Millisest Kaarli puiesteest unistavad noored?

Tulevikku tasub vaadata helgetes toonides: meil on palju ruumist mõtlevaid noori, kellel on linnakeskkonna parandamiseks hulgaliselt häid ettepanekuid.

IVO ARRO, PEETER-EERIK OTS, EPP VAHTRAMÄE

IX koolinoorte arhitektuurikonkurss „Minu unistuste puiestee“

 

Põhikooliastme parimad

I preemia – „Külmasaar“, Mona Ojamäe (Saue kooli VII klass, juhendaja Ave Kongo)

II preemia – „Fight Club“, Ronan Teetamm, Kaspar Niitlaan (Saue kooli IX klass, juhendaja Ave Kongo)

III preemia – „Igapäevane puhkus“, Kardo Andre Hiiemäe (Saue kooli VII klass, juhendaja Ave Kongo)

Äramärkimine: „Looklev teekond“, Britta Karlson, Maria Katarina Ljutjuk (Püha Miikaeli kooli VIII klass, juhendaja Külliki Tõnisson) ja „Tool“, Harti Haava (Peetri lasteaed-põhikooli V klass, juhendaja Piret Anier)

 

Gümnaasiumiastme parimad

I-II preemia ja Tallinna kesklinna valitsuse eripreemia – „Kirjandusallee“, Liisa Korjas (Tallinna saksa gümnaasiumi XI klass, juhendaja Erik Joasaare)

I-II preemia – „Maitsete allee“, Brigita Joost (Tallinna saksa gümnaasiumi XI klass, juhendaja Erik Joasaare)

III preemia – „Roheline rännak“, Elizabeth Vainult (Vanalinna hariduskolleegiumi XII klass) ja Holger Rosenroth (Tallinna saksa gümnaasiumi XII klass)

Äramärkimine: „Klaaspalee“, Melinda-Johanna Metsis (Tallinna saksa gümnaasiumi XI klass, juhendaja Erik Joasaare)

 

Žürii: arhitekt Helen Rebane (Nüüd Arhitektid), arhitekt Ivo Arro (Tallinna strateegiakeskus) ja Peeter-Eerik Ots (Harjuoru 2030 eestvedaja).

Tallinna kesklinna valitsuse eripreemia andsid välja linnaosa vanem Monika Haukanõmm ja arendus­nõunik Janar Siniväli.

---

Konkursi korraldas MTÜ Linnalabor, laekus 90 tööd: 7 gümnaasiumiõpilastelt ja 83 põhikooli omadelt. Konkursi ja töödega saab tutvuda aadressil www.nooredarhitektid.ee ja Vabaduse väljaku tunnelis kuni 28. jaanuarini.

Tallinna Euroopa rohelise pealinna tiitel andis ainest ka seekordse koolinoorte arhitektuurikonkursi teemavalikuks. Küllaltki „roheline“ Kaarli puiestee Tallinnas on paraku üsna eraldatud, alakasutuses ega seo ümbruskonna maamärke. Seetõttu valiti linnaruumis just see kõigi võimalike hulgast välja, et kooliõpilased saaksid pakkuda puiestee tarvis uue ja värske ilmega lahenduse. Võistlusega kutsuti õpilasi mõtlema, kuidas luua lopsakas ja roheline väliruum, mis viiks sujuvalt Vabaduse väljakult Kaarli kirikusse ning seoks Kaarli puiesteed ümbritseva keskkonna killustatud osad ühtseks tervikuks.

Peatselt lõpeb rahvusraamatukogu rekonstrueerimine. Toompead Vabaduse väljakuga ühendavasse Harjuorgu plaanitakse Helioru kontserdimaja, millega arendatakse kogu sealne bastionivöönd mitmekülgseks elamusi pakkuvaks keskkonnaks. Tallinnas on võetud ka kindlam siht arendada 15 minuti linnaruumi. Seetõttu on selge, et Kaarli puiestee vajab ümbermõtestamist ja värskeid ideid, et see oleks suurema terviku vääriline osa – inimväärne olemisruum.

Kaarli puiestee on linnaruumi mõttes küllaltki keeruline koht. Praegu annab kogu alale iseloomu lai ja intensiivse liiklusega sõidutee, mis eraldab sellest Kaarli kiriku ja ka allee. Sellegipoolest on Kaarli puiestee paljude võimaluste ja suure potentsiaaliga koht, sest jääb vanalinna ja südalinna vahele, ning selle kasutatavust on võimalik parandada.

Puiesteele uue ruumilahenduse leidmine nõudis õpilastelt julget sekkumist. Võistlustöödes on sümpaatselt palju värskeid ideid ning lahenduste väljatöötamisel on mõeldud ette antud võistlusala piiridest kaugemale. Noored on tabanud mitmeid aktuaalseid teemasid, nagu looduskeskkonna linna toomine, kliimamuutustega kohanemine ning liikumise ja ligipääsetavusega seotud probleemide lahendamine. Eriti väärib esiletõstmist, et noored ei olnud kammitsetud olemasolevast, vaid lahendustes vabad.

Rohelust põhikoolinoortele

Põhikooliõpilaste tööde põhjal saab teha üldistuse, et noored ruumihuvilised sooviksid linnaruumi rohkem voolavat vett, lokkavat rohelust ning mitmekülgseid ajaveetmispaiku. Kaarli puiesteele püüti ära mahutada mitmeid võimalusi tegevuseks, milleks nende meelest linnaruumis veel liiga vähe kohta on.

Esimese preemia väärilises töös „Külmasaar“ paistis eredalt silma teemakäsitluse ajakohasus ja see sai võitja peamiseks valikukriteeriumiks. Selles töös pannakse ette luua vastand tihedasse linnaruumi tekkivatele kuumasaartele. Kitsaskoht on hästi tabatud, sest linnade ülekuumenemine ja kõrgem temperatuur on seoses kliimamuutuste ja üha pikemate ning palavamate suvedega tihedas ja asfalti, betooni ning klaasi täis linnas aina aktuaalsem. Välja pakutud lahendus on julge: kogu alalt tuleb asfalt üles võtta, istutada puid ja teha tehisoja, kus lapsed ja täiskasvanud saavad varbad vette pista. Autor on välja pakkunud ka mitme istumistasapinnaga pingid ja loodab, et mitmekesine haljastus meelitab lapsed suvel peitust mängima ning talvel lumesõda pidama.

Teise preemia pälvinud töö „Fight Club“ jäi žüriile silma metsiku ideega luua keset Kaarli puiesteed „Star Wars’i“ teemapark. Töö puhul tasub eriliselt esile tõsta selget ja julget kontseptsiooni ning põhjalikku, kuni haljastuse detailideni läbi mõeldud lahendust.

Kolmanda preemia vääriliseks tunnistatud töö „Igapäevane puhkus“ tabab hästi võimalikke ühendusteid üle Kaarli puiestee ning haarab lahendusse peale Kaarli puiestee ka rahvusraamatukogu ees paikneva pargi, luues tervikliku haljasala. Ideekavandiga on lisatud piirkonda veel palju lustakaid elemente, näiteks soojendusega jõgi, et saaks suplemas käia ka talvel.

Žürii tõi preemiasaajate kõrval esile veel kaks tööd. „Lookleva teekonna“ autorid on tabanud hästi ära Kaarli puiestee mõõtkava ja töötanud välja ruumiliselt selge ja hästi vormistatud lahenduse. Võistlustöös „Tool“ pannakse ette luua Kaarli puiesteele kaks väga ägedat kohta, kusjuures lahendused on modelleeritud lisaks joonistustele ka maketina.

Funktsiooniga linnaruum

Konkursile esitatud gümnaasiumiõpilaste töödes on rohkem tähelepanu pööratud uute ideede toomisele linnaruumi, ligipääsetavuse ja liikumisvõimaluste suurendamisele ning puiesteed ümbritseva transiitliikluse kärpimisele. Tööd konkureerisid uute ja põnevate ettepanekutega, missuguste tegemistega võiks praegust linnaruumi rikastada.

Gümnaasiumi tasemel jäid esimest ja teist kohta jagama kaks tööd: „Maitsete allee“ ja „Kirjandusallee“. Mõlemas töös antakse Kaarli puiesteele konkreetne funktsioon: „Maitsete allee“ kavandis on puiesteest saanud toidutänav ja „Kirjandusallee“ puhul vaikne ja rahulik aja mahavõtmise koht raamatupoe ning kahe helikindla kapsliga, kus saab tööd teha või lugeda. Mõlemas töös on hästi tabatud Kaarli puiestee kitsaskohad. „Maitsete allee“ puhul tuleb esile tõsta maapealse ühenduse loomine Harju ja Roosikrantsi tänava vahele.

Kolmanda koha kavandis „Roheline rännak“ on suletud Kaarli puiestee vanalinnapoolne sõidusuund ja kogu liiklus viidud ühele allee poolele. Sellise väikse, aga suure mõjuga võtte tõttu saab Kaarli puiesteest ja Harjuorust ruumitervik ehk mõnus roheala.

Žürii ära märgitud töös „Klaas­palee“ on lisaks Kaarli puiesteele vaatluse all Vabaduse väljaku tunnel. Jalakäijate ülekäigu toomine maa alt päevavalguse kätte vabastab ideekavandis tunneli muuseumi tarvis koos atraktiivse sissepääsuga Kaarli puiesteelt (sellega rõhutatakse Leonhard Lapini Vabaduse kella monumentaalskulptuuri).

Koolinoorte arhitektuurikonkursi žüriisse on alati kaasatud ka kohaliku omavalitsuse esindajad, et noorte ruumiideed ja maailmapilt jõuaksid ka nendeni. Sel korral pälvis Tallinna linna esindajate tunnustuse ideekavand „Kirjandusallee“. Oma valiku põhjenduseks tõid nad selge kontseptsiooni: töö eristub teistest selle poolest, et autorid pole püüdnud suruda kitsale maa-alale kõigi jaoks midagi, vaid lahendus toetub ühele ja teostatavale tugevale ideele. Just ühe teema leidmine on selliste logistiliselt keerukate kohtade mõnusamaks tegemisel peamine väljakutse. Töös ette nähtud helisid summutavad lugemisnurgad kõrvaldaksid ka Kaarli puiestee teise mure: paratamatu mootorsõidukite müra. Kui vaiksed lugemisnurgad ja töökabiinid koos haljastusega tõe­poolest õnnestuks teha, on tegu just sellise lahendusega, kus on võetud arvesse Kaarli puiestee eripära ning pööratud ruumi nõrkused tugevuseks. Just kontrast – võimalus astuda kiirest ja närvilisest liiklusest korraks vaiksesse nurka lugema ja töötama – on vägagi tervitatav. Välja tuleb tuua ka see, et ehkki tegemist on justkui konkreetse ideega, tooks see lahendus kokku väga paljud linlased lapsest vanurini. Kui inimesed juba kord kokku on tulnud, saab rajada ka muud paigad kõikvõimalike teiste sündmuste tarvis.

Helge tulevik

Konkursitööd näitavad, et tulevikku tasub vaadata helgetes toonides: meil on palju noori, kes mõtlevad ruumist ja kellel on linnakeskkonna parandamiseks hulgaliselt häid ettepanekuid. Ääretult hea meel on näha, et noored julgevad ruumist uutmoodi mõelda, on teadlikud linna­keskkonna probleemidest ning oskavad pakkuda kohapõhiseid lahen­dusi.