Nullenergia veab vägisi miinusesse

Ehk oleks kliimaeesmärkide saavutamise toetusmeetmetega targem keskenduda hoonete energiatõhususe parandamisele, mitte lammutamisele?

RIIN ALATALU

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Sel kevadel restaureeris Randel Saveli kõrgema kunstikooli Pallas lõputööna Põlvamaal Peris ekspressiivse ja väljendusrikka hiigelsuure pannoo „Mahtra sõda“1, mille 1985. aastal tellis Andrus Kasemaalt Ed. Vilde nimeline kolhoos Ado Eigi ja Ann Toode projekteeritud kolhoosikeskusele. Suur oli aga mu üllatus, kui selgus, et vald tahab hoone lammutada liginullenergia meetme raames. Tiina-Mall Kreem ja Linda Kaljundi on pannoo kohta kirjutanud, et Mahtra teema kunstilise arenduse seisukohalt on Kasemaa teos peaaegu et murranguline: „Kunstniku fantaasiamaailm, ootamatud mõttekäigud ja -seosed ning varasem huvi (piibli)ajaloo ja mütoloogia vastu võimaldasid tal palju ekspluateeritud Mahtra-teemale värskelt läheneda. Kasemaa Mahtra lugu mõjub allegooriana, „reaalne“ on seotud unenäolisega […] Pilku püüavad sakslaste-venelaste, eriti karistussalklaste maskitaolised näod, millele sekundeerivad hingestatud eesti näod, sealhulgas konkreetsete inimeste portreed: legendaarse Tartu kunstikoguja Matti Miliuse kõrval kohalikud Vilde-nimelise sovhoosi inimesed, kes kunstnikuga sõbrunesid ja tema töö valmimist vaatamas käisid…“.2

Pannoo võiks olla küla olulisim vaatamisväärsus, pragmaatiline meel suunab kohalikud aga hoopis vahetuskaupa tegema, et uue hoone ehitamise nimel midagi lammutada.

Nimelt tuleb selleks, et saada uue liginullenergiahoone ehitamiseks toetust, lammutada vähemalt samas mahus kasutuses ja köetavat pinda, mille energiaklass ei tohi olla parem kui D. Sellise rahastusmeetme toel peaks saavutatama omavalitsuste ülalpidamisel funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning loodama jätkusuutlik taristu.3 Meede äratas tähelepanu juba varakevadel, kui ajakirjandussegi jõudsid teated, et ametnikud otsivad mitmel pool mööda valdu usinalt lammutamiseks hooneid. Kurioosse näitena sattusid sellesse nimekirja korraks isegi Mustjala XVIII sajandi puidust mõisahoone ja vana vaestemaja.4 Õnneks tundub see plaan siiski maha maetud olevat. Nüüd soovitakse ehitada 21 hoonet ja lammutada selleks 35 maja. Peri muret tekitaval näitel süvenesin taotlusvooru pisut põhjalikumalt.

Raha on taotlusvoorus jaotada 20 miljonit ja see pärineb heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust. Võrdluseks tasub märkida, et muinsuskaitseametil oli tänavu toetusteks 3,5 miljonit, millele lisandus üks miljon omandireformi reservfondist. Eestis on kaitse all ligikaudu 5200 ehitist, omavalitsuste käes oli 2015. aastal võrdväärselt 5386 hoonet, enamasti koolid-lasteaiad, võimlad, aga ka vallamajad ja muud hooned. Haldusreformiga on arvestatav hulk hooneid läinud ka erakätesse.

Mida lammutada?

Kõige enam soovitakse lammutada lasteaiahooneid, üksteist tükki. Spordihooneid on nimekirjas seitse, koolimaju ja nende abihooneid kokku viis, raamatukogusid kolm, päeva- ja noortekeskusi kolm. Nimekirjas on kaks elamut, üks hooldekodu abihoone, üks tervisekeskus, üks ladu ja üks garaaž. Suurem osa neist hooneist on ehitatud nõukogude ajal, üks elamu on ehitusregistri järgi valminud 1936. ja Kabli lasteaed 1881. aastal. Viimases tehti mõne aasta eest ilmselt energiasäästu nimel remont, mille tulemusel hakkas vohama majavamm.5 Seda, kui palju Eestis väga vanu, kohamälu kandvaid hooneid lammutatakse, ei tea keegi. Meil on küll olemas majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded ehitusprojektile“, mis nõuab enne 1940. aastat ehitatud ehitise kohta ajaloolise õiendi koostamist nende dokumenteerimiseks ja ka ettepanekute tegemist materjalide ja detailide taaskasutusse suunamiseks. Nagu näitab kahjuks kirjavahetus omavalitsustega, näiteks Tapa mõisa õhkimisel ja Valga viinavabriku vahimaja lammutamisel, on omavalitsused selle kohustuse lihtsalt unustanud.

Ühinemistoetused

Vähemalt paar nimekirjas hoonet on seotud haldusreformi ühinemistoetuste, aga ka toonaste lubaduste muutmisega. Haldusreformi inetum külg ongi teiste arvelt arenguvõimaluste andmine neile asulatele, kus on kõvema häälega eestvedajad. Koolide-lasteaedade sulgemine toob kaasa asumite väljasuremise ka praegu kui paljud inimesed on kodukontorite laines maale kolinud. Aravete lasteaiahoone puhul, kus tegutsevad veel apteek, perearstikeskus ja hooldekodu, lubati Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda ja Koigi valla ühinemislepingu investeeringukavas, et renoveerimistööd tehakse osaliselt või täismahus ühinemistoetusest. Arvutuste järgi tulevat uue lasteaia ehitus odavam, aga see jätab katuseta teised asutused. Aasta tagasi korjati kohapeal igatahes allkirju hoone säilitamiseks ning väideti, et renoveerimisprojektis on kirjas tööd, milleks tegelikult vajadust ei ole. Kohalikud on öelnud, et Aravete lasteaia hoonesse on juba nii palju raha sisse pandud, et lammutamise asemel on mõistlikum see säästlikult korda teha.6

Sõmerpalus lubati 2016. aastal, et ühinemistoetuse eest soojustatakse esimeses järjekorras toonane Sõmerpalu koolimaja ja vallavalitsuse hoone, mis oli muudetud spordi- ja kultuurikeskuseks.7 Nüüd, kui mitmed elulised teenused on lubatud lähemaletoomise asemele külast välja viidud, sobib ka see hoone lammutamiseks.

Põlvamaal Peris restaureeriti sel kevadel kõrgema kunstikooli Pallas lõputööna Ado Eigi ja Ann Toode projekteeritud kolhoosikeskuse ekspressiivne ja väljendusrikas hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985, Andrus Kasemaa, restauraator Randel Saveli). Nüüd tahab vald selle hoone liginullenergia meetme raames lammutada.

Markus Kasemaa

Kultuuripärand

Muinsuskaitseametis on aastaid tehtud valdkonnauuringuid. Mahukaim on olnud 2007. aastal pärast Sakala keskuse lammutamist käivitatud XX sajandi pärandi kaardistamine. Kõik need on avalikult kättesaadavad ja info on saadetud ka omavalitsustele. Seega ei tohiks mitme hoone väärtus omavalitsusele küll teadmata olla. Sellest nimestikust leiab ka eelmainitud Hudo Roodemäe 1984. aastal projekteeritud Sõmerpalu keskusehoone. Seda on kirjeldatud nii: „Võhandu jõe kaldal paiknev oskuslikult maastikusse asetatud keskusehoone. Laugel künkal paiknev hoone järgib sama reljeefi, tõustes plokkidena kõrgemale. Ümberehitused on olnud minimaalsed. Tehniline seisukord on hea. Elujõuline ühiskondliku hoone ja koolina.“8 Samast väärtuslike hoonete nimekirjast leiame ka Ilmar Puumetsa projekteeritud Jõgeva haigla, polikliiniku ja apteegi hoone, mille kohta ekspertiis ütleb: „1970date lõpu 1980date aastate karkasspaneelehituse näide, kus monotoonsust on püütud leevendada parajasti moes olevate võtetega. Võtta arvele, informeerida omavalitsust selle väärtusest“9. Praeguse lammutamisotsuse põhjendus on aga lakooniline – „ala­kasutuses“.

Eksperdihinnangu alusel on soovitatud kaitse alla võtta ka kõnealune Peri kontor-klubi kui „individuaalprojektiga kolhoosikeskuste ehitamise kõrgperioodi näide, mille arhitektuur ei kuulu küll sugugi tippude hulka, kuid mis ometi andis ajastuomase ja läbimõeldud panuse küla ruumilisse keskkonda. Küllalt kompaktse ja tervikliku Peri kolhoosiasula aktsent“.10 Hoone on poolenisti valla käes ja kasutusel raamatukoguna, teine pool on eraomanduses ja tühi. Kasemaa pannoo paikneb kaht omanikku ühendaval seinal, kahjuks lammutataval valla poolel. Kohalikud elanikud nuputavad, kuidas äsja restaureeritud maalingut säilitada, aga ainus võimalik lahendus on teha seda ikka hoone sees.

Põltsamaal lammutatakse kaks lasteaeda, uus ja moodne rajatakse kunagi populaarsele, praegu aga rakenduseta lauluväljakule. Kuna tegemist ei ole köetava ruumiga, siis on tabelis ka märkimata jäänud, et lammutada tuleb Raine Karbi projekteeritud kõlakoda.11

Omavalitsuse arvates ei ole majanduslikult otstarbekas renoveerida Haljala kooli võimlat, XX sajandi arhitektuuri inventeerimise tulemusel soovitatakse aga Toomas Reinu projekteeritud võimlat väärtustada.12 Küsitav tundub ka Jõgeva põhikooli võimla lammutamise otsus: taotluses väidetakse, et hoone on kasutamiseks liiga ohtlik, Eesti spordi­registris on aga kirjas, et võimla on renoveeritud 2019. aastal.13

Uuskasutus

Selle loetelu järgi tundub, et ka inimestest tühjaks jooksnud endistes kolhoosikeskustes ei ole tegelikult kasulikku pinda üle, sest kasutamata pinda on vähe ja lammutatu ehitatakse samas mahus tagasi. Meede muidugi eeldabki, et lammutatakse see, mida viimased kolm aastat kasutatud on! Tähelepanuta on jäetud ka võimalus anda väärtuslikele hoonetele uus elu. Raplas soovitakse lammutada kolm hoonet, et ehitada uus muusikakool. Ometi oli veel paar aastat tagasi jutuks, et Toomas Reinu maailmamainega Rapla KEK sobib muusikakooliks hästi. Kahju, kui kohalikud otsustajad ei oska sellist väärtust enda kasuks pöörata.

Rahandusministeeriumi hindamiskriteeriumid võimaldavad jätta menetlemata taotlused, millega kavandatakse kultuuriväärtuslike hoonete lammutamist. Üldjuhul tähendab see riikliku mälestise staatust, sest tundub, et omavalitsused oma väärtusi ei tunne, ja nagu eeltoodust nähtub, siis eksperdihinnanguid ei loe. Õnneks ei käi see kõigi omavalitsuste kohta, aga vallad kasutavad liiga vähe planeerimisseaduse võimalust väärtustada üldplaneeringuga ehitisi kohaliku pärandina. Muinsuskaitseamet on selleks isegi asise juhendi koostanud. Parim ja ka majanduslikult ja sotsiaalselt tulusam on ikkagi omanike ja kohalike elanike kaitse, kõiki hooneid ei pea riigi kaitse alla võtma, et need säiliksid. Rahandusministeeriumil on kavas ruumi­loomekoolitus omavalitsustele, kahjuks alles sügisel, kui praegused otsused juba tehtud. On kummastav, et ikka veel ei võeta osa rahastusmeetmete puhul arvesse kultuuripärandit laiemalt kui riiklik kaitse. Pakun koolitusmaterjaliks ka rahvusvahelise eksperdiorganisatsiooni ICOMOS juhendist „Kvaliteedinõuded Euroopa Liidu rahastatud sekkumiste korral, millel on kultuuripärandile potentsiaalne mõju“. Võib-olla oleks järgmiste toetusmeetmetega targem keskenduda hoonete energiatõhususe parandamisele, mitte suure ökoloogilise jalajäljega lammutamisele?

Energiasääst on üks kliimapoliitika nurgakivi, sest ehitised hõlmavad ligi 40 protsenti kogu ELi energiatarbimisest. Küsitav on aga, kas lammutamine ja ehitamine ikka annab kokku nulli. Kliima­eesmärkide järgimisel saame täiesti erineva tulemuse, kui lähtume energiatõhususe (hoone kasutamise energiakulu) asemel kliimaneutraalsuse (hoone elukaar) arvestusest. Kui lülitada arvutusse hoone kogu elukaar ehitamisest ja materjalide transportimisest kuni utiliseerimiseni, on iga juba olemas hoone keskkonnasäästlikum kui uusehitis. Eesti üks suurim kliimaprobleem on meie peamine energiaallikas ehk põlevkivi, mille kaevandamine rüvetab maad ja kasutamine saastab keskkonda. Meetmest aga selliseid projekte, mille ainus eesmärk on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt, ei toetata.

1 Randel Saveli, Andrus Kasemaa seinamaalingu „Mahtra sõda“ restaureerimistööd Peri kolhoosikeskuses. Lõputöö, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021.

2 Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem, Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik eesti kunstis, Kumu, 2018.

3 Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetme tutvustus, Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileht https://www.rtk.ee/meede-kohaliku-omavalitsuse-hoonete-energiatohusaks-muutmine

4 Ain Lember, Mustjala pansionaat võib kerkida mõisahoone lammutamise hinnaga. – Saarte Hääl 26. II 2021.

5 Kati Aas, Majavammi puretud Kabli lasteaed jääb suletuks. – Pärnu Postimees 17. II 2021.

6 Silja Ratt, Aravetelased muretsevad lasteaiahoone saatuse pärast. – Järva Teataja 4. II 2021.

7 Ühinemistoetus: Sõmerpalu koolimajahoonest spordi- ja kultuurikeskus, Osula kool saab uue kuue. – Võrumaa Teataja 15. XII 2016.

8 Mihkel Karu, Võru maakond. Inventariseerimine. – Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm. Muinsuskaitseamet, 2009. https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/vorumaa/vorumaa.pdf

9 Tõnis Padu, 20. sajandi ehituspärand. Jõgevamaa. Välitööde aruanne. Muinsuskaitseamet, 2009.

https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/jogevamaa/Jogevamaa.pdf

10 Ingrid Ruudi, Eesti 20. sajandi arhitektuuripärandi inventeerimine. Põlva maakond. Muinsuskaitseamet, 2009.

https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/polvamaa/Polvamaa_ehitusparand.pdf

11 Toomas Reinpõld, Põltsamaa lauluväljaku aeg on ümber saanud. – Vooremaa 3. V 2018.

12 Mart Kalm, Lääne-Virumaa XX sajandi ehituspärand. Muinsuskaitseamet, 2010. https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laane-virumaa/Laane-Virumaa.pdf

13 Eesti spordiregister. https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/2774/jogeva_pohikooli_voimla_rohu_10

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht