Tartu kultuuriline vereringe

TÕNIS ARJUS

Tartu ruumiline areng on taganud võrdlemisi kompaktse terviku, kus linna keskusala on säilitanud elujõu. Nagu inimorganismis, tagab ka linna tervise süda. Hästi töötav süda aitab elus hoida kõiki teisi osiseid. Ja nagu inimesegi puhul, muudab linnaelu täisväärtuslikuks see, kui ka alluvad, südamest kaugemad osad täidavad oma rolli nii hästi kui võimalik.

Erinevalt suurematest ja keerulisema asukohaga linnadest on Tartul selge keskus, mida toetavad lokaalsed või spetsiifilisema rolliga punktid. Kõige suuremad mõjutajad on haridusasutused, loomulikult ülikool, sh Maarjamõisa ala koos kliinikumi kompleksiga, maaülikool, kultuuriasutused, nt ERM, ning ostukeskused, nt Eeden ja Lõunakeskus. Aegade jooksul on mitmed neist tekitanud ka hulganisti tuliseid vaidlusi, sest uute tõmbekohtade väljaarendamine tekitab hirmu, et süda jääb nõrgemaks.

2018. aastal oli Hollandi põhjaosas asuv Leeuwarden Euroopa kultuuripealinn. Linna peaväljaku äärne Friisimaa muuseum on rikastanud 100 000 elanikuga linna kuvandit. Kohtumispaigana tõmbab muuseum ligi tuhandeid linlasi ja on nii sise- kui ka välisturistide sihtkoht.

Tõnis Arjus

Praeguseks on näha, et seda ei ole juhtunud. Tartu on arenenud tervikuna tugevamaks ja häid arengunäiteid jagub hulganisti nii südalinna kui ka mujale. Märkimisväärne osa on siin  kesklinna üldplaneeringusse linna seatud prioriteetidel, mille järgi on hoogsalt hakatud kavandatut teostama. Viimastel aastatel on kerkinud silmapaistvaid hooneid, nt Kvartali ostukeskus (KTA arhitektid), kortermajad Kolm Venda (Kauss Arhitektuur), R7 ärihoone vanalinnas (Allianss Arhitektid), veel ehitusjärgus olev Riia kvartali hoonestus (Salto Arhitektuuribüroo) jm. Edasiarendamist ootavad jõeäärsed alad, millele on juba korraldatud planeeringuvõistlused ning määratud eesmärgid, mille poole püüelda.

Kõik need arendused annavad oma panuse, selleks et keset linna oleks võimalikult lai valik elu- ja töökohti ning igapäevased kaubad lihtsasti kättesaadavad, kuid loetelus puuduvad haridus- ja kultuuriasutused. Vitaalne südalinn eeldab avalikku sfääri kuuluvate asutuste tugevdamist või uute rajamist. Oluline panus ülikoolilinnale ja ülikooli ajaloolisele asukohale kesklinnas on Emajõe äärde ehitatav Delta maja, mis aitab tasandada alma mater’i keskusalast väljakolimise mõju. Renoveeritud on ülikooli raamatukogu, Pepleri tänavale on rajatud moodne lasteaed ning Lille tänavale orgaanilise vormiga loodus­maja. Võrreldes erasektori julgete plaanide ja teoks tehtuga on kesklinna kultuuriasutuste võrk tagasihoidlik, mis aga ei tähenda, et linnal puuduks arendussoov.

Elujõuline südalinn eeldab, et sinna on oodatud kõik linlased ja traditsiooniliselt on just kesklinn see, mis kõiki liidab. Nii on ka praegu kesklinn kõige suurema töö- ja elukohtade tihedusega ning prognooside kohaselt suureneb see veelgi. Kesklinn on koht, kus ristuvad kõik peatänavad ja koondub ühistranspordivõrk, seega on see loomulikult ka kõige kättesaadavam osa linnast. Tartu kesklinna üldplaneering näeb seal ette just avaliku sfääri parandamist, seda nii avaliku ruumi kvaliteedi parandamise kui ka kultuuri- ja haridusasutuste tugevdamise kaudu.

Ülikooli, muuseumide, teatrite ja klubide kõrval täidavad kesklinnas kultuuriplatvormi rolli  Tartu kunstimuuseum ja Oskar Lutsu nimeline linnaraamatukogu. Nende ruumilise ja sisulise kvaliteedi parandamiseks on üldplaneeringuga antud võimalus rajada vanalinna ja kaubamaja vahelisel alal Küüni tänava ja Vabaduse puiestee vahel terviklik ja tukslev kultuuriasutus. Eesmärk ei ole teha uues majas sama vanamoodi, vaid luua kesklinna täielikult uudne, värskeid väärtusi kandev koht. Kui praegused kultuuriasutused on spetsiifilised kohad, kuhu minnakse kindla eesmärgiga, siis puudu on kesksest aktiivsest avalikust (sise)ruumist, mis on orienteeritud kõigile igas vanuses kodanikele tagamaks spontaanseid kohtumisi ja mitmekülgset kasutust. Kuna selline ruum seni puudub, kohtuvad inimesed ostukeskuste pinkide juures, kust nad mõne aja möödudes välja aetakse, või kohvikutes, kus samuti ilma tellimata pikemalt aega veeta ei saa.

Uue, demokraatliku avaliku asutuse identiteedi ja sisu loomine on alanud töögrupist, mille moodustavad linnavalitsuse, kunstimuuseumi ja raamatukogu esindajad ning praegu pannakse kokku asutuste visioonil põhinevat esialgset ruumiprogrammi. Sellele järgneb avalik ideekorje, et saada mõtteid, millised võiksid olla muuseum ja raamatukogu ning millistest võimalustest tuntakse Tartu keskuses puudust. Muu hulgas on eesmärk tagada see, et uuel kvaliteediastmel ei korrataks olemasolevaid funktsioone ega vähendataks seniseid tugevaid külgi. Pärast lähteülesande täpsustamist korraldatakse paari aasta jooksul arhitektuurivõistlus.

Nii kunstimuuseumi kui ka raamatukogu puhul on juba praegu selge, et tulevikusuund eeldab uusi ruumivõimalusi, suuremat paindlikkust, aga ka paremat ja sujuvamat integratsiooni ühiskonnaga. Üle maailma on näha väiksemat raamatute laenutamise hulka, kuid suuremat raamatukogu külastatavust ja kohapealset ajaveetmist. Nii on ka linnaraamatukogu korraldanud juba oma piiratud oludes töötubasid, asutanud pillide laenutamise ja 3D-printimise võimaluse ning loonud põneva projektina rohenäppudele atraktiivse seemneraamatukogu. Kunstimuuseum eeldab kohta, kus muuseumi tegevus ja siseruumides näidatav avalduks möödujale juba avalikus ruumis, et tagada esmane spontaanne kultuurikogemus igapäevaste liikumiste käigus. Elujõuline muuseum vajab eelkõige ruumilist mitmekesisust ja paindlikkust igasugustele näitustele, sh n-ö blockbuster’itele, millel ka laiem regionaalne mõju.

Kahe asutuse tervikliku toimimise eelduseks on ühine kureerimine, mõlema tugevate külgede suurendamine ja ühisosa leidmine. Nii nüüdismuuseumide kui ka raamatukogude puhul on traditsioonilise tegevuse kõrval üha kasvav tähtsus töötubadel ja kõikvõimalikel üritustel. Uue kultuurihoone kandev idee on olla kogukonnakeskus – avalik demokraatlik ruum, kuhu on oodatud kõik ja kust kedagi välja ei visata. See on ruum, kus toimub ootamatu huvigruppide interaktsioon, ühendades neid, kes muidu ühisruumi sattuma ei kipu. Nende eesmärkide saavutamisel on esmatähtsad kolm asja: asukoht, asukoht ja asukoht. Üldplaneeringuga seatud koht on ainuõige. Tegemist on alaga, mis loob sidusa ruumi väärika vanalinna ning Riia ja Turu tänava äärsete arenduste vahele. Arhitektuurivõistlusega leitakse parim lahendus, kuidas tagada side nii ümbritseva pargiala, Tartu avaliku ruumi uhkuse Küüni tänava ja Emajõe vahel ning kujundada Vabaduse puiestee inimsõbralikumaks. Kuna Küüni tänav on igal juhul Tartu (inim)keskne telg, on tegemist asukohaga, kus loodavast saab osa kõige rohkem rahvast ning tugeva kaubandussektori kõrvale tekib kultuurist pakatav kohtumispaik.

Tartu kesklinn ehk süda on üha tugevam ning nüüd, mil kultuuripealinna sihid on seatud, on aeg küps panustada kogukonda ehitavasse kultuurilisse vereringesse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht