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide vahel.

Rahvusvaheliselt nähakse mereala ruumilist planeerimist avaliku protsessina, mille käigus püütakse leida tasakaal ühiskonna ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide vahel.

Merle Karro-Kalberg

Võiks ju küsida, milleks planeerida merd. Tundub, et õieti polegi nagu midagi planeerida: kalad piire ei tunne, laevad ja mehed on merd kündnud ammustest aegadest ning künnavad ka edaspidi. Kuigi tundub, et merd on ju küllalt, läheb konkurents muutuvas maailmas mere kasutamisel aina tihedamaks. Mere kasutamise ruumiline planeerimine on tingitud peamiselt sellest, et traditsiooniliste kasutusviiside kõrvale peavad mahtuma ka uued: intensiivne mereturism, puhkemajandus, vesiviljelus, energeetika jm. Mereala hõivamisel on alanud võidujooks ning seda eelkõige majandusvööndis, kus reeglid on ebamäärasemad kui territoriaalvetes. Võistlus mereala hõivamisel on viinud vajaduseni tõhusamalt ja koordineeritumalt mereala majandada, et vältida võimalikke konflikte ning tugevdada sektorite ja ka riikidevahelist koostööd. 2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu direktiiv reguleeribki peamiselt koostööd ja teemasid, mida tuleb mereala planeerimisel käsitleda.

Planeeringute koostamine on tulevikku kavandav tegevus, arvestada tuleb uute trendide ja tehnoloogiatega. Seega pole planeerimine niisama lihtne, kui soovime, et koostatud dokument poleks pelgalt olemasoleva olukorra kaardistamine. Näiteks vesiviljelus ei pruugi edaspidi tähenda pelgalt kalakasvatust, vaid ka karbi- ning vetikakasvatust (mis võib leevendada kalanduse mõjusid), tuulegeneraatorite tehnoloogia areneb ja muutub, järjest olulisemaks muutub meri seoses turismi ja puhkusega, kliimamuutuste kontekstis tuleb arvestada meretaseme tõusuga jne.

Rahvusvaheliselt nähakse mereala ruumilist planeerimist avaliku protsessina, mille käigus püütakse leida tasakaal ühiskonna ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide vahel. Merealale koostatava planeeringu peamised eesmärgid on samad, mis maismaalgi: jõuda ala kasutuse osas kokkuleppele huvigruppidega (merealade puhul on peale siseriiklike kokkulepete olulised ka rahvusvahelised kokkulepped, eriti majandusvööndi kasutamist puudutavad) ja sektorite lõimimine, selleks, et vähendada mereala kasutamisest tingitud konflikte ning suurendada koostööd. Tegelikkuses on nende eesmärkide saavutamine tõsine väljakutse nii riikidele, aga ka asjasse puutuvatele sektoritele. Seadusandlikud regulatsioonid ja planeerimise praktika erinevad riigiti, ka ülesanded on riigi ja omavalitsuste vahel jaotatud erinevalt. Näiteks Soome ja Rootsi nentisid pärast ühist projekti, et nende planeerimiskultuur ja arusaam mereala kasutusest ei ühti. Soome ei välistata looduskaitsealadele tuuleparkide kavandamist juhul, kui looduse kaitsmine tagatakse. Ääremärkusena võiks öelda, et sellest põhimõttest võiksime merealade planeerimisel lähtuda ka meie, sest looduskaitse alla oleme võtnud juba peaaegu 30% merest.

Mida on tehtud Eestis?

Eestiski on läbi viidud päris palju huvitavaid ja kasulikke ettevõtmisi, kuid need kõik on olnud projektipõhised. Üks huvitav ja mitmetahuline oli näiteks projekt „Liivi laht kui tuuleenergia ressurss“, mille eesmärk oli kaardistada Liivi lahe tuuled ja jäätingimused, hüljeste ning lindude elupaigad, rändeteed, inimeste suhtumine meretuuleparkidesse ja majanduslikud võimalused. Inimestelt küsiti, kui kaugel rannikust peaks asuma tuulepark. Sobivaks peeti kümmet-viitteist kilomeetrit rannikust. Kahtkümmet kilomeetrit peeti juba liialt kaugeks, sest sõpru tuleb teatavasti hoida lähedal, aga vaenlasi veel lähemal. Selliseid kummalisi paradokse ja müüte on meretuuleparkidega seoses tekkinud palju.

Mereala ruumilise planeerimise teeb keeruliseks andmenappus. Mere uurimine on kulukas ning siiani on meil uuritud väikesi alasid. Ka teemade osas on uuringud olnud ebaühtlased: enam on uuritud linde kui kalu. Lahendus võiks olla juba olemas andmete baasil mudelid koostada ja sel viisil planeerimiseks vajalikud andmed genereerida, kuid ka see praktika pole meil veel väga levinud.

Eestis on valitsus algatanud kaks planeeringut, nimelt Pärnu ja Hiiu maakonnaga piirnevate merealade oma. Mõlemad on maakonnaplaneeringud, mille koostamist korraldasid konsultantide abiga maavalitsused. Planeeringud koostati pikaajalisi strateegilisi eesmärke silmas pidades ja piirkonna eripäraga arvestades, mistõttu erinevad ka Pärnu ja Hiiu planeering rõhuasetuselt, kuigi teemade ring on sarnane. Peamised erimeelsused tekkisid ikkagi mere traditsioonilise ja uue kasutusviisi vahel. Hiiu maakonnas on oluline meretuuleparkide teema, Pärnus lisandub sellele kalanduse ja puhkemajanduse vastasseis. Samad teemad, kuid suuremas ulatuses, on merealade planeerimisel päevakajalised ka mujal: Šotimaal vaieldakse tuule- ja laineenergia kasutamise üle, kuid oma koht on seal ka gaasil ja naftal, Norras nafta, gaasi, kalanduse ja vesiviljeluse üle, viimane on olulisim vaidlusküsimus ka Islandil.

Mis edasi?

Eestis reguleerib mereala planeerimist eelmisest aastast kehtiv planeerimisseadus. Selle järgi peab planeeringu koostamist koordineerima rahandusministeerium. Tegemist on üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuga, mille algatab ja kehtestab vabariigi valitsus. Paraku sai uus planeerimisseadus valmis enne kui Hiiu ja Pärnu maakonnaplaneeringud ning seetõttu ei analüüsitud, millisel tasandil võiks Eestis merealasid planeerida.

Mereala planeerimisel tekib kolm suurt küsimust. Esiteks, millise täpsusastmega üleriigiline planeering koostatakse? Seni on see olnud strateegiline dokument, mille juurde kuuluvad selgitavad skeemid. Maismaa planeerimisel koostatakse üleriigilise planeeringu järel maakonnaplaneering, siis omavalitsuse üld- ja detailplaneeringud ning seejärel projekt. Mereala planeerimisel peaks projekti seega koostama juba üleriigilise planeeringu alusel, sest teisi planeerimise tasandeid mereala puhul pole.

Teiseks, kas ja kuidas hakatakse planeerima merealaga piirnevat rannikuala? Rannikuala planeerimine eeldab detailidesse süvenemist, mida mereala planeerimisel, vähemalt senise kogemuse põhjal, teha ei saa. Kui merd haldab riik, siis maismaa rannaala peamiselt omavalitus. Kuidas suudab mereala üleriigiline planeering, juhul kui sellega planeeritakse ka rannikut, arvestada omavalitsuste planeeringutega ning mil määral on see siduv?

Kolmandaks küsimuseks on asjast huvitatute kaasamine. Seadus reguleerib väga täpselt, kellega peab planeeringu koostamisel koostööd tegema ning keda kaasama, alates riigikogust lõpetades keskkonnaorganisatsioonide katusorganisatsioonidega. Nendesse pikkadesse loeteludesse ei ole mahtunud paraku need, kes merel igapäevaselt toimetavad, unustada ei tohi neid, keda planeering tegelikult mõjutab: kalureid, tuuleenergia arendajaid, laevaliikluse korraldajaid jne. Näiteks Islandil koostatakse mereala planeering regionaalsel tasandil (meil on selleks maakonna tasand), et jõuda paremini kohalikeni. Kuigi kaasamine tähendab meil viimasel ajal pigem formaalset kirjavahetust, on Hiiu maakonnaplaneering siiski hea näide, mille koostamisel osalesid aktiivselt nii kohalikud omavalitsused, huvitatud osapooled (peamiselt looduskaitse ning kalandussektor) kui ka valdkondade eest vastutavad ministeeriumid.

Riigi merepoliitikaga on seatud eesmärgiks koostada Eesti mereala planeering 2020. aastaks. Selleks, et seks ajaks valmis jõuda, tuleks alustada kohe, sest planeeringu koostamiseks võib kuluda neli-viis aastat. Üks väljakutse on mereala planeerimine majandusvööndis, sest see eeldab rahvusvahelist koostööd ja kokkuleppeid teiste riikidega.

Igal juhul ootab meid ruumilises planeerimises ees huvitav aeg ka pärast merekultuuriaastat. Planeerimise peamiseks eesmärgiks on ja jääb huvide põimimine ja ühise ruumi mõistlikus kasutamises kokku leppimine.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht