Pealelend – Ann Mirjam Vaikla, Narva „Urban Labi“ algataja ja pea­korraldaja

ELO KIIVET

11. mail toimub Narvas „Urban Lab“ teemal „Territooriumite (ümber)mõtestamine“. Millega on tegu ja kellele see korraldatakse?

Narva „Urban Lab“ uurib linnaruumile omaseid protsesse ja muutusi Narva linnas. Labori algatasid 2018. aastal Narva kunstiresidentuur ja kollektiiv Ruumiringlus. Sel aastal keskendume töötubades piiri temaatikale – piir kui eraldaja, kuid ka ühendaja. Esimeses töötoas „Piirideta kogukond“ analüüsime avaliku ruumi mõistet ja kogukonna osa selle kujundamisel. Töötoas „Piirideta linnaruum“ keskendutakse jalgratta ja linnaruumi sümbioosile, toimub ka rattasõit „Tour d’öö“ värskelt valminud jalgrattateedel. Kolmandas töötoas „Piirideta pilgud“ võetakse vaatluse alla Kreenholmi linnajao tühjad hooned ja selle tulemusena valmib linnaruumis laiali paiknev ekspositsioon.

Möödunud aastal lõime silla kahe linna, Narva ja Detroiti vahele ning kutsusime sümpoosionile esinejaid välismaalt, lisaks erialaeksperdid Tallinnast, Tartust ja Narvast. Sel aastal keskendume kohalikule kogukonnale – töötubade eestvedajad on suures osas Narvast pärit või sellega seotud ning osalema oodatakse eelkõige kohalikke.

Samal ajal toimub ka rahvusvaheline nädalapikkune kevadkool, mida kureerib Trojan Horse Helsingist. Nad nimetavad end sõltumatuks haridusplatvormiks, kus tegeldakse arhitektide-disainerite tegevuspiiride kompamisega. Piire uuritakse ka kevadkoolis, aga kuidas?

Trojan Horse’i eestvedajad Kaisa Karvinen ja Tommi Vasko on mitmel korral käinud Narva kunstiresidentuuris ning kuna neil on mitu päeva kestvate kevadkoolide organiseerimise pikk kogemus, tekkis idee korraldada selline ka Narvas. Koostöös Soome Instituudiga oleme planeerinud kolmeaastase projekti pealkirjaga „(Re)configuring Territories“ („Territooriumite (ümber)mõtestamine“), et kutsuda siia eriilmelisi mõtlejaid, kes suhestuksid linna ebatavalise geopoliitilise asukoha ning sellest hargnevate teemadega, mis on kas otseselt või kaudsemalt seotud linnaruumi ja selle kasutajatega. Esimese kevadkooli moodustavad kolm paralleelselt toimuvat töötuba, mida juhendavad Yin Aiwen, Damiano Cerrone ja Polina Medvedeva. Nende töö- ja uurimismeetodid hõlmavad isikulugude kogumist, kollektiivset kirjutamist, sh poeesiat, ning ühist toiduvalmistamist. Kevadkoolis püstitatud küsimused ja teemad tuuakse avalikkuse ette 11. mail Narva „Urban Labi“ grupinäitusel.

Peale töötubade toimub kogukonnaüritus „Kreenholmi õhtu“. Kuidas teha nii, et sellised projektid ei jääks erialainimeste ühekordseks katsetuseks, vaid panustaksid kohalikku ellu ja ruumi?

Oleme selle aasta üritust ette valmistades teadlikult kaasanud koostööpartnereid narvalaste seast. Tegevuse algfaasis korraldasime residentuuri köögis avatud teeõhtu, kuhu igaüks sai tulla ja arvamust avaldada, mida ta seekord laborilt ootab, millistele teemadele ja küsimustele tuleb keskenduda. Selline töömeetod on Narva kunstiresidentuurile igati kasuks tulnud – tekivad uued kontaktid ning potentsiaal pikemaks koostööks. Tahame luua olukorra, kus puuduvad nn korraldajad ja publik – tegemist on jagatud platvormiga, kus igaühel on võimalus oma äranägemise järgi kogukonna ruumi luua ja kogeda.

Üritus toimub teist korda. Mida 2018. aasta linnalaborist „Narva-Detroit“ õppisite ja kas üritusest jäi jälg Narva linnaruumi?

Esimene katsetus pidi saama järje – nii katsetame selle formaadi raames uusi ideid. Eelmisel korral valminud alternatiivne Narva kaart saab kõrvale Kreenholmi linnaosa tutvustava kaardi. Möödunud aasta Narva „Urban Labi“ tuletab iga päev meelde residentuuri ette selleks puhuks koos rulaliidu ja Narva linnavalitusega rajatud rulaobjekt „Kolmik“. Kui enne Kreenholmi piirkonnas rula ja tõukerattaga noori ei kohanud, siis see väikesemõõduline ruumiline sekkumine on tekitanud selgelt tajutava inspireeriva muutuse. Narva linnaplaneerimise amet soovib samadelt tegijatelt (Stuudio Punktiir) tellida suuremate mõõtmetega rulapargi ajaloolisesse vallikraavi. Oleme huvitatud pikaajalistest positiivsetest muudatustest, mis enim avalduksid linnakodanike käitumises.