Peegeldusi maastikuarhitektuuri sümpoosionilt

Sirle Salmistu, maastikuarhitekt, EMALi esimees

10. mail peeti Tartus maastikuarhitektuuri sümpoosion, mis oli sisustatud vahelduvate ettekannete ning aruteludega. Välja kuulutati 2012. aasta Eesti maastikuarhitektuuri aasta tegu ja suurepärase töö eest tunnustati Eesti Maastikuarhitektide Liidu auliiget Juhan Maistet. Sümpoosioni eesmärk oli vältida tavapärast esinemisrutiini ning jätta ruumi ja aega omavaheliseks arutamiseks ning mõtete vahetamiseks. Siin said osalejad võimaluse suuremas seltskonnas kaasa mõelda ja rääkida maastikuarhitektuuris olulistel ja päevakohastel teemadel. Sündmuse korraldamisega tähistas liit oma kümnenda tegutsemisaasta täitumist, sel puhul võeti kokku viimaste aastate suuremad saavutused ja uuriti, millised väljavaated on erialal tulevikus. Tähtsamaks saab lugeda maastikuarhitekti kutsestandardi kinnitamist, panustamist seadusandlusse, standardikavandite ja muu poliitika väljatöötamisse, koostööd teiste organisatsioonidega nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil (EMAL kuulub rahvusvahelisse maastikuarhitektide föderatsiooni IFLA). Oluline tähis on rahvusvahelise kongressi korraldamine 2011. aastal Tallinnas. Sellest võttis osa mitusada delegaati üle maailma. Lisaks erialase ajakirja käivitamine, konkursside žüriitöös osalemine jne. Järjepidevalt on korraldatud traditsioonilisi üritusi liidu liikmetele. Ikka veel vabatahtlikkuse alusel toimiva organisatsiooni, kus ei ole ühtki palgalist projektijuhti, asjaajajat ega muud ametimeest, kohta polegi seda nii vähe.

Sümpoosioni üks peaesineja oli IFLA Euroopa osa president Nigel Thorne (Suurbritannia), kes rääkis päevakohastest teemadest Euroopa tasandil. Tema ettekandest jäi kõlama tõsiasi, et riigist ja eriala arenguastmest olenemata on teemad ja probleemid kõikjal sarnased: siiani ei suudeta või taheta tunnustada eriala olulisust elukeskkonna kujundamisel, maastikuarhitektid kutsutakse meeskonda alles projekti lõppjärgus, kui on jäänud veel vaid dekoreerimine. Ka erialasiseselt kiputakse sageli unustama lõppkasutajat: maastikke kujundatakse inimeste jaoks ning maastikuarhitektide tegevus ei tohi olla rakendatud teiste eesmärkide saavutamiseks, nt oma maine kujundamiseks. Nigel Thorne hoiatas maastikuarhitekte kaasa minemast moevooludega. Ta tõdes, et kõige professionaalsemalt kujundatud maastik on selline, kus inimene ei tunneta inimkäte tööd ega märka arhitekti plaani.

Heiki Kalberg, EMALi üks asutajatest ning esimene ja pikaajaline esimees, andis ülevaate liidu tegemistest ajaloolises spektris ning tõi välja maastikuarhitektide igapäevase tööga seotud probleemid praeguses Eestis, kus riigihangete pakkumisel kujunevad hinnad ja tähtajad ei võimalda koostada läbimõeldud ja kvaliteetseid lahendusi.

Andres Levald rääkis maastikuarhitektist kui planeerijast, tõi välja olulisemad aspektid maastiku kavandamisel suuremal skaalal Tallinna planeerimise näitel. Ta juhtis tähelepanu Gottlieb Eliel Saarineni 1913. aastal loodud generaalplaani olulisusele, selle tugevale mõjule nii nõukogude perioodil kui ka tänapäevase Tallinna planeerimisel. Levald kirjeldas linnaplaneerimist kui kompleksset ja pikaajalist protsessi ning avaldas kahetsust, et tänasel päeval on planeerimise sisuline pool suuresti taandunud rohke asjaajamise ja bürokraatia ees. Levald rõhutas maastikuarhitekti ja arhitekti koostöö olulisust, tema näited põhinesid oma õpinguaastatel Saksamaal, kus õppetöö käis mitmete projektide raames ühiselt arhitektidega.

Tiina Tallinn tutvustas ja meenutas oma ettekandes Eesti maastikuarhitektuuri olukorda ja tegevust selles vallas nõukogude perioodil. Selle aja kohta on ilmunud vähe kirjandust ja sestap ei ole meil täna arusaamist, et ka nõukogude ajal koostati häid maastikukujundusprojekte. Tallinna sõnutsi jäi haljastuse rajamine üldjuhul alati rahanappuse taha ja haljastusprojektid riiulitesse, nii nagu see juhtub tihti ka nüüd. Tallinn rääkis Aleksander Niine tegevuse tähtsusest maastikuarhitektina, teda olid Venemaa kolleegid kirjeldanud, kui kogu NSVLi viimast ja ainust tõelist maastikuarhitekti, sest ta oli otse enne sõda saanud hariduse Inglismaal.

Urve Sinijärv kõneles pargi kui kunstiteose restaureerimisideedest hiljuti kaitstud doktoritöö baasil. Oma tööle tuginedes tõdes Sinijärv, et inimese loodud ja inimesele mõeldud hooldatud park on samaväärselt hea keskkond ka kõigile teistele elusolenditele. Pargis peab olema mitmekesisust: põõsaid, erineva hooldusega niitusid, hõredamaid ja tihedamaid puugruppe ja seda kõike harmoonias looduse ja iluprintsiipidega. Sinijärv peatus ka plaanidel ja kavatsustel seoses Euroopa maastikukonventsiooniga. Ta on seadnud oma ülesandeks teha tööd selle nimel, et ka Eesti riik konventsiooni allkirjastaks. Kuivõrd valdkonnaga on seotud neli ministeeriumi, on kokkuleppele jõudmine osutunud keerukaks. Sinijärv usub, et pärast maastikukonventsiooni ratifitseerimist on võimalus maastiku teemadel saavutada paljude asjaosaliste vahel hõlpsamini ühist keelt ning tõsta maastiku osatähtsust meie elukeskkonnas.

Asise sisuga päeva lõpetas Eesti maastikuarhitektuuri panustajate tunnustamine ning koosviibimine, kus sümpoosionil algatatud vestlused said jätkuda.

Eesti maastikuarhitektuuri 2012. aasta tegu ja tunnustus Juhan Maistele

Maastikuarhitektuuri aasta teo konkurss kuulutati välja selleks, et jätkata silmapaistvate saavutuste tunnustamist Eesti maastikuarhitektuuris. Kandidaatide esitamise õigus oli kõigil ning neid võis esitada maastikuarhitektuurialase tegevuse kõigist valdkondadest. Maastikuarhitektide liit peab oluliseks, et võrdväärselt saaksid tunnustatud nii valmis ehitatud objektid, korraldatud ja läbiviidud sündmused, trükivalgust näinud publikatsioonid kui ka kõik teised erialased saavutused. 2012. aasta tegu valiti maastikuarhitektide liidu üldkogul üheksa esitatud kandidaadi seast.

Eesti maastikuarhitektuuri aasta teoks valiti Sulev Nurme ja Nele Nuti (Artes Terrae) koostatud pargiterminite seletussõnaraamat. See on esimene eestikeelne aia- ja pargikunsti ning maastikuarhitektuuri terminite kogu, teedrajav ning märgiline saavutus Eesti maastikuarhitektuuris. Kuigi eesti keelt on kõneldud juba mitu tuhat aastat, on valdkondi, kus kõige vajaliku jaoks emakeeles sõnu ei ole. Vajadus aia- ja pargikunstialase oskussõnaraamatu järele on nii erialaspetsialistide, üliõpilaste kui ka kõigi teiste selles valdkonnas tegutsevate või sellega kokku puutuvate inimeste seas olnud juba mõnda aega tunda. Seega on ilmunud sõnastiku peamine eesmärk anda ülevaade eesti keeles kasutusel aia- ja pargikunsti ning maastikuarhitektuuri terminoloogiast ning selgitada levinud oskussõnade sisu. Kogumikku on koondatud veidi rohkem kui 300 sõna. Eelkõige on valitud seletamiseks sageli kasutatavad terminid, eeskätt need, mis seostuvad aia- ja pargikunstiga ning ajalooliste parkidega. Seletatud on ka üldisi aia- ja pargikunsti ning maastikuarhitektuuri valdkonna sõnu. Kindlasti ei käsitle sõnastik kogu maastikuarhitektuuri valdkonda, vaid hõlmab sellest vaid ühte, suhteliselt kitsast osa. Töö tellija oli Keskkonnaamet. *

Kuulutati välja veel kaks äramärgitud tegu, millest üks on Tallinnas lennusadama välialade kujundamine, autor KOKO arhitektid. Tegemist on ühega vähestest 2012. aastal valminud objektidest. Vesilennukite angaaride rekonstrueerimisega Eesti meremuuseumi filiaaliks loodi ka hoonet ümbritseva ala terviklahendus. See on lihtne, funktsionaalne, jätab mõtte- ja mänguruumi, ei püüa domineerida hoone üle, pigem toetab seda. Loodud on uus ruum, põhjus ja koht, kuhu Tallinnas mere äärde minna.

Teine äramärgitud tegu on raamatu „Väikevorm mõisamaastikus” koostamine, autorid Kreeta Sipelgas, Valdeko Lukken, Juhan Maiste (Maastikuarhitektuuri Büroo). See on esimene ajalooliste parkide väikevormidele pühendatud raamat Eestis, mille koostamise raames on tehtud väga mahukas uurimistöö: kogutud on üle 2000 ajaloolise foto, postkaardi ja muu illustratsiooni sildade, paviljonide, kaevumajade, skulptuuride, purskkaevude jms kohta. Raamatus on esitletud sellest kolmandikku.

Maastikuarhitektide liit tunnustas oma uut auliiget professor Juhan Maistet teenete eest Eesti maastikuarhitektuuri edendamisel. Maiste on olnud maastikuarhitektuuri eriala juures 1998. aastast, mil ta kutsuti Eesti Põllumajandusülikooli (praegusesse Eesti Maaülikooli) külalisprofessoriks. Ta on läbi viinud hulganisti magistriastme seminare, tema eestvõtmisel on korraldatud tudengitega ekspeditsioone Itaalia, Saksamaa, Inglismaa, Peterburi, Kreeka parkidesse ja mujale. Maiste juhendamisel on kaitstud mitmeid magistritöid, ka mitmed doktoritööd on tema juhendada. Võib öelda, et kui prof Koit Alekand pani aluse maastikuarhitektuuri õpetamisele tänases Eesti Vabariigis, siis prof Juhan Maiste andis sellele sisu ja ta on olnud selle teoreetilise suuna näitaja. Juhan Maiste on inspireerinud ja mõjutanud paljusid üliõpilasi, nüüdseid maastikuarhitekte. Peale maastikuarhitektide koolitamise on ta jätnud mõjuka jälje Eesti maastikuarhitektuurilukku mitmete publikatsioonidega, nt raamatud „Kolmas silm. Essee ilusast maastikust”, „Park on paradiis looduses ja kunstis”, artiklid Eesti parkide almanahhides, raamatutes „Parkide restaureerimine”, „Väikevorm mõisamaastikus” jpm. Juhan Maiste on andud väärika panuse Eesti kultuurmaastike uurimisse ning edendamisse ka praktiliste töödega.

Sümpoosioni võib pidada kordaläinuks, kuigi osalejaid võiks alati olla rohkem, eriti olukorras, kus seesuguseid erialaseminare ei toimu just väga sageli. Küll annab see suuniseid järgmisteks kordadeks, huvi ja vajadus inimeste seas on olemas.

„Pean aasta teo tunnustamist oluliseks maastikuarhitektuuri aastasündmuseks. See ei ole pelgalt teo ja tegijate tunnustamine, vaid palju laiema tähtsusega. Lisaks nominendi valimisele tehakse ülevaade aasta jooksul tehtust. On tähelepanuväärne, et Eesti Maastikuarhitektide Liit, mille asutamisest möödus sel kevadel alles kümme aastat, on jõudnud auhinna välja anda juba viiendat korda ja alati on olnud, mille seast valida,” ütles Nele Nutt, üks aasta teo tunnustuse pälvinud autoritest.

Sündmust pidas oluliseks verstapostiks ka IFLA Euroopa osa president Nigel Thorne: „EMALi kümnendat aastapäeva tähistanud sündmus on järjekordne särav näide, kui jõudsalt edeneb eriala Eestis. Koos olid kogenud, targad ja meeleolukad kõnelejad ning kõigile osalejatele anti võimalus rääkida kaasa mitmekesistel erialastel teemadel. Lihtne on alahinnata sellise sündmuse korraldamist ja seetõttu oli julgustav näha, kui palju huvitatud asjaosalisi oli auditooriumis, sealhulgas aselinnapea, kes avas oma sõnavõtuga ürituse. Pärast kümmet edukat aastat on aeg veelgi rohkem ette võtta ja luua jõudsam erialane institutsioon. Kõik kvalifitseeritud maastikuarhitektid Eestis peaksid endalt küsima, miks nad pole veel ühinenud nii teotahtelise ja eduka esindusorganisatsiooniga. Oluline on, et eriala saaks võimalikult palju kohalikku ja rahvusvahelist toetust – tulevik sõltub ju sellest! See sündmus on loogiline jätk Tallinnas 2011. aastal peetud silmapaistvale rahvusvahelisele kongressile, mis esindas mõnusat kombinatsiooni teadmistest, kogemustest, parimast praktikast koos vajaliku hulga meelelahutuse ja hea huumoriga”.

* Sõnaraamatuga saab tutvuda aadressil http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargiterminite_seletuss6naraamat.pdf.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht