Raha vedeleb

Muidugi on riigieelarve kordasaamine meie kõigi asi, aga mälestiste müügist saadav tulu võiks minna ikka sektorisse tagasi.

RIIN ALATALU

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) tegi äsja väga eduka tehingu ja müüs Liberty mõisakompleksi alghinnast ligi kolm korda kallimalt. Mul on hea meel, et väärtuslik mälestis sai tõenäoliselt vastutustundlikud omanikud. Segab vaid see, et kultuurivaldkond jäi taas oma rahast ilma. Nimelt kuulus Liberty suvemõis vabaõhumuuseumi koosseisu. Muuseum püüdis ligi veerand sajandit hankida raha, et mõis korda teha, sest nii ekspositsiooni-, kogude kui ka tööpinda on muuseumil alati juurde tarvis. Kui muuseumile midagi ette heita, siis seda, et ei julgetud võtta riski hakata hooneid otsast korda tegema, vaid oodati müstilist rahalaeva kogu kompleksi korraga korrastamiseks.

2014. aastal anti Liberty üle RKASile, kavatsus oli rajada sinna presidendi residents. Päästev mõte ja lootus saada muuseumi väärindav naaber läks vett vedama, sest president Kersti Kaljulaid mõttest ei innustunud. Sellest ajast on heietatud müügimõtteid. Sama kaua on ka muinsuskaitsenõukogu, ICOMOS Eesti jt kõnelnud sellest, et kuna ülisuure kinnisvaraväärtusega kinnistu (keset linna, metsa sees ja mere ääres, 68 806 ruutmeetrit, seitse hoonet ja üks vundament) võeti muuseumilt ära tasuta, peab muuseum ja/või pärandivaldkond müügist tulu saama. Õigusaktide järgi läheb RKASi tulu riigikassasse, aga valitsuse otsusega on võimalik teha ka otsuseid tulude suunamiseks. Sõltumata sellest, et ettepanekuid ministritele tehti, ei läinud minu teada ükski kultuuriminister selle mõttega valitsusse. Täna nõuab suur osa ministeeriume palehigis kärpeerandeid, aga kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet on olukorraga leppinud. Muidugi on riigieelarve kordasaamine meie kõigi asi, aga mälestiste müügist ehk väga haavatavast, kuigi Eestile eksistentsiaalselt olulisest valdkonnast saadav tulu võiks minna ikka sektorisse tagasi. Seda enam et riigil ja omavalitsustel on müügis palju mälestisi. Küllap on teadmine, et investeeritav raha läheb valdkonnale, positiivne sõnum ka võimalikele ostjatele.

Eestis on korduvalt arutatud, et näiteks Inglismaa, Norra jt riikide eeskujul võiks meilgi olla fond, mille toel korrastaks mälestisi eesmärgiga investeerida nende haldamisest või müügist saadud tulu teiste mälestiste korrastamiseks. Riik võiks olla sellise fondi üks asutaja ja osanik, et tagada investorite usaldus. Fondi põhjaks sobiks hästi mõni RKASi portfellis olev mälestis. Hea eeskuju tugevdab ka valdkonna mainet.

On oluline tajuda, et kultuuripärand on riigile ja ühiskonnale mitmeti toeks. Ajaloost lähtuvalt asub suur osa mälestistest maapiirkondades ja nende teadlik haldamine toetab regionaalarengut ja seeläbi riigi julgeolekut. On sügavalt häiriv, et haridus- ja teadusministeerium on alustanud taas sõda maakoolide, sedapuhku ametikoolide vastu. Kellegi Excel soovitab sulgeda ametikooli Hiiu-Suuremõisas. Ministeerium väidab, et mõisa investeeringute vajadus on 12 miljonit eurot! Kuidas on võimalik manipuleerida selliste väidetega, kui mõis tehti mõne aasta eest Euroopa majanduspiirkonna projekti ehk nn Norra raha eest korda? Tõenäoliselt on selles arvutuses mõned abihooned, mis ootavad oma järge, aga see ei takista koolipidamist mõisas. Ministeerium tahab sulgeda ametikooli kõige populaarsemad aianduse erialad, selmet pöörata populaarsus enda kasuks ehk küsida täiendusõppe eest raha ja toetada seega töökohtade hoidmist Hiiumaal. Ametikool ei anna tööd mitte ainult õpetajatele, vaid ka kauplustele-söögikohtadele- majutusasutustele. Mõisakooli õpilaste abiga hoitakse korras mõisa ja mõisaparki.

Praegu on avalikult räägitud Suuremõisast ja Vana-Vigalast, aga linnukesed siristavad, et sama Excel vaatab pika pilguga veel teistegi mõisakoolide poole. Tuletan meelde, et Norra rahastuse otsene eesmärk oli vähendada kultuuripärandi korrastamise kaudu ebavõrdsust, toetada regionaalarengut. Mõisakoolide projekt lõppes 2016. aastal, aga norralased esitlevad seda siiamaani kui üht kõige edukamalt eesmärke täitnud projekti. On vastutustundetu taganeda avaliku rahaga tehtud projekti eesmärkidest. Mõistliku majandusmudeli väljatöötamine võib olla tüütu, aga on ühiskonnale mitu korda kasulikum kui lihtsalt probleemi enda kaelast ära lükkamine.

---

Mõisakoolide programm

Eestis on ligi 500 mõisa peahoonet. Kool on tegutsenud 300 mõisas ja tegutseb praegu ligi 70 mõisas.

Eesti mõisakoolide restaureerimist ja suuremat kasutust on 2004. aastast peale toetanud Norra kuningriik ligi 12 miljoni euroga. Esimese rahastusperioodi jooksul said värske ilme Kiltsi, Koigi, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi (Ruusmäe), Suure-Kõpu, Vasta, Väätsa ja Lahmuse kool. Teise rahastus­perioodiga korrastati Vääna, Hiiu-Suuremõisa, Koeru ja Illuka koolihoone.

Praegu tegutsevad ametikoolid mõisakompleksis Olustveres, Vana-Võidus, Vana-Vigalas, Suuremõisas, Väimelas, Säreveres ja Luual.

---

Liberty suvemõis Tallinnas Haaberstis

68 806 ruutmeetri suurusel kinnistul asub seitse hoonet ja Vana-Liberty hoone vundament. Tegu on kolme arhitektuuri- ja kultuuriloolise tähtsusega mälestisega: Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi maja. Kompleksi kuuluvad Vana-Liberty maja (hoone tuleb taastada, kuna on majavammi tõttu hävinud), Vana-Liberty jääkelder, pesuköök, majahoidja elamu, aednik Jaulo maja, Daheimi kelder ja Egon Kochi garaaž.

Ehitati XVIII sajandil merekaldale Haabersti linnamõisa maadele.

Alates 1781. aastast kuulus Carl Friedrich von Strahlbornile.

1784. aastal sai nimeks Liberty.

Abielu kaudu läks mõjuka Kochi perekonna valdusse. Nood kasutasid suvemõisat kuni 1939. aastani.

Nõukogude ajal oli pioneerilaagri käsutuses.

1986. aastal liideti vabaõhumuuseumi kinnistuga.

2013. lahutati vabaõhumuuseumi kinnistust ja sooviti see üle anda RKASile, et rajada sinna presidendi residents.

2017. aasta alguses teatas presidendi kantselei, et Libertyt ei renoveerita residentsiks. Kompleks seisis sellest ajast kasutuseta ja lagunes.

2024. aastal pani riik kinnistu enampakkumisele, selle soetas 2,62 miljoni euroga osaühing Notorious.