Muuseumid muutuste tuules või tuuleks?

Mäluasutused peavad endalt küsima, millised on nende võimalused muutusi tagant tõugata, pingeid leevendada, õiglust jalule seada ja demokraatlikke väärtusi kaitsta.

RASMUS KASK

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

3. mail toimus Eesti Rahva Muuseumi 60. aastakonverents pealkirjaga „Relevance / Mõjukad muuseumid“. Üritusel keskenduti muuseumide ja kultuuriasutuste mõjule ühiskonnas: kuidas seda hinnata või mõõta, milline on muuseumide positsioon Eestis ning mis suunas edasi liikuda.1

Kui keegi on minult viimastel kuudel küsinud, kuidas siis muuseumidel ka läheb, jookseb mul peast läbi mitu võimalikku vastust. Kui veel 2019. aastal oli muuseumidel 3,522 miljonit külastajat, siis 2021 oli külastajaid 1,675 miljonit.2 Samal ajal on hoolimata tulubaasi vähenemisest, kuid tänu toetustele ja säästlikule majandamisele säilinud valdkonnas töötavate inimeste hulk (u 1560). 2022. aasta lisaeelarvest kultuurisektor täiendavat toetust COVIDi kahjude hüvitamiseks ei saanud,3 aga kauaoodatud pärandihoidla projekti suunas astutud sammud annavad lootust, et võib-olla õnnestub tulevikus museaalidele paremaid säilitustingimusi pakkuda. Metsik hinnatõus seab aga mis tahes ehitustegevuse ohtu.

Hoolimata sõjahirmust4 on näha kasvu naaberriikide külastajate hulgas ning turismi taastumise märke. Eks see ole igaühele selge, et muuseumid laperdavad ja narmendavad kriiside tuules ja üritavad muutuvates oludes vastu pidada nagu kõik teised organisatsioonidki. Milline on aga muuseumide võimalus ise ühiskonnas muudatusi tagant tõugata, leevendada pingeid, seada jalule õiglus ja kaitsta demokraatlikke väärtusi? Millist ühiskondlikku rolli ja mõju muuseumid ise endal praegu tajuvad?

ERMi 60. aastakonverentsi peakõneleja, Taani kuraator, muuseumidirektor ja ärijuht Jette Sandahl rõhutas, et kriiside ajastul ei saa muuseumid jääda passiivseks pealtvaatajaks või kõrvalseisjaks, kes on pühendunud ainult möödunud aegade pärandi hoidmisele. Vastupidi, muuseumide peamine eesmärk peab olema mõne ühiskondliku kitsaskoha lahendamine ning oma põhitegevuse sidumine teadlikkuse suurendamise ja lahenduste otsimisega. Selles soovis ei sisaldu tugevat püüet muuta mäluasutuste olemust, vaid paremini suunata asutuste käes ja kasutuses olevaid teadmisi, oskusi ja vahendeid ühiskonna teenistusse.

Muuseumikülastajate arv langes järsult COVID-19 ajal. Eks see ole igaühele selge, et muuseumid laperdavad ja narmendavad kriiside tuules ja üritavad muutuvates oludes vastu pidada nagu kõik teised organisatsioonidki.

Statistikaamet

Alates 1990. aastatest, kui muuseumides hakati koostama haridusprogramme, on järjest rohkem ja rohkem kogumis-, uurimis-, ja säilitusfunktsioonide kõrval tähelepanu pööratud teadmiste vahendamisele, osalusele ja kaasamisele, s.t organisatsioon on kasvanud seest välja ning püüab lahendada üldsuse vajadusi. Sealt edasi on ainult üks samm astuda ühiskondliku mõjuni, millest ka Eestis on viimased paar aastat häälekamalt räägitud.5 Kuigi selle sammu vajalikkust tunnistatakse, on praktikas osutunud muudatuste tegemine keeruliseks.

Ühiskondlikku närvi ja soovi midagi ära teha võib näha nii mõnegi Eesti muuseumi arengukavas. Tervisemuuseumi missioon on: „Avada inimeseks olemise ilu, võlu ja valu, et Eesti inimene oleks tervem ja õnnelikum. Läbi esemete ning lugude luua seoseid tervishoiu mineviku, oleviku ja tuleviku vahel“, spordi- ja olümpiamuuseumi oma kõlab nii: „Muuta maailma paremaks läbi spordi ja spordipärandi väärtustamise ühiskonnas.“

Usun, et need on vägagi tõepärased eesmärgid, mida oma tööga ellu viiakse, mille põhjal langetatakse otsuseid ning mis kannustavad töötajaid ka hallil argipäeval. Käärid ideaalide ja tegelikkuse vahel hakkavad ilmnema siis, kui võrrelda üllaid eesmärke mõõdikutega, millega nende saavutamist hinnatakse: külastajate arv ja tagasiside, turundustöö, omatulu jne.

Kahtlemata on külastatavus muuseumi esmane ühiskondliku mõju näitaja, aga see ei anna veel alust öelda, kas eestlane on seeläbi tervem ja õnnelikum ja maailm saanud paremaks. Eeldame, et muuseumi pakutavad kontaktid viivad mõttemallide muutumiseni, aga pole otsinud sellele kinnitust ega uurinud, millised vahendid on eesmärgi saavutamiseks tõhusamad.

Malmö ülikooli meedia ja kommunikatsiooni professor Pille Pruulman-Vengerfeldt tõi oma ettekandes välja, et kättesaadavaid andmeid on tohutult ning tihtipeale kiputakse kasutama väljundit või tulemit kirjeldavaid mõõdikuid, kuid tegelikku mõju hinnata on märksa keerulisem. Kuigi rahvatervise näitajaid on statistikaameti andmebaasis omajagu, on raske luua otsest seost muuseumikülastuste ja näiteks tervena elada jäänud aastate vahel.

Muuseumi missioonis ja visioonis võiks peale üllaste aadete kirjas olla ka see, kas ja kuidas muuseum muudatuste elluviimisse omalt poolt panustab. Olen enam kui kindel, et eeldatav mõju on juba praegu olemas, aga me lihtsalt ei tea seda, ei oska välja tuua, hinnata või mõõta ning seetõttu on raske ka asutuste tegevust sääraste eesmärkide saavutamisele teadlikult juhtida.

Ühiskondliku mõju hindamise raskused tulid hästi välja Vabamu uue juhi Karen Jagodini ettekandest, kui ta rääkis Nova veebikeskkonnast.6 Kogu Vabamu tegevus lähtub ühiskondlikust missioonist „inspireerida inimesi vabadust hoidma ja selle eest seisma“. Üks muuseumi suurt eesmärki täitev projekt on Nova õpiampsude keskkond, mille eesmärk on teha muuseumi sõnumid noortele hõlpsamini kättesaadavaks, siduda ajalugu ja tänapäev ning ühendada muuseumi teadmised kooli õppekavadega. Veebikeskkonnas on lihtne mõõta külastajate hulka ning sisu jagamist ühismeedias. Kaugem eesmärk on luua tehnoloogiline vahend, mis ärgitaks noori ühiskonnas toimuvast huvituma ning ise kaasa lööma. Seda tulemust on väga raske hinnata ja veebikeskkonna kasutajatelt tagasisidet saada. Seni kuni paremaid vahendeid, tööriistu ja teadmisi ei ole, tuleb leppida eeldusega, et muutus toimub ning jätkata paremate mõõdikute otsimist. Projekti käigus analüüsis muuseum muu hulgas oma praegust tegevust ning soovitud tulemusteni jõudmist.

Sattusin hiljuti lugema muuseumide valdkonna tõhustamiskava, kus on ära määratud riigi rahastusega muuseumide alusfunktsioonid ning vastavad mõõdikud. Minu meelest on väga kõnekalt üks hindamiskriteeriume keskkonnajalajälg, s.t riigilt toetuse saamine on osaliselt seotud asutuse keskkonnamõjude vähendamise püüdega. Loodan väga, et külastatavuse peaindikaatorite, kogumise, säilitamise ja uurimise kõrvale lisatakse koostatavatesse dokumentidesse ka iga muuseumi (temaatiline või valdkondlik) ühiskondlik missioon. Vaikselt on muuseumitöötajad, projektikoostajad ja organisatsioonid seda juba teinud – kes rohkem, kes vähem, kes teadlikumalt, kes juhuslikumalt. Ehk piisab väiksest tõukest, mis annaks liikumisele õige hoo sisse?

1 Konverents on täies mahus järele vaadatav aadressil https://www.erm.ee/et/Relevance2022

2 Statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__muuseumid/KU05

3 ERRi uudisteportaal, Kultuurisektor riigilt soovitud tuge lisaeelarvega ei saa. 9. V 2022.

4 Dana Stefan, What impact does the war in Ukraine have on European tourism? – Travel Tomorrow, 24. III 2022. https://traveltomorrow.com/what-impact-does-the-war-in-ukraine-have-on-european-tourism/

5 Ajakirja Muuseum erinumber „Muuseum hoolib?!“ (2021) (https://ajakiri.muuseum.ee/journal/muuseum-nr-1-46-2021-muuseum-hoolib/); Kirsti Jõesalu, Agnes Aljas, Kristel Rattus, Ene Kõresaar ja Anu Kannike, Muuseumid konfliktidest lõhestatud ühiskonnas. – Sirp 17. V 2019. (https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/muuseumid-konfliktidest-lohestatud-uhiskonnas/); Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat Nr. 62, „Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võima­lused“, 2019. https://ojs.erm.ee/index.php/ermer/issue/archive).

6 https://nova.vabamu.ee/

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht