Tänavamekk – Tatari tänava ärastatud jalakäiguruum

Tatari tänava lõik Pärnu mnt ja Vana-Lõuna tn vahel on arengule jalgu jäänud. Tänaval liikujad väärivad, et nende soovide ja vajadustega arvestataks.

ANDRES LEVALD

Pärnu maantee oli eelmisel sajandil üsna kitsuke. Liiklusmagistraalina laienes tänav Lutheri vabriku vastas Vineeri peatuse juures tänapäevaste hooneseinteni 1960. aastate keskpaigaks. Autoliiklus oli toona hõre ja tänava ületamine oli jalakäijale jõukohane. 1990. aastatel hakkas autode arv kiiresti kasvama. Tänava lääne­poolsele küljele rajati tänavahaljastuse arvelt sõiduradadest eraldatud parkimistasku, mis eraldas bussi- ja trammi­peatuse ning ülekäiguraja kõnniteest. Koos sellega laoti juhuslikesse kohtadesse paar kitsast treppi, et pääseks läbi parkla kõnniteele. Trepile pääsu takistavad aga parkivad autod. Lapsevankriga trepist ei sõida, ratastoolist rääki­mata. Jalgsi liikujad turnivad sealt, kus autode vahele veidi ruumi on jäänud.

Pärnu maantee trammitee ja ühis­sõiduki­peatused rekonstrueeriti 2014. aasta sügisel. Peatused viidi teise kohta ja sellega nihkus ka ülekäik. Jalgsi liikujatele tehti olukord veel keerulisemaks, teine võimalus on kõndida järgmise ülekäiguni. Võimalik, et tänavate kui avaliku ruumi projektide avalikustamise korral oleks saadud kitsaskohti vähemalt arutada. Näiteks jäi liikluskorralduse lahenduses täiesti tähelepanuta tõsiasi, et jalakäijatel pole piisavalt ruumi peatumiseks lubava fooritule ootamiseks ja üleüldse on ooteaeg piinavalt pikk.

Kui südikas kõndija jõuab üle tänava, on ta jätnud selja taha kolmkümmend meetrit, seitse sõidurada ja kolm valgus­foori, mille taga ootamisele kulub enamik ajast. Kuhu edasi? Tatari tänava suunal katkestavad liikumist mitu kõrget äärekivi ja tolmule tallatud muru­ribadega sissesõit ajakirjandusmaja parklasse. Ühel hetkel ollakse kõnniteel, siis juba sõiduteel, sest kõnnitee kaob sootuks. Õnnepalee poole ei kutsu samme seadma lai tähistamata asfaldiväli, mida piiravad paemüüritised.

Kõigile tuntud ajakirjandusmaja Pärnu mnt 67a (1972, Uno Rosme ja Enno Treiberg) asub linnaehituslikult tähtsal kohal. Et mitte sulgeda Tatari tänavat, toetati hoone ots monoliitraudbetoonist V-kujulistele raamidele. Sealt alt läbi minnes takerdub jalutaja aga parkivate autode barrikaadi taha. Majas paiknevad bürood ja asutused, sh ortopeediakliinik, perearstikeskus ja hambaravikabinet, millele soodus ligipääs on vajalik. Sellest hoolimata katkeb tänav hoone all hoopiski. Selgub, et kinnistul tänavamaad ei olegi ja kinnistusraamatusse pole kantud mingeid kohustusi tänava või läbipääsuservituudi kohta. Koos hoonega erastatud tänavaruumis puudub kõnnitee, hoopis tasuvam on äriparkla. Liiklusseadus nõuab kõnniteel jalakäijatele käiguriba vabaks jätmist, kuid paraku ei kehti see reegel seal, kus kõnnitee puudub.

Ajakirjandusmaja kõrval on suurima muutuse läbi teinud Tatari tn 64 trüki­kojaks ehitatud tootmishoone. Praeguses ärimajas on tootmisettevõtted, bürood ja (arhitektuuri)stuudiod, Uuskasutuskeskus, Tommi Grill ja hüpermarket Tatari Rimi. Ümbruskonnast tuleb üha enam inimesi siia ostlema ja lõunale. Jalgsi liikumine on tänaval elavnenud, kuid keskkond pole atraktiivne, pigem tõrjuv. Ülilaial liigendamata ja tähistamata sõiduosaga tänaval domineerivad autod. Aktiivsed ruumi kasutajad on surutud lagunenud asfaldiribale vastu hooneseina. Hallis kivikõrbes puuduvat tänavahaljastust on ärid omaalgatuslikult püüdnud korvata hoone sokli ääres pottidesse istutatud pooppuude ja lilledega. Tänavaruumi ümber korraldades võiks siin leida koha nii tänavapuudele, liikumisraja jalgratastele, samuti välikohvikule ja muukski. Külastajate arv kindlasti suureneks.

Kurioosumina on endise ENSV ministrite nõukogu autobaasi valve- ja ekspluatatsiooniteenistuse hoone Tatari 56/58 (1987, Vilen Künnapu) ees kõnniteed kattev sammaskäik – arhitektuuris sajandite jooksul palju kasutatud võte, mis kaitseb jalakäijate liikumist väliste mõjude eest. Praegu muudavad trükikoja trepiga laadimisplatvorm, hoonet toestavad sambad ning kõnniteele paigutatud liiklusmärk sammaskäigu läbimise keerukaks. Taas on tegu avaliku tänavaga, mis on koos hoonega erastatud.

See Tatari tänava lõik Pärnu mnt ja Vana-Lõuna tn vahel on arengule jalgu jäänud. Kõik tänava kasutajad eeldavad kvaliteetset linnaruumi. Eriti vajavad seda jalgsi liikujad, ainult nemad saavad tuua väliruumi elu ja suhtlemise. Ehk oleks vaja head eeskuju, mis selgitaks peatänava peatamise otsustajatele elukeskkonna tegelikke väärtusi ning aitaks eelistusi paika panna? Siin võiks tasakaalustatud tänavaruumi kujundamiseks korraldada ideevõistluse.

Pärnu maanteele ehitati tänavahaljastuse arvelt parkimistasku, mis eraldab bussi- ja trammipeatuse ning ülekäiguraja kõnniteest. Juhuslikes kohtades asuvate treppide kaudu peaks läbi parkla kõnniteele saama. Trepile pääsu takistavad aga parkivad autod. Lapsevankriga trepist ei sõida, ratastoolist rääkimata.

Ajakirjandusmaja alt läbi minnes takerdub liikuja parkivatest autodest barrikaadi taha. Koos hoonega on erastatud ka tänavaruum ja kõnnitee asemel oli tasuvam paigutada sinna äriparklad.

Vaikelu Tatari Rimi ees. Ratta, lapsevankri ja ratastooliga ei pääse siit üles ega alla muul viisil kui mööda tolmust pinnaseteed. Sõnum on: ärge tulge, te pole siin oodatud – vaadake ise, kuidas hakkama saate!

3 × Andres Levald

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht