Raudne betoon

Sisekaitseakadeemia hoone on poeetiline tunnustus betoonile. See pole lihtsalt kauakestev kest. Betooni kui mõtestatud materjali kasutamine on eesmärgipärane ka aatelises mõttes.

JOHANN-AKSEL TARBE

Aasta betoonehitise auhinda on Eesti Betooniühing välja andnud juba 20 aastat. Konkursi idee algataja oli Kundas asuv tsemenditehas, kelle soov oli äratada avalikkuse huvi ja laiendada teadmisi betooni kui mitmekülgse materjali võimalustest, muuta betooni kuvand paremaks ning pakkuda selle ala ettevõtetele ja asjatundjatele täiendavat motivatsiooni betooni mitmekülgset kasutamist toetavate ideede väljatöötamiseks.

Konkursi eesmärk on leida ja esile tõsta hooned ja rajatised, mille nägusus, efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad tabavalt betooni kui materjali.

Esimeste betoonitundjate seas oli juba Rooma arhitekt ja ehitusmeister Vitruvius. Tema I sajandil eKr avaldatud „Kümme raamatut arhitektuurist“ kirjeldatakse roomlaste tsemendi-nimelist ehitusmaterjali. Enne seda oli valminud ka roomlaste kuulsaim Panteoni tempel. Siis ja pea 2000 aastat hiljemgi on arhitektuuri ja ehituskunsti peetud ühe ja sama ameti eri tahkudeks. Ehituskunst arenes järk-järgult eraldiseisvaks inseneriteaduseks, kus üle kõige peeti hea konstruktsiooni kriteeriumiks ehitise funktsionaalsust ja vastupidavust. Muidugi oli insenerioskusi tarvis sillaehituses ja kaitserajatiste ehitamisel.

Betoonkestast moodustub lülidest kaitserivi, kilp. Arhitekt11 on välja töötanud leidliku töövahendi, millega on betooni lõigatud osavalt, teravalt ja täpselt.

Maris Tomba

Esimese raudbetooni valmistamise patendi sai 1867. aastal prantslane, aednik Joseph Monier terasvõrguga armeeritud lillepottidele. Tänu inseneriteaduse kiirele arengule võeti raudbetoon üha laialdasemalt kasutusele, eriti Esimese maailmasõja aegsetes kindlustustes ja kaitserajatistes. Levinuimaks ehitusmaterjaliks kujunes raudbetoon aga alles XX sajandi keskpaiku, mil maailmas sai tuntuks ka eesti päritolu ehitusinsener August Komendant. Ta hindas materjali tõhusat, säästlikku kasutamist, väärtustas arhitektuuri ajatust ja püsivat kvaliteeti. Komendandi panust maailmakuulsatesse ehitistesse tutvustab arhitektuurimuuseumis avatud näitus.

Nõukogudeaegsed viletsad ehitusmeetodid ja masstoodetud raud­betoonist kehva kvaliteediga ehitised on betoonist kui materjalist jätnud halva mulje. Sellest kuvandist lahtisaamiseks, betoonist ehitamise julgustamiseks ja oskusteabe levitamiseks Eesti Betooniühing omal ajal tööd alustaski. Praeguseks on teiste hulgas ristiretkega ühinenud Arhitektide Liit, Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Ehitus­inseneride Liit jt. Aasta betoonehitise auhinna on näiteks saanud Lennu­sadam, heliskulptuur Cromatico, Puurmani kaarsild, ERM, eramud jm ehitised. 2019. aastal oli nominente 15, tunnustati kolme.

2019. aasta betoonehitiseks valiti sisekaitseakadeemia uus hoone, mille arhitektuurilahenduse autor on Arhitekt11. Ka tellija auhind läks sisekaitseakadeemiale.

Sisekaitseakadeemia on riigi siseturvalisuse valdkonna hariduskeskus. Akadeemia lõpetajate peamised tööandjad on politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, häirekeskus, maksu- ja tolliamet ning vanglateenistus. Selle valdkonna haridustemplisse peavad seega mahtuma eriosakonnad ja turvatsoonid. Ruumiprogrammi mahutamine ühte hoonesse oli seetõttu keeruline ülesanne. Žürii tunnustas tellijat läbimõeldult tellitud töö eest.

Hoone ideekavand sündis arhitektuurikonkursil 2016. aastal. Võidutööd „Faalanks“ kirjeldavad arhitektid nii: „Külg külje kõrval moodustub lülidest koosnev kaitserivi, mis lähemale jõudes avab end valgusele ja kutsub uudistama akadeemilist sisu. Esteetiliselt puhas betoon avaldub siin kilbina, mis peidab inimlikku ja pehmet sisu.“

Arhitektid on välja töötanud leidliku töövahendi, millega on osavalt, justkui terariistaga lõigatud täpselt ja kalkuleeritult, lahendatud keeruline ruumiprogramm ning ühtlasi toodud ruumidesse valgus ja avatus. Nüüdisaegsele hoonele kohaselt on kavandatud väliskoridoriga kontorid, see tähendab, et koridorist on saanud fassaadi osa. Uudsena mõjuvad ka viie- ja kümnekraadiste nurkade all harilikult vahelagedes kasutatavatest eelpingestatud õõnespaneelidest kaldseinad. Arhitektid pole jätnud kasutamata ka graafilise betooni võimalusi: peasissepääsul on akadeemia sümbol just selliselt betooni vormistatud.

Aasta betoonehitise auhinna nominentide seas paistis silma sisekaitseakadeemia hoone poeetiline žest betoonile: kaitsta massiivsete seintega, kilbiga, kui võib, midagi olemuslikult hinnalist, see tähendab, tarkust ja selle parimal viisil edasiandmist. Ei ole loodud lihtsalt kauakestev kest, betoon kui materjal on mõtestatud ja selle kasutamine eesmärgipärane ka aatelises mõttes.

Tulles tagasi alguse juurde: betoon pannakse ikka veel proovile, arhitektid ja ehitusmeistrid oskavad betooni kasutada nutikalt ja esteetiliselt, riik ehitab ja kaitseb.

 


Aasta betoonehitised

2000 – Rocca al Mare koolimaja, arhitektuuribüroo Urbel ja Peil

2001 – Maardu kuivpuisteainete terminal, AS Randväli & Karema

2002 – Tartu vangla, Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo

2003 – eramu Viimsis, Emil Urbeli arhitektuuribüroo

2004 – Ülemiste hotell, Martin Aunin

2005 – TTP kontorihoone Pirital, Meelis Press

2006 – Luku-Experdi kontorihoone, Hindrek Kesler

2007 – Puurmanni kaarsild, Siim Idnurm, Juhan Idnurm

2008 – Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus, Jean-Marie Bonnard

2009 – Tallinki büroohoone, Meelis Pressi arhitektuuribüroo

2010 – eramu Pirital, Andres Lember

2011 – heliskulptuur Cromatico Tallinna lauluväljakul, Lukas Kühne

2012 – Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine, Koko Arhitektid

2013 – Ülemiste liiklussõlm, K-Projekt

2014 – Tondiraba jäähall, Kadarik Tüür Arhitektid

2015 – Ihaste sild, Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo

2016 – Eesti Rahva Muuseum, Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane

2017 – eramu Viimsis, Mateusz Kuo Stolarski

2018 – Eesti Kunstiakadeemia uus hoone, Kuu Arhitektid

Aasta betoonehitis 2019

Sisekaitseakadeemia, Arhitekt11 OÜ

Tellija auhind – Sisekaitseakadeemia

Konstruktori auhind – Engineer Project OÜ

Ehitaja auhind – Nordecon AS

Betoonitööde auhind – ERI-Ehitustööd OÜ

Betoontoodete auhind – Framm AS

Omanikujärelevalve auhind – Tallinna Linnaehituse AS

Eriauhind betoonitööde eest – Kultuurikatla gaasitorni rekonstrueeri­mine, Evocon Grupp OÜ

Eriauhind tellijale – Vahtra suurfarm. Tellija: Weiss

Žürii: Aadu Kana (Betooniühingu auliige, žürii esimees), Joel Kopli (Arhitektide Liit), Kalev Ramjalg (Betooniühing), Indrek Peterson (Ehitusettevõtjate Liit), Heiki Meos (Ehitusinseneride Liit), Johann Aksel Tarbe (Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit), Enno Rebane (Ehitusmaterjalide Tootjate Liit), Eva Kiisler (Äripäeva ehitusväljaannete peatoimetaja), Liivi Tamm (EhitusEST peatoimetaja) Maritta Koivisto (Soome arhitekt, ajakirja Betoni peatoimetaja).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht