Linnahall ekspertide käes

Ooperiteatrile sobivad kõige paremini Admiraliteedi basseini loodekülg ja linnahall. See hoone väärib kiiret taastamist ja uut sisu.

INDREK ALLMANN, KATRIN KOOV

Linnahall ei jäta kedagi ükskõikseks. Oma suuruse, asukoha, seisukorra ja tähenduse tõttu on see üks n-ö kuumemaid arhitektuuriobjekte, mille üle avalikkuses arutletakse. Arvamusi selle kohta, mida linnahalliga teha, on servast serva alates lammutamisest kuni tippkultuurikeskuseks ümberehitamiseni välja. Igal juhul mõjutab see hoone avalikku ruumi – nii füüsilist kui mentaalset – ning on märgilise tähendusega.

Arhitektide pädevuse hulka kuulub ruumianalüüs ja ruumivõimaluste hindamine. Olemasolevate ja potentsiaalsete ruumiväärtuste nägemine on selle eriala esindajate ainuomane väljatreenitud oskus. Seetõttu on mõistlik arhitektidega nõu pidada olukorras, kus väärtushinnangud kõiguvad ühest äärmusest teise. Sageli ei osata näha kehvas seisus vanade ehitiste väärtust, kuna hetkepilt on liialt trööstitu. Ometi on sageli just vana ja uue kooslus unikaalne ning sellist sünergiat ei suuda ükski uus hoone tekitada. Mõelgem näiteks Kultuurikatla, Lennusadama või Noblessneri peale. Linnahall võib ju olla natuke liiga „uus“ võrreldes saja aasta taguste ja vanemate ehitistega, kuid praegusele noorele põlvkonnale on see samuti osa meie ajaloost, mida nad oma silmadega pole näinud ning mida me ei peaks kollektiivsest mälust kustutama. Pealegi on vana maja kordategemine keskkonnasõbralikum tegu kui uue ehitamine. Võrdluseks võib tuua häid näiteid teistest endise idabloki riikidest, kus just Nõukogude perioodist pärit unikaalehitised praeguse mõtteviisi toel rehabiliteerituna ja korrastatuna on saanud väga poppideks kohtadeks. Näiteks Ljubljanas renoveeriti 2014. aastal Vabariigi väljak koos seda ümbritsevate hoonetega.

Niisuguse kultuuriobjekti nagu rahvusooperi Estonia uue maja rahastusotsuse tegemiseks on vaja nii avalikku arutelu kui ka ekspertide analüüsi. Mõnda neist on meedias tutvustatud, kuid mitte kõiki. Näiteks tehti 2012. aastal töötubasid linnahalli tuleviku üle otsustamiseks ning linnahall ise kui fenomen oli Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni keskne teema. Mitu arhitektuurieriala magistritööd on käsitlenud linnahalli võimalikku tulevikku. 2016. aastal koostati tasuvusuuring konverentsikeskuse rajamiseks. Selles artiklis soovime aga välja tuua Eesti Arhitektide Liidu (EAL) hiljuti tehtud uurimistöö kokkuvõtte, mis sisaldab rahvusooperi uue hoone asukohtade võrdlevat analüüsi ja sealhulgas linnahalli võimalusi.

2018. aastal valminud ooperiteatri võimaliku asukoha linnaruumi analüüsis kaaluti 11 asukohta.

EAL

2018. aastal tellis Rahvusooper Estonia arhitektide liidult linnaruumi analüüsi uue ooperimaja asukoha leidmiseks. EAL pani kokku töörühma,* kuhu kuulusid peale kogenud arhitektide veel Tallinna linnaplaneerimise ameti ja Tallinna Sadama esindajad. Analüüsis käsitleti 11 asukohta kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, neid võrreldi ooperimaja ruumiprogrammi ja kavandatud mahtudega.

Asukoha valiku tegemisel lähtuti linnaplaneerimise head tava järgivatest põhimõtetest: et ooper asuks linna keskel, juurdepääs oleks hea nii jalakäijatele kui ka auto või ühissõidukiga liiklejatele, et uus hoone looks enda ümber elava linnaruumi ning ooperikülastajal oleks põhjust ja võimalus viibida ooperiteatri piirkonnas ka enne ja pärast etendust ning asukoht ei oleks vastuolus muinsuskaitsenõuetega. Samuti juhiti tähelepanu, et kuna praegune Estonia maja jääb edasi tööle, siis vana ja uue maja vahele peaks jääma teatav linnaehituslik ja vaimne side.

2010. aastal tehtud analoogse töö käigus oli eelmine arhitektide töörühm läbi vaadanud laiema maa-ala ja jõudnud järeldusele, et sobivaim piirkond ooperimajale on kesklinna ja mere vahel. Parimaks asukohaks tunnistati tookord Admiraliteedi basseini äärne ala, kus praegu käib aga Porto Franco kaubanduskeskuse ehitamine. 2018. aastal koos käinud töögrupp leidis, et see on märgiliseks avalikuks hooneks ka praegu parim koht, eelkõige tänu sidemele ümbritseva linnaruumiga, ligipääsetavusele ja heale vaadeldavusele. Kuna konkreetne väljavalitud krunt oli aga eramaa, mille ostmine käis tookord riigile üle jõu, siis vaadeldi nüüd teisi võimalusi selles piirkonnas. Parimaks asukohaks praeguste võimaluste juures tunnistati basseini loodekülg, mis kuulub Tallinna Sadamale. Basseini ümbrus vajab väga üht väärikat avaliku funktsiooniga hoonet, et sadama piirkond ei muutuks lihtsalt üheks suureks kaubandus­keskuseks.

Linnahall ei jäta kedagi ükskõikseks. Suuruse, asukoha, seisukorra ja tähenduse tõttu on see üks n-ö kuumemaid arhitektuuriobjekte, mille üle avalikkuses arutletakse. Foto 1980. aastatest. Arhitektid Raine Karp ja Riina Altmäe, sisearhitekt Ülo Sirp.

Raine Karp / Arhitektuurimuuseum

Võrdväärse alternatiivina toodi analüüsi kokkuvõttes välja linnahall, mis on väljakujunenud maamärk, paikneb linnaruumis dominantselt ning on nii jalgsi kui ka mitmesuguste transpordi­vahenditega hästi ligipääsetav. Linnahalli kasuks räägib ka asjaolu, et see on kasutusest väljas, kehvas seisus olev väärtuslik hoone, mis vajab kiiresti korda­tegemist. Linnahalli kohta on aja jooksul koostatud mitu projektlahendust, mis ühel või teisel viisil on tõestanud, et seda on võimalik kohandada uute funktsioonide tarvis, sealhulgas ooperiteatriks.

Muidugi ei too olemasoleva hoone taastamine kaasa uue hoone ehitamisega sarnanevat impulssi ümbritsevale linnaruumile, kuid linnahalli elluäratamisel on hoonel potentsiaali saada põnevaks sündmuskohaks. Juba praegugi käiakse seal jalutamas ja vaadet imetlemas. Pealegi on koos linnahalliga lootus käima tõmmata ka ammune plaan ehitada välja rannapromenaad ning siduda Põhja-Tallinn sadamaala ülejäänud mereäärsete piirkondadega.

Töögrupp tõdes, et muinsuskaitse­küsimused kerkivad esile nii sadamaala kui ka linnahalli puhul. Enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist eeldavad need põhjalikke läbirääkimisi. Tehti ka ettepanekuid järgneva tegevuse kohta: tuleb välja selgitada täpsed muinsuskaitselised piirangud (mõlema asukoha kohta), pidada omanikega läbirääkimisi ja sõlmida koostöökokkulepe ning valmistada ette ja korraldada rahvusvaheline arhitektuurivõistlus.

Kokku võttes: 2018. aastal tehtud analüüs kinnitab, et uuele ooperiteatrile sobivad kõige paremini Admiraliteedi basseini loodekülg ja linnahall. Linnahall kui arhitektuuriline, kultuuriline ja ajalooline maamärk väärib kiiret taastamist ja uut sisu. Sellest peab saama mitmeotstarbeline kultuuri- ja ärikeskus, kus peale kontsertide, teatrietenduste ja konverentside korraldataks ka näitusi, oleksid avatud söögikohad ja väiksemad ärid. Linnahallil on potentsiaali saada mereäärseks tõmbekeskuseks otse kesklinna külje all.

* Aivar Mäe, Andres Alver, Indrek Allmann, Katrin Koov, Endrik Mänd, Peeter Pere, Indrek Rünkla, Siiri Vallner, Piret Üts

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht