Pealelend – Veronika Valk-Siska, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik

ELO KIIVET

Valitsuskabinet teatas 7. veebruaril ruumiloome meeskonna moodustamisest. Mida see endast kujutab?

Ruumiloome meeskond hakkab hea seisma kvaliteetse elukeskkonna eest. Valitsuse otsuses seisab, et rahandusministeeriumil koostöös kultuuri- ning majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumiga tuleb moodustada töörühm, et otsustusprotsessides arvestataks ruumikaalutlustega ning paraneks organisatsiooniline tegevus. Töörühm peab töösse kaasama ka teisi ministeeriume, linnade ja valdade liidu, ettevõtlusorganisatsioone, õiguskantsleri esindaja ja teisi asjaomaseid partnereid. Tehtud tööd tutvustatakse valitsusele 2020. aasta jaanuaris.

Missugused on töörühma ülesanded, ajakava ja töövorm?

Töörühma täpsem töövorm ja aastane ajakava selgub lähiajal. Ülesanneteks on esiteks analüüsida lahendusvõimalusi ja leida neist sobivaim, kuna otsuseni jõudmisel tuleb rohkem arvestada ruumiga; teiseks teha ettepanekuid ja pidada lahenduse otsimiseks läbirääkimisi, nt alalise ruumiloome meeskonna moodustamiseks. Töörühm koordineerib ka ministeeriumide uuteks ülesanneteks vajalike dokumentide koostamist, sh määrab muudetud struktuuriüksuste töökorralduse ja ressursivajaduse. Töörühmalt oodatakse ka ettepanekuid ametkondade ruumipädevuse suurendamiseks.

Mida on mõeldud pressiteate lausega „Avalikust rahast makstavate toetuste planeerimise ja rakendamise põhimõtetesse lisatakse edaspidi elukeskkonna parendamise põhimõte.“?

Sellise põhimõtte juurutamine (millega võiks kohe alustada) loob võimaluse riigi ressursside tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks, sest investeeringukavades arvestataks pikaajalise vaatega Eesti ruumilisele keskkonnale ja selle arengule. Ruumiloome eksperdirühma aruandes* on välja toodud, et praegu ei sisalda rahastusmeetmed ja investeeringuotsused kvaliteetse elukeskkonna eesmärki. Sellest ei lähtu tihti ka riigi investeeringud kinnisvarasse, sh ehitiste ja rajatiste asukoha valik ning ruumiprogrammide, lähteülesannete ja hanketingimuste koostamine. Sageli ei ole kaasatud ruumipädevusega isikuid – arhitekte, planeerijaid, maastikuarhitekte, sisearhitekte ja disainereid. Nad kaasatakse alles projekteerimisse ja planeerimisse, siis kui olulised otsused on juba tehtud. Parem ruumiline keskkond on atraktiivsem nii elanikele, ettevõtjatele ja investoritele kui ka külalistele ja Eesti saab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Muudatusteks on vaja, et otsusetegijad mõistaksid, milline on riigi üksikotsuste laiem ruumimõju.

Mis saab poolteist aastat töötanud ruumiloome eksperdirühma aruandest ehk kuidas seda elukeskkonna parandamiseks rakendatakse?

Ruumiloome eksperdirühma töömaterjalid on suur samm edasi. Otsuseid tehakse läbimõeldumalt, kui riik on ruumiloome vallas pädevam, teadlikum, võimekam ja koostöö on ladusam. Eksperdirühma tööst selgub, miks on vaja elukeskkonna ruumilise arenguga süsteemselt tegelda, mis on seni muret teinud ja kuidas annab olukorda parandada. Üks ettepanek oli moodustada ruumiloome üksus, kelle töö oluline osa on visioneerimine ja loominguline käsitus mh riigi ruumi edendavate projektide algatamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel (nt EV100 „Hea avalik ruum“ jätkuprojekt) ning ühiskonnas aktuaalsete ruumiloome­alaste kitsaskohtade lahendamisele kaasa­aitamine, nt kahanemisega kohanemine, paneelelamu- ehk mass­ehituse asendamine või nüüdisajastamine, maapiirkondade ja väikeasulate elukeskkonna säilitamine ja parandamine, ajalooliste hoonete kasutuselevõtu soodustamine, linnade arengu­küsimuste koordineerimine, nüüdisaegse õpikeskkonna arendamine jm.

* Eksperdirühma aruanne kättesaadav veebis https://www.riigikantselei.ee/et/ekspertruhmad

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht