Nähtamatu nähtavale toomine

Koidu Ilisson: „Vaatamata sellele, et olen põline viljandlane, ei julge ma pead anda, et kõiki kohti linnas tean. See ongi Viljandi suur võlu.“

MERLE KARRO-KALBERG

„Kas te olete Kassisaba tänaval juba ka käinud?“ küsib Viljandi Linnahoolduse juhataja Koidu llisson minult selle intervjuu käigus ja kutsub ka kõiki teisi Viljandisse, sest ilma suurema kära ja mürata on Viljandi rikkamaks saanud ühe linnaruumilise vaatamisväärsuse võrra, mis tõstab esile väikelinna erilise inimmõõtmelise ja ajaloolise atmosfääri. Suurem osa auhinda väärt projekte sünnib koostöös. Keegi peab algatama, keegi eest vedama, keegi rahastama ja hiljem hoolt kandma, et sündinud kvaliteetne ruum ka selline püsiks. Kassisaba tänava taastamise eest ja linnaruumi elavdamise eest, väärtusliku märkamise ja hoidmise eest asetati loorberipärg pähe Rein Triisale Viljandi Veevärgist ning Koidu Ilissonile Viljandi Linnahooldusest. Järgnevalt räägib Koidu Ilisson tänava taastamise köögipoolest ja preemia tähendusest.

Mida see tunnustus teile ja viljandlastele laiemalt tähendab?

See oli meile suur üllatus. Me askeldame ja toimetame siin iga päev selle nimel, et kõik oleks kaunim, kuid selle märkamine oli siiski ootamatu. Eks see ole tunnustus nii linnale, muinsuskaitsjatele, Viljandi Veevärgile, Viljandi Linnahooldusele, tänava taastamisega seotud inimestele, linna elanikele ja kõigile teistele panustajatele.

Ma olen ise läbi ja lõhki viljandlane, sündinud siin, kuid pean tunnistama, et Kassisaba tänava olemasolust polnud mul mingit aimu. Veel kümme aastat tagasi oli tänav linnaruumis täiesti nähtamatu, võssakasvanud ja läbipääsmatu. Linna aktivistid võtsid selle aga mõned aastad tagasi ette, raiusid võsast puhtaks ning tõid ajaloolise kihistuse taas nähtavale. Suurt eriprojekti ei koostatud ja kaasa lõid kõik, kellele on Viljandi atmosfäär ja linnaruum oluline. Nüüdseks on tänavast saanud imeilus koht, kus nautida kaunist vaadet järvele ja vanalinna tänavatele.

Eelmisel aastal rajati tänu Viljandi Veevärgile tänavale ka miljööväärtust tõstev valgustus, mis kõlab hästi kokku ka vanalinna valguslahendusega. Õnneks on arhitektuuripärandit Viljandis päris palju. Avastamise ja kordategemise rõõmu jätkub kauaks.

Kassisaba tänav on olnud kunagi muidugi pikem ja mõne sajandi eest ka hobusega läbitav tee. Praegu on taastatud küll väike jupp, aga alati saab olukorda veel paremaks teha.

Mida rekonstrueerimise käigus tehti?

Kõik algas võsaraiumisest. Seejärel planeeriti, teerada kaeti ja tõsteti multšiga kõrgemaks. Kassisaba tänav kulgeb mäeküljel, seega oli oluline rada kavandada nii, et jalutaja kohe mäest alla ei veereks. Kohalikud elanikud püstitasid juba varem tänava äärde tamme külge kiige, millel kiikudes alla järvele vaadata.

Igal aastal viime tänavakatteks uue multšikihi peale, sest maa all on palju allikaid. Need tungivad maapinnale eri kohas ja liigutavad tänavakatet üsna omatahtsi ja ettearvamatult. Suurte masinatega, nagu tänavahooldus praegu ikka käib, me seda lõiku siiski korras hoida ei saa. Peamiselt käib töö, eriti talvel, ikka mõne mehe ja labidaga.

Kui palju on Viljandis selliseid avastamata romantilisi salakohi, mida välja puhastada ja esile tuua?

Vaatamata sellele, et olen põline viljandlane, ei julge ma pead anda, et kõiki kohti tean. See ongi Viljandi suur võlu. Linna sümbolid on kahtlemata lossimäed ja rippsild. Sellega komplektis on ka Kassisaba tänav. Sealt natuke edasi vanalinna poole väärib avastamist Supeluse tänav, kus eelmisel aastal tegime korda trepi, kuid ka siin tuleks pead kokku panna ja midagi uut ning põnevat välja mõelda. Välja tuleb tuua Roosi tänav, mille olemasolust, ma usun, ei tea väga paljud. Uue kvaliteedi vanalinnale andis ka Õuna ja Lühikese tänava trepistik, mis avas järgmise n-ö salaühenduse linnaga.

Kerly Ritval, Mine Kassisaba alla!