Sinilindu püüdmata

Arhitektuurimaailma Nobeli, Pritzkeri auhinna pälvis sel aastal Hispaania arhitektide kolmik RCR Arquitectes, kes demonstreerib, et ka väikese koha väike büroo võib olla edukas ja mõjukas.

EMIL URBEL

Sihtasutuse Hyatt rahastatavat Pritzkeri auhinda peetakse arhitektuurimaailma Nobeli auhinnaks. 1979. aastast antakse see välja igal aastal ühele elavale arhitektile või büroole, kelle ehitised on märkimisväärselt mõjutanud nii keskkonda kui ka selle mõistmist ja mõtestamist. Laureaatide nimekirja vaadates pole kahtlust, et see on olulisim arhitektuuriauhind. Auga kaasneb ka 100 000 dollarit ja pronksmedal Vitruviuse ladinakeelse tekstiga „Firmistas, utilitas, venustas“ (’tugevus, kasulikkus, ilu‘).

Emil Urbel

RCR käsitleb linnakvartalit sama tundlikult kui looduskeskkonda. Raamatukogu ja seenioride keskus St. Antoni turu lähedal jääb Barcelona traditsioonilise ruudukujulise kvartali sisse.

Emil Urbel

2017. aastal pälvis Pritzkeri auhinna katalaani büroo RCR Arquitectes ehk kolmik Rafael Aranda, Carme Pigem ja Ramón Vilalta. Nii mõnigi kolleeg küsis selle peale: kes see RCR veel on? Ei ole neil ette näidata edevaid tippehitisi maailma metropolides, nagu kuulsatele arhitektidele kohane, ega ka osakondi Londonis ja Shanghais.
Sel aastal oli žürii esimees Briti päritolu Austraalia arhitekt, 2002. aastal Pritzkeri pälvinud Glenn Murcutt, kes töötab ühemehebüroos ja on tuntust kogunud koha- ja materjalitundlike pisimajade loojana. Võib-olla ongi žürii teinud poliitikat: tunnustanud vastukaaluks arhitektuuri globaliseerumisele ka midagi regionaalset ja paikset?
Ja pole see RCR nii tundmatu midagi: oma rida on aetud juba ligi 30 aastat. Kvaliteedimärk on seegi, et 1982. aastast ilmuv mainekas arhitektuuriajakiri EL Croquis, mis avaldanud 187 üllitist ja oluliste arhitektide monograafiaid, on RCR kohta koostanud juba kolm numbrit. Märkimist väärib vahest seegi, et 39. korda välja antud Pritzkeri auhinna saanute hulgas on Carme Pigem üldse kolmas naine. Eelmised olid Zaha Hadid 2004. ja Kazuyo Sejima (SANAA, Sejima and Nishizawa and Associates) 2010. aastal.
Kõik kolm RCR Arquitectese asutajat on pärit Olotist ja lõpetasid 1987. aastal Kataloonia polütehnilise ülikooli (UPS) kõrgema arhitektuurikooli (ETSA) Barcelona lähedal Vallèses. Samal aastal loodi ka asutajate eesnimede esitähtedest moodustatud nimega büroo. 1992. aastast tegutsetakse Oloti linnakeses (u sada kilomeetrit Barcelonast), mis on midagi Viljandi ja Pärnu vahepealset.
Edu tuli kiiresti: 1988. võideti Punta Aldea majaka konkurss, järgnes ridamisi esikohti võistlustel ja ka tellimusi. 1999. aastal valmis Girona ülikooli õigusteaduskonna kompleks, aasta varem Virtaguese koolimaja, mitmed spordihooned ja palju eramuid: enamasti on need majad kui valged kastid, tehtud parima Vahemere-arhitektuuri traditsiooni ja kvaliteedi kohaselt.
1990. aastate keskpaigast on RCRi majad olnud järjest mitmeplaanilisemad ja suhestatud Kataloonia maastiku, kohaliku konteksti ja kultuuriga. Oluline käekirja osa on ka materjalikasutus: roostekarva teras (Cor-ten), väänatud teraslehed ning eri tüüpi klaas loovad imaginaarse maailma.
RCR sulatab kunstikeskse lähenemisega kokku palju teemasid. Nende loodud maailm on kvaliteetselt esitletud ja talletatud nii fotodel kui ka visandite, akvarellide ja töömakettidena. Sageli algabki projekt just joonistusest, ruumimudelist või akvarellist, mis on omaette nauditavad kunstiobjektid. Ramon Vilalta ja Carme Pigem ongi 1970. aastatel õppinud ka Oloti kunstikoolis.
Pealtnäha on arhitektid 2000. aastatel taandunud selgest ja konkreetsest vormist, aga majade plaani uurides on näha, et ka n-ö uduste objektide struktuur on väga range ja süsteemne, sageli kasutatakse nihestatud plokkide-lehtede skeemi. RCRi eeskujudena mainitakse sageli Carlos Ferrateri ja Tadao Andot, samuti jaapani zen-aedu. RCRi on mõjutanud ka ameeriklase Richard Serra ning baski skulptorite Eduardo Chillida ja Jorge Oteiza looming. Viimase suur näitus oli möödunud aastavahetusel tuntuima barcelonlase Antoni Gaudí loodud Casa Milàs ehk La Pedreras.

Architectural Review

Austusest paiga ja looduse (ka maa-aluse) vastu on kantud RCRi arhitektide arvukad maastikuprojektid, näiteks see Palamósi Bell-Lloci veinikelder Kataloonias.

Architectural Review

Aastaid on Aranda, Pigem ja Vilalta olnud Carrotxa vulkaanilise piirkonna looduspargi konsultandid-arhitektid. Austusest paiga ja looduse (ka maa-aluse) vastu on kantud nende arvukad maastikuprojektid: Oloti staadion, paviljonid, varjualused, basseinid, veinikeldrid. Aastatel 2002–2003 valmis esimene järk restoranist Els Cols, mis on vahest RCRi pärjatuim objekt. Järgnesid paviljonid sama restorani kõrvale endisesse juurviljaaeda, 2011. aastal valmis rippkonstruktsiooniga varjualune. Märgiline on üleni roostes terasest horisontaalne maja Gironas (2007).
Paljud RCRi hoonete elemendid on tellitud kohalikelt meistritelt ja töökodadest: tehaseprofiili või muid valmistooteid nende majade juurest naljalt ei leia. Detailid on nii põhjalikult läbi töötatud ja ainulaadsed, et kohati tundub, nagu oleksid arhitektid iga uue objektiga uut tähestikku tahtnud välja mõelda.
Ei saa siiski öelda, et RCR tegutseb ainult maapiirkonnas või väikelinnas. Ramón Vilalta on öelnud, et nende juured on maa sees, aga käed ulatuvad laia maailma. Mõned nende majad leiab ka arhitektuurimetropolist Barcelonast, Antoni Gaudí ja 1992. aasta olümpiamängude linnast, mis on täis mainekate arhitektide loomingut. Esimene pääsuke arhitektuurimekas oli raamatukogu ja seenioride keskus St. Antoni turu lähedal. Hoone on paigutatud Barcelona traditsioonilise ruudukujulise kvartali sisse. RCR on tihedat linnakvartalit käsitlenud sama tundlikult kui looduskeskkonda.
Uues Barcelona äri- ja messikeskuses L’Hospitalet de Llobregati linnaosas valmis Euroopa platsi ääres 2011. aastal Olympus Iberia peakorter, mis on kui teraslehtedest kaardipakk, naabriteks Toyo Ito, Jean Nouveli ja Rafael Moneo kavandatud tornid. Barcelona De Sants, linna põhiline raudtee, ülikiirraudtee ja metroo sõlmpunkt, on küll valmis ehitatud, kuid RCRi 2005. aasta elegantset projekti on põhjalikult muudetud, mistõttu see on sisuliselt rikutud.
RCRi viimased valminud majad on Hofheide krematoorium Belgias ja Soulages’i muuseum Lõuna-Prantsusmaal Rodezis. Realiseerimist ootavad mitmete suurte võistluste võidutööd Marokos Casablancas, Dubais ja Araabia Ühendemiraatides.
Ramón Vilalta ja Carme Pigem on aastaid õpetanud oma alma mater’is, Pigem on põgusalt olnud ka Zürichi tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. 2000. aastast peale on RCR seitsmel korral esinenud Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja pälvinud lugematul hulgal oma maa ja rahvusvahelisi arhitektuuriauhindu. Viimastel aastatel on RCR hakanud järjest enam panustama ühiskonda. Sama joon iseloomustab ka eelmist Pritzkeri auhinna laureaati ja 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali koordinaatorit Alejandro Aravenat.
2013. aastal asutasid Aranda, Pigem ja Vilalta mittetulundusliku fondi RCR Bunka, kuhu panustasid asutajatena 61 875 eurot. Fond on loodud arhitektuuri, maastiku, kunsti ja kultuuri mõtestamise toetamiseks. Fond annab välja stipendiume, korraldab üritusi, kirjastab ning kogub, arhiveerib ja talletab. Tegutsevad e-kauplus, lastenurk ja arhitektuuri huvikool. Ramón Vilalta on öelnud, et Pritzkeri auhind tagab neile tuntuse, mistõttu nad saavad teha vähem tööd, kuid põhjalikumalt süveneda. Ta on soovitanud äsja kooli lõpetanud arhitektidel suurtest töödest ära öelda. Selliste tellimuste juures on peatähtsad tähtaeg ja raha. Paljud noored arhitektid kulutavad end sinilindu püüdes ära ega tegele olulisega. Kui RCRile pakuti karjääri alguses projekteerida 300 korteriga arendus, vastasid nad: „Tänan, ei!“

Open Buildings

La Lira vabaõhuteater/väljak Ripollis Hispaanias.

Open Buildings

RCR Arquitectes on ilmekas näide, et ka väikese koha väike büroo võib olla edukas ja mõjukas. Ei jõudnud vaadata, kas arhitektuuriturismi soosivad odavlennud Tallinnast Girona-Costa Bravasse on veel alles, kuid kellelgi ei tohiks enam kahtlust olla, et päikesest põlenud maastikele ja unistesse Kataloonia väikelinnadesse tasub reisida.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht