Praegu on parim aeg luua taristu säästva turismi arendamiseks

Algaval suvel on võimalik valmistuda uueks turismi tõusulaineks, õppida vigadest ning ehitada rahulikult välja säästlikkust toetav infrastruktuur.

TRIIN TALK

Kui me 2019. aasta sügisel Tallinna vanalinna väliskülastajaid käsitleva uuringuga alustasime, olid rahvusvahelise turismi mahud aastakümneid järjest kasvanud ning see tendents näis vääramatuna. Praegune eriline olukord on selles valdkonnas kaardid põhjalikult segi löönud. Head kriisi ei saa aga raisku lasta: just algaval suvel on võimalik valmistuda uueks turismi tõusulaineks, õppida eelmisel kõrgperioodil tehtud vigadest ning ehitada rahulikult välja vajalik infrastruktuur, mis võimaldab arendada turismi keskkonda ja vanalinna säästvamalt.

Uuringu „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ esimeses vahearuandes* on välja toodud linnaruumiideed, mille abiga teha linna külastamine keskkonnasõbralikumaks ja mugavamaks ning ühtlasi hoida vanalinn elamiseks mõnusa linnakeskkonnana. Käsitlesime peamiselt sadama ja linna ühendamist, kuna sadama kaudu liigub lõviosa Tallinna külastajatest. Kõigepealt toon välja sellised ettepanekud, mis puudutavad üldist linnaruumi, mitte niivõrd sadamaalale planeeritavate lahenduste üksikasju. Sadamaalale võib kavandada kas või iseliikuvaid teid ja eskalaatoreid, aga kui paar sammu edasi takistavad liikumist laiad autoväilad ja liiklussõlmed, on võimatu saavutada jalgsi käimist, lihtsat orienteerumist ja linna külaliste eri piirkondadesse hajutamist.

Skoone struktuurplaani teostamine

Mere puiestee ja Põhja puiestee nurgal oleva mastaapse liiklussõlme, mis takistab jalakäijate mugavat liikumist sadama ja vanalinna vahelisel alal, on Tallinna linnaplaneerimise amet juba ise paberil lahti harutanud. Laias laastus on Skoone struktuurplaaniga kavandatud XX sajandi alguse ruumiolukorra taastamine, mil vanalinna ümbritsesid glassiipuiestee ja rohealad. Kavandatud lahendus on juba laiahaardelises kaasamisprotsessis linnarahvaga läbi arutatud, nii et ainus soovitus on: tehke ära!

Väljavõte Skoone struktuurplaanist.

Tallinna linnaplaneerimisamet

Ohutussaared Ahtri tänavale

Teine peamine koht, kus jalakäijate liikumine sadama ja vanalinna (ning kesklinna) vahel on raskendatud, on Ahtri tänav. Ületada tuleb kaks kolmerajalist sõiduteed, kus autod liiguvad pikal sirgel päris kiiresti. Mõlemas Ahtri tänava otsas suubuvad kolm sõidurada niikuinii kaheks, niisiis on ühe sõiduraja arvelt jalakäijatele ohutuma ülepääsu loomine igati tehtav, sest liikluse läbilaskvust see ei vähendaks. Minimaalse ümberehitamise ja mõningase teekattemärgistuse joonimise abil saab teostada esialgse muudatuse, mis suuresti kaotab Ahtri tänava läbilõikava mõju. Kui keskmise sõiduraja arvelt lisada igale ülekäigule ohutussaared, tuleb ületada 1+1+1+1 rada, kus iga ületus muutub tunnetuslikult pisikeseks, eriti kui õnnestub ohjeldada ka liikluskiirust. Täiendavalt on jalakäijate hajutamiseks ja otseteede loomiseks mõistlik lisada kahele olemasolevale sebrale veel kaks: Rotermanni soolalao taha, kust niigi väga palju üle tee käiakse ning Maneeži tänava pikenduselt Nautica parkla nurka.

Uus-Sadama tänava taasühendamine Kadrioruga

Uus-Sadama tänav ühendas juba XVIII sajandil sadamat Kadrioruga. Seda sihti mööda kulges veejuhe ja hiljem kitsarööpmeline raudtee. Praegu on see tee piirdeaiaga katkestatud. Selle taasavamisel väheneks tee pikkus D-terminalist Kadriorgu 600 meetrile ja annaks võimaluse see vahemaa mugavalt jalgsi läbida.

Uus beetapromenaad linnahalli ja ristluskai vahele

Kalamaja mereäär on juba avanenud beetapromenaadi abil, mis viib Kalarannast Noblessneri kvartalini, lähiaastail peaks valmima ka promenaad Kalaranna uusarenduse ees ning uue ristlusterminali käidav katus. Sadama ja linnahalli vaheline lõik jääb siis ainsaks osaks kesklinna mereäärest, mis jääb peaaegu läbimatuks (julgemad saavad sealt küll läbi, kuid võsa ning eriti mereäärne ebatasane kivivall näivad paljudele kindlasti liiga ohtlikud). Luues siia esialgu kas või ajutise raja nagu beetapromenaad, saaks Tallinna kesklinn korraliku viie kilomeetri pikkuse katkematu mereäärse tee, mis oleks uus suur väärtus nii linna külastajatele kui ka kohalikele elanikele.

Ristlusreisijate süstikbussiliin

Turismivaldkonna tegijatelt saime teada, et üldjuhul teenindab iga kruiisi- ehk ristluslaevalt tulevat gruppi üks tellitud buss, mis teeb päevas rohkem tühisõite kui kasulikke otsi ning juht veedab mitu tundi parklas oodates. Reeglina tahetakse vanalinna ekskursioone alustada Toompealt, et külastajad ei peaks jalgsi mäkke ronima. Seetõttu oli senisesse ristlusreisijate ekskursioonikorraldusse sisse kirjutatud tihedad bussiread hommikuti Falgi teel ning pärastlõunati Mere puiesteel, turistide kuhjumine kõigepealt Toompeal ning seejärel Raekoja platsi ümbruses.

Ristlusreisijate transpordi ökonoomsemaks korraldamiseks võiks edaspidi luua shuttle– ehk süstikbussiliini, mis viib ka üles Toompeale, kuid peatub mitmes kohas ümber vanalinna ning seega annab võimaluse igast väravast väljumise ja sisenemise. Bussi peatumiskohad peaks olema selgelt tähistatud, nt ootepaviljonidega.

Sadama ühendamine trammiliiniga

Trammiliini toomine sadamasse on niikuinii plaanis, kuid mõnevõrra lahtine on veel selle täpne paiknemine. Analüüsides väljapakutud trammiliini variante, pakkusime omalt poolt kõrvale alternatiivi, mille kohaselt on sadama tramm ühendatud otse Liivalaia tänavale kavandatud trammiliiniga.

Selline lahendus annaks võimaluse vältida Hobujaama ristmiku läbimist, mis on niigi väga tihe ühistranspordisõlm. Linn saaks sellest suuremat kasu, kuna trammivõrku saab peale sadama ühendada ka Kristiine ja tulevikuväljavaatena ka Mustamäe linnaosa. Samuti toimiks see osalise ringliinina, kust saab Narva maantee ja Tartu maantee suunal ümber istuda ilma Hobujaama-Viru sõlmpunkti läbimata.

Suunavad linnainstallatsioonid

Sadamapiirkonna lagedavõitu, ehitustandritega hakitud ruumi organiseerimiseks ja inimeste suunamiseks pakkusid arhitektuuritudengid välja mitu huvitavat linnainstallatsiooni. Need ideekavandid tõendavad, et tee blokeerimiseks ei ole vaja kasutada torupiirdeid ning suunamiseks väikesi rohelisi silte, vaid saab ka palju loovamalt.

Ahtri tänava kõigi ülekäikude n-ö inimlikustamise üldpõhimõte: sõidurajad tuleb eraldada. Illustratsioon on tehtud praeguse vöötraja kohale Rotermanni soolalao ees. Toomas Paaver

Linnahalli ja ristluskai vahelisele eraomanduses maale mereäärse kõnnitee rajamine aitab kujundada katkematu rannapromenaadi.

Raul Kalvo

Ümber vanalinna kulgev süstikbussiliin aitaks vähendada tiirutavate busside koguarvu ja parkimisvajadust.

Raul Kalvo

Liivalaia tänavaga ühendatud sadama trammiliin.

Raul Kalvo

Oaasid, ümbertõstetava haljastusega puhkepaigad teevad liikumisteede äärse ruumi õdusamaks.

Anna Riin Velner ja Mia Martina Peil

Merekonteinerid on lihtsasti ümbertõstetavad objektid, mille sisse saab luua varjualuseid ning peale joonistada suured suunaviidad.

Anna Smetanina ja Nadežda Sassina

Kadrioru ühendamine sadamaga Uus-Sadama tänava kaudu.

Raul Kalvo

* Triin Talk ja Raul Kalvo. Pärand, turism ja linnaplaneerimine. Uurimisprojekti „Tallinna Vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ esimene vahearuanne. Tallinn 2020. Kättesaadav: https://digiteek.artun.ee/fotod/aruanded/konserveerimine/event_id-4477

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht