PõlluMAJAndus versus metsaMAJAndus

Raul Järg, Rakvere linnaarhitekt

Rakvere linnas on hea tava, et olulised ruumilised muutused läbivad esmalt ideede võrdlemise ja võistlemise sõela. Nii kavandatavate hoonete kui ka olulisemate planeeringute puhul oleme harjunud küsima, milline võimalik ruumiline tulevikustsenaarium oleks kõige mõistlikum? Tulevikuvõimaluste läbikaalumisega  on võimalik suurendada tõenäosust, et keskkond, kus me aastate pärast elame ja toimetame, on selline, mis meile rõõmu pakub. 

Kui arhitektuurikonkursid on saanud Eestis juba üsna tavapäraseks, siis planeeringukonkursse tuleb ette palju harvem, ehkki planeeringuliste ideede võrdlemine on olulisemgi. Head kavatsused  linnaruumi arendamisel võivad tihti jääda realiseerimata vaid seepärast, et ideede võistlemise etapp tundub arendajale esmapilgul liigse aja- ja rahakuluna. Oma kogemusele ja praktikale tuginedes julgen väita, et see pole kindlasti nii. Aga teinekord juhtub, et võistluse vajadust pole vaja vägisi tõestada, vaid läheb nii, nagu juhtus Rakverel linnametsaga: ideevõistlus astus ise uksest sisse, tõsi – teerada oli küllap siiski juba varem kergelt sisse tallatud.  Rakverel oli hiljuti rõõm koos Eesti Arhitektide Liidu (EA L) ja sihtasutusega KredEx viia läbi noortele arhitektidele ja arhitektuurieriala tudengite suunatud planeerimise ideevõistlus. Ideevõistlus ühendas endas EA Li algatatud noorte arhitektide ideevõistluste sarja ja tuleval sügisel KredExi korraldatava rahvusvahelise konverentsi „Elamumajanduse ja planeerimise mõju majanduskeskkonnale”, mis viiakse läbi IFHP (International Federation for Housing and  Planning) 55. aastakongressi raames. Analoogiliste iga-aastaste konverentside raames on olnud traditsioon pakkuda tulevastele tegijatele võimalus ennast projekteerimisturul näidata ja proovile panna.   

Rakvere pakutud võistlusülesandeks oli leida ideelahendus linna üldplaneeringus kavandatud Linnametsa elamurajoonile. Ootasime osalejatelt lahendust, kuidas tekitada tänasest metsast roheline ning kaasaja väljakutsetele vastav elukeskkond. Konkursi oluliseks tingimuseks oli ala metsalise iseloomu säilitamine. Samas on plaan siduda tekkiv elamuala omakorda Rakvere linna põhjaossa elamutele vastukaaluks rajatava linnametsaga.  Rohelus on valdavalt Rakvere lõuna- ja lääneossa koondunud ning põhjapoolne piirkond on selles osas palju vaesem. Seetõttu kavandati üldplaneeringuga sinna uued rohealad, mille realiseerimisele on võimalik kaasa aidata arendustegevusega linna lõunaosas. Valisime konkursi läbiviimiseks üldplaneeringuga kavandatud uutest elamualadest just Linnametsa, kuna see ala vastas oma asukoha ja iseloomu tõttu kõige enam seatud eesmärgile  – tuua linna uut kvaliteetset elamispinda. Samas on see keerukas ja intrigeeriv ülesanne: planeeritav ala asub elurajooni kõrval ja praegu kasvab seal elujõuline mets. Võib ju küsida, et miks me just selle koha valisime või miks ja kas üldse on vaja metsa maju ehitada ja milline on alternatiiv?     

Eelmisel aastal valminud linna üldplaneeringu käigus läbi viidud alusuuringud näitasid, et märgatav hulk inimesi käib Rakverre tööle väljastpoolt Lääne-Virumaad. Lisaks näitavad statistilised andmed, et linna elamufond koosneb valdavalt väikese pinnaga korteritest ning vananeb kiiremini, kui uut peale tuleb. Elamispinna suurus ühe inimese kohta on Eestis viimase kümne aastaga küll kasvanud (~27 m² elaniku kohta 2001. aastal ja ~30 m² 2008.  aastal), kuid on jätkuvat ligi 1/3 võrra väiksem kui Põhjamaades ja Lääne-Euroopas (40….45 m²/elaniku kohta). Kui sellele lisada rahvastikuprognoos, mis ei näe ette Rakvere linna elanike arvu olulist vähenemist tulevikus, siis kokkuvõttes viitavadki need lähtekohad/argumendid vajadusele rajada uusi kvaliteetse elukeskkonnaga elamualasid. Reaalne elamispinna vajadus sõltub inimeste ostujõust ning kui see peaks taastuma, tekivad ka reaalsed  eluaseme soovijad.

Üldplaneeringu koostamise käigus otsiti lahendusi uute, kvaliteetsete elamualade rajamiseks ning viidi läbi põhjalikke arutelusid. Seejuures koostati linna rohealade analüüs, mille ühe osana kaaluti erinevate rohealade kasutamist elamuarenduseks. Selgus, et linn on paraku sedavõrd väike ning üsna tihedalt hoonestatud, et väga palju alternatiive seatud eesmärgile – ehitada linnasüdamele võimalikult  lähedale uut kvaliteetset elamispinda – lihtsalt pole. Alternatiiv sellele oleks arendustegevus väljaspool linna, põldudel ehk põlluMAJANDUS. Rakveres pole õnneks Tallinna ja Tartuga analoogilist valglinnastumist näha. Rahavoog sai enne otsa, kuigi virtuaalselt, paberi peal, on plaanid siiski olemas. Kas ja millisena see praegu veel virtuaalne ruumiline tulevik realiseerub, seda näitab aeg. Protsessi mõjutab kindlasti ka linna enda tegevus Linnametsalaadsete  alternatiivide pakkumisel. Märtsis välja kuulutatud võistlusele laekus üheksa tööd: kaheksa Eestist ja üks väljastpoolt. Ainuke välismaine töö ka võitis. Töö märgusõnaga „Where City and Forest Merge Together” autoriks on Peter Sand Taanist. Peab siiski mainima, et žürii kaalus pikalt kahe töö vahel. Teise potentsiaalse võidutöö, mille märgusõna on „Mets maja sees”, autoriteks on Sille Pihlak ja Alvin Järving. Mõlemad tööd olid  sarnase algskeemiga ning kummalgi oli oma selge ja jõuline idee. Peter Sand pakkus välja olemasoleva hoonestusega sarnase struktuuri jätkamise minimaalse sõidutee mahuga. Seejuures pikendab olemasolev tänavaruum jalakäijatele mõeldud teega, tänavate vaatesihid jäävad aga roheliseks. Kolmandale kohale valis žürii võistlustöö „Iva”, mille autor on Martin Noorväli. Lisaks kolmele rahalisele auhinnale tulnud tööle otsustati ära märkida veel kaks  võistlustööd: „Aed-linna-mets”, (Alvin Järving) ja „Metsaelu” (Ott Alver). 

 Nüüd, kui kõik mõtted ja ideed Linnametsa arengu kavandamisel on läbi kaalutud ja neid omavahel võrreldud, on aeg edasi minna ning arutada tulemusi linnarahvaga. Lähiajal on plaanis korraldada võistlusele laekunud tööde näitus Rakveres, nii et linnakodanikud saavad pakutud ideedega tutvuda ja tuleviku kavandamisel kaasa rääkida. Usun, et teema toob elavat vastukaja. Kuigi kõik ei pruugi pakutut  positiivses valguses näha, kasvatab rääkimine ja arutelu ühise kodulinna tunnet.