Riia uus merevärav

Riia Ropaxi terminali rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel saavutas teise koha Eesti arhitektuuribüroo R-Konsult, kes jäi napilt alla Zaha Hadid Achitectsile.

JAAN KUUSEMETS

Riia Ropaxi terminali arhitektuurivõistlus

I preemia – Zaha Hadid Architects (Suurbritannia)

II preemia – R-Konsult (Eesti)

III preemia – Berenblum Busch Architects (USA)

IV preemia – Ala Architects Ltd (Soome)

V preemia – The Manser Practice (Suurbritannia) ja Lelde Bergmane (Läti)

Riia Ropaxi terminali arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida uuele reisisadamale, mille asukohaks on valitud uusarendusteks planeeritud kaubasadama lõunaosa, parim linnaehituslik lahendus ja arhitektuurikontseptsioon. Soovitakse rajada nüüdisaegne, esinduslik ja atraktiivne ligi 20 000 ruutmeetri suurune parv- ja ristluslaevade terminal. Maksimaalselt tuli uues lahenduses kasutusele võtta võistlusalal asuvad vanad sadamahooned ja kaldarajatised. Lähteülesandes soovitati ka ehitusmaterjale taaskasutada ning võimalusel eelistada Läti taastuvaid materjale, et kavandatav uus terminal oleks nii energia­tõhus kui võimalik ning kogu elukaare jooksul võimalikult väikese jalajäljega.

Arhitektuurivõistlusele kutsuti otse osalema kolm bürood: USAst Berenblum Busch Architects, Eestist R-Konsult ja Soomest Ala Architects. Kuulutati välja ka avalik voor, kuhu esitas osalemissoovi 60 arhitektuuribürood. Sealt valiti välja veel seitse: Zaha Hadid Architects Suurbritanniast, The Manser Practice ja Lelde Bergmane Suurbritanniast ja Lätist, AB3D, Grupa93, Veido vidi ja Brd projekts Lätist, CMB ja William Matthews Associates Lätist ja Suur­britanniast, Gerber Architekten International GmbH Saksamaalt, Cloud architektai Leedust ning Vectorprojects Kenya Keeniast.

Kuigi ametlikult kuulutati välja nn visandikonkurss, töötasid neli viiest kõrgemalt hinnatud büroost põhjalikult läbi kogu terminali ja ümbritseva väliruumi. Võistlusülesanne nõudis sadamahoone kavandamist olemasolevasse kolmekorruselisse raudbetoonkonstruktsiooniga laohoonesse, seejuures jäi aga arhitektidele päris palju loomingulist vabadust reisiterminaliesise avaliku ruumi kujundamiseks ja lisaotstarbega ruumide kavandamiseks. Mõne peamise funktsiooni, nagu reisijate liikumine ja pardaleminek, lahendamist nõuti täpsemalt, aga osalejad võisid pakkuda ka lisaideid. Viiest finalistist näiteks kaks pakkusid välja terminali kohale lisakorrused hotellidele.

Zaha Hadidi büroo kombineeris oskuslikult olemasolevad raudbetoonkonstruktsioonid puiduga nii sise- kui ka välisviimistluses, mis tasakaalustas sadama praeguste konstruktsioonide kohati ehk liigset brutaalsust ning andis hoonele soojema aktsendi.

Kui Zaha Hadid Architectsi terminalihoone lahendusega on püütud selgelt piirkonnast eristuda, siis R-Konsuldi arhitektuuris on lähtutud pigem soovist sulanduda ja suhestuda ümbritsevaga ning säilitada osaliselt väljakujunenud tööstuslik miljöö. Eestlaste kavandatud hästi toimivas terminalis on reisijatele loodud mugavad võimalused nii hoones sees kui selle ümber ning head ühendused linna ühistranspordisüsteemiga, loogiline on ka autode liikumine laevale ja laevalt. Riia terminali tellija nimelt soovib, et uus sadama ja selle ümbruse linnaruum oleks avalikkusele atraktiivne ja ligipääsetav.

Gianluca Racana büroost Zaha Hadid Architects ütles võistluse järel, et kui arvestada kohapealsete betoonkonstruktsioonidega ning võtta kasutusse seal asuvad ehitusmaterjalid, tuleb uus terminal keskkonnasõbraliku arhitektuuri etalon, kus ei puudu ka uudsed disainilahendused energiatarbimise ning hoone elukaare süsinikuheite vähendamiseks. Zaha Hadid Architectsi lahendus parandab ka merele juurdepääsu ning uued avalikud alad peaksid tagama, et piirkonnast saab Riia elanike seas populaarne jalutamis- ja kohtumispaik.

R-Konsult pakkus välja kontseptsiooni, mille puhul on reisijate alad oskuslikult eraldatud linnaga seotud avalikest funktsioonidest. See võimaldaks projekti etapiviisilise ehitamisega alustada reisijate teenindamise aladest. Terminalihoone ülemise korruse tagasiastega on lisatud vaateterrass, mis on kavandis samuti hästi läbi mõeldud ja elegantselt lahendatud. Peasissepääsu ala terminaliesisel väljakul on R-Konsuldi kavandis viide hoone algsele brutaalsele vormile, võttes terminali saabujad vastu avarusega.

Arhitekt Irina Raua sõnul tugineb R-Konsuldi terminalihoone idee nii reaalsusele kui ka tulevikuvisioonile ning lähtutud on järgmistest põhimõtetest: väärtustada ja kasutada ära laohoone raudbetoonkonstruktsioonide brutaalne stiil, kavandada uus terminal multifunktsionaalse kultuuri- ja ärikeskusena ning tagada kogu keeruka ehituse etapiviisiline rajamise võimalus. Raua sõnul analüüsisid nad hoolikalt võistlusala linnaehituslikke seoseid ning uue terminali potentsiaalset mõju piirkonnas alles areneva nüüdisaegse linnaruumi kujunemisele. Nende välja pakutud eri funktsioonide pikisuunaline paigutus tagab hooneesiste avalike alade aktiivse kasutusvõimaluse ka siis, kui terminal ei tööta. Hoone kahe osa vahele kavandati kõrge haljastatud galerii, kust avanevad avarad vaated.

Projekti õnnestumise korral avab Ropaxi terminal reisijatele uksed 2028. aastal. Uus maamärk lisandub Riia siluetti ning sellest saab linna visiitkaart merereisijatele. Terminali arendamisega paralleelselt käivad läbirääkimised juba varasemate üldplaneeringutega kavandatud V trammiliini pikendamiseks sadamani. Projekti edasise edenemise üks eeldus on Riias regulaarse parvlaevaliikluse taastamine. Potentsiaalselt võiks uues terminalis hakata opereerima näiteks Tallink ja Vikingline, kes on Läänemere suurimad sellist tüüpi teenusepakkujad. Praegu nendel laevafirmadel aga üleliigseid laevu pole ning uue terminali arendajatel on vaja lahendada veel mitu sarnast väljakutset, enne kui uus terminal 2028. aastal saab tööd alustada. Sealhulgas tuleb arvestada ka uue terminali suhtelise kaugusega Riia kesklinnast: ligi kolm kilomeetrit.