Tehasemajade kümnend

Eesti puitmajatööstuse ärimudeleid kujundatakse ümber. Majatootjad on hakanud mõistma, et hea toode sünnib hea arhitektuuri ja disaini toel.

VERONIKA VALK-SISKA

Parimaid Eesti ettevõtete toodetud puidust tehasemaju tunnustati tänavu kümnendat korda „Aasta tehasemaja“ võistlusel, mida korraldavad Eesti Puitmajaliit ja puitmajaklaster. Võistlusreeglid on lihtsad, kandideeriv objekt peab vastama kolmele nõudele: kandev põhikonstruktsioon peab olema valmistatud puidust, asi peab olema eeltoodetud tehasetingimustes, võistlustöö insenertehnilise lahenduse peab olema loonud, tootnud ja ehitanud Eesti ettevõte. Žüriisse on läbi aastate kuulunud insenerid, arhitektid ja ajakirjanikud, kes hindavad arhitektuuri­lahenduse omanäolisust, lahenduse otstarbekust ja kasutaja­sõbralikkust, materjalide kasutamist, konstruktsiooni uuenduslikkust, tehnilisi lahendusi ja energiasäästlikkust.

Auhinnad anti üle juuli viimasel päeval Hiiumaal, kus peeti ka puitmajasõprade konverents ja toimus taas käsitööpalkmajade ehitajate kutsevõistlus.

Puit sobib ehitusmaterjalina peaaegu igat tüüpi hoone ehitamiseks, mistõttu valitakse parimaid puitmaju kasutusotstarbe, mitte kasutatud tehnoloogia järgi. Aia- ja puhkemajade, eramute ja kortermajade kõrval on aasta-aastalt hakatud võistlusele esitama ka avalikke hooneid (lasteaiad, koolid, hooldekodud jm), mastaapsemaid arendusprojekte ja keerukamaid erilahendusi. Eelmisest aastast meenuvad näiteks Timbeco Woodhouse’i nõudlikud fassaadilahendused Helsingi Oodi raamatukogule, tänavusest võistlusest võib esile tõsta KMT Prefab puitfassaadiga raudteejaama Rootsis Kallhällis. Ettevõtjad sobitavad järjest julgemini kokku eri materjale ja tehnoloogiaid, s.t tootjate „sõnavara“ on avardunud. Muutused kajastuvad ka tehasemaja võistluse korralduses: kui varem valiti välja näiteks parim puitkarkassmaja ning parim käsitöö-palkmaja, siis nüüd on kategooriateks parim avalik hoone, eramu, kortermaja, väikeehitis ja erilahendus.

Eramute arendus Norras. Tootja: Arca Nova Element, arhitekt Mats Bjǿrklund, insener Knut Jenssen.

2 × Arca Nova Enterprenør

Eesti arhitektide esiletõus

Järjest paremini on nähtavale tulnud eesti arhitektide looming ja edukas koostöö majatootjatega. Näitena võib tuua tänavu parimaks eramuks tunnistatud Profab Houses ASi villa Kratt, mille arhitekt on Mihkel Urmet (TEMPT OÜ) ning insenerid Oliver Orula ja Even Kask. Rannamõisas asuva L-kujulise põhiplaaniga hoone arhitektuuris on puidukasutus ning nüüdisaegne vormikeel omavahel hästi ühendatud. Detailideni viimistletud ja elegantse arhitektuuriga elamu fassaadide materjalikasutus ja konstruktsioonielemendid on hästi läbi mõeldud, nii et sisearhitektuur moodustab välisega kenasti kokku sulanud terviku.

Teise ilusa näitena võib tuua Tiit Silla Tartusse projekteeritud minimalistliku kortermaja (insener Silver Pikk), mis pälvis tüüplahenduse eripreemia ja on valminud Matekis. Puitkarkass-elementmajadel on selge vormikeel ja hea mahtude liigendus, plaanilahendus on kasutajasõbralik ja arhitektuurne tervik detailideni läbi töötatud. Lahendus pakub nii ridamaja privaatsust kui ka kortermaja kompaktsust. Igakülgselt läbimõeldud, head elukeskkonda pakkuv, hästi lahendatud ja tööstuslikult korratav projekt.

Või võtame parima väikeehitise preemia pälvinud Saksamaale ehitatud Kodasema eramu, mille arhitektid on Ülar Mark, Maria Alnek ja Liina-Liis Pihu, sisearhitekt Angela Orgusaar ning insenerid Aivars Alt ja Juhan Rosenbaum. Tegemist on väga kompaktse ja optimeeritud ruumilahendusega, kus väiksele pinnale on koondatud kõik elamiseks vajalikud funktsioonid nii, et eluruum on silmatorkavalt avar. Puitmaterjali kasutuselevõtuga on funktsionaalset lahendust veelgi optimeeritud ja parandatud. Hoone on kergem, ühes tükis transporditav ning konstruktsioon võimaldab üksteise peale püstitada kolm ruumimoodulit.

Raudteejaama fassaad Rootsis. Tootja KMT Prefab, arhitektuurilahendus: Enerhaugen Arhitektkontor, insener Gerli Enula.

2 × Kasper Dudzik


Aasta tehasemaja“ konkurss

Üldvõitja ja parim arendus – Arca Nova Element OÜ, eramute arendus Norras. Arhitekt Mats Bjǿrklund, insener Knut Jenssen

Parim kortermaja – Kodumaja, kortermaja Norras. Arhitektuurilahendus: Norconsult

Parim avalik hoone – KMT Prefab OÜ, lasteaed Norras. Arhitektuurilahendus: Enerhaugen Arhitektkontor, insener Rene Berezin

Parim eramu – Profab Houses AS, eramu Rannamõisas. Arhitekt Mihkel Urmet, insenerid Oliver Orula, Even Kask

Parim väikeehitis – Kodasema OÜ, KODA Light Saksamaal. Arhitektid Ülar Mark, Maria Alnek, Liina-Liis Pihu; insenerid Aivars Alt, Juhan Rosenbaum, sisearhitekt Angela Orgusaar

Parim erilahendus – EstNor OÜ, Norra büroohoone fassaadielementide projekt. Arhitektuurilahendus: Lund+Slaatto Arkitekter; insenerid Kristjan Tepner, Roland Rokka

Puidukasutuse eripreemia – KMT Prefab OÜ, raudteejaama fassaad Rootsis. Arhitekturilahendus: Enerhaugen Arhitektkontor, insener Gerli Enula

Käsitöö-palkmaja eripreemia – Vipson Projekt OÜ, eramu Norras. Arhitekt ja insener Vipson Projekt

Parima tüüplahenduse eripreemia – Matek ASi kortermajad Tartus. Arhitekt Tiit Sild, insener Silver Pikk

Regionaalarengu eripreemia – Hobbiton OÜ, külalistemaja „allveelaev“ Prangli saarel. Arhitektid Taavi Kuningas, Giuliano Simonetti; insener Marko Teder

Žürii: Targo Kalamees, Jarek Kurnitski (mõlemad TalTech), arhitekt Veronika Valk-Siska, ajakirjanik Eva Kiisler.


Tootmise tähtsus

31. VII Hiiumaal puitmajasõbra tiitlit vastu võttes tõdes president Kersti Kaljulaid, et hakkame juba vaikselt arvutama oma majade energiaklassi mitte ainult selle järgi, kui palju tarbib maja energiat, kui seal sees elatakse, vaid kui suur oli selle süsiniku jalajälg ehitamise ajal. Globaalselt kasutab ehitussektor pea 50 protsenti maailmas kuluvast toor­ainest. Euroopa Komisjoni andmeil tekib Euroopas ehitiste rajamise ja kasutamisega kolmandik kogu süsinikuheitmest ning tarbitakse 40 protsenti kogu toodetavast energiast. Puidust ehitamine on peamisi viise, kuidas ehitussektori süsiniku jalajälge ja energia­tarbimist vähendada, luua tervislikum ja inimlikum elukeskkond. Ehitussektoris tähendab see hoonete eluea pikendamist, taastumatute ressursside asendamist taastuvate ressurssidega ning ehituse käigus praagi ja jäätmete minimeerimist. Tööstusliku tootmise tingimus on kuivast kergest materjalist eeltootmine, mis hõlbustab ja kiirendab ehitustegevust üha tihedamas linnakeskkonnas. Jälgitakse ehitise valmimise kiirust, kuna ehitustegevus tekitab müra, segab liiklust ja eluolu. Uuenduslikud ristkihtliimpuit- jm lahendused on ehitustegevuse tulevik, sest need lubavad ehitada kõrgemaid ja suuremaid hooneid, nii nagu me linnas vajame. Puit pole alati odavaim materjal, kuid Euroopa kogemus näitab, et puitmajal kipub olema parem hinna ja kvaliteedi suhe. Inimestele meeldib puidust ehitatud hea arhitektuuriga keskkond.

Puitehitussektori investeeringu­tasuvus on silmanähtav mitmes plaanis. Peale kliimaeesmärkide täitmise edendame puitmajaehitusega ühtlasi Eesti eksporti – puidutooted on väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp – ja regionaalset tööhõivet. Tegemist ei ole valdkonnaga, mis annab tööd ainult tallinlastele ja selle lähiümbruse elanikele. Puidutööstuses saab tööd pea 38 000 inimest, kellest enamik elab väljaspool tõmbekeskusi, nt Põlvamaal, Hiiumaal, Järvamaal. Sageli on nendes piirkondades töötajatele makstud palk üle Eesti keskmise. Puidutööstus pole enam valdkond, kus müüakse vaid oma odavat tööjõudu – ärimudelid on suuresti muutunud. Heast puitmaterjalist elementide tootmine on tulus äri, kuid puidu väärtuste esiletõstmise ja väärindamisega tõuseb tänapäeva tehasemajade puhul esikohale nende arhitektuuri kvaliteet. Majatootjad on hakanud mõistma, et hea toode sünnib hea arhitektuuri ja disaini toel.

Eesti on maailmas suuruselt neljas puitmajade eksportija: puitmajade eksport aastatel 2018 ja 2019 oli vastavalt 394,6 miljonit eurot ja 416,2 miljonit eurot, mis tähendab, et tegemist on ühe suurema ekspordiartikliga. Puittoodete eksport ületab importi kolmekordselt. Ekspordimahus on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted, sh puidust kokkupandavad majad, puitmööbel ja selle osad, puidust ehitusdetailid. Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustab puidupõhiste toodete eksport pea viiendiku. Ekspordi peamine sihtkoht on Skandinaavia, kuid teatud kaubagruppide puhul ka kauged turud nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Austraalia. Enam kui 90 protsenti meie tehastes valmistatud majadest jõuab 70 sihtriiki. Hea kvaliteet ja tänapäeva tehnoloogiate rakendamine on Eestil aidanud kasvada üheks Euroopa suuremaks puitmajade eksportööriks.

Villa Kratt. Tootja: Profab Houses, arhitekt Mihkel Urmet, insenerid Oliver Orula, Even Kask.

2 × Kaido Haagen

Tähelepanu vajab teadus- ja arendustegevus

Eesti puitmajatööstuse moodustavad kokku umbes 170 tootjat-ettevõtjat, kes on hakanud oma ärimudeleid ümber kujundama. Seni on tehtud peamiselt alltöövõttu Skandinaavia maade kinnisvara­arendajatele, sest meie eeliseks on olnud tööjõu madal hind. See eelis peagi kaob ning paljud tootjad on aru saanud, et uue ärimudeli väljatöötamiseks tuleb koostöös ülikoolidega arendada oma majatooteid. Tallinna tehnikaülikoolis ja Eesti kunstiakadeemias tehakse teadusuuringuid ehitussektoris ja tööstuses puidu senisest otstarbekamaks ja mõtestatumaks kasutamiseks. Mõlemad on huvitatud koostööst arhitektide, disainerite, inseneride ja puiduettevõtjatega, et aidata kaasa tööstuse ja ehitussektori innovatsioonile ning tootlikkuse kasvule. Eesti senises teadus- ja arendus­tegevuses on pööratud tähelepanu puidust ehitus-, piirde- ja kandekonstruktsioonide arendusvõimalustele, puidupõhiste komposiitkonstruktsioonide ja sõlmede väljatöötamisele, aga ka puidust mööbli ja puidutoodete tehnoloogiale. Selle kõrval on katsetatud puitmaja tulekindlust ja konstruktsioonide lahendusi, tegeldud puithoone akustika ja heliisolatsiooniga.

Ehitusvaldkonna tööjõumure seisneb selles, et oskustööjõudu napib, töötajate keskmine vanus tõuseb, kuid majatootmise puhul suureneb automatiseerimine ja see aitab ülesannetega toime tulla. Masinate tähtsuse kasv ehitusel aitab probleeme lahendada. Tööstuslikus digiteerimises on järjest suurema tähelepanu all puitmaja prototüüplahenduste väljatöötamine automatiseeritud tehase tingimustes. Samuti otsitakse paindlikke puitmaja­lahendusi, mis on kohandatavad eri asukohtadesse kasutajate vajaduste järgi. Küsimus on selles, kuidas viia kokku tellija vajadused-nõudmised ja majade tootmine tehases – kuidas luua paindlikke lahendusi, mis on sobilikud tehases tootmiseks, aga kohandatavad kasutajate vajadustele ja mitmesugustesse asukohtadesse. Hea ruumilahenduse ja arhitektuuri väljatöötamisel ollakse silmitsi muutustega ühiskonnas, kus kas või demograafilised tingimused nõuavad, et kavandataks sellise arhitektuuri ja materjalikäsitlusega hooneid, mida saab maitse järgi või vajaduste teisenemise korral väiksema keskkonnamõjuga viia vastavusse uue olukorraga. Küsimus on ka selles, millised on ressursitõhusad lahendused, mis vastavad järjest karmistuvatele uutele ehitistele esitatavatele nõudmistele. Kogu automatiseerimise ja arvutustehnoloogia kiires arengus on vaja meeles pidada, et ükski masin ega insener-ehitaja üksi ei loo head arhitektuuri, vaid selleks on vaja ka head, teadmistega arhitekti.

Tuleb vaadata tööstuse digiteerimist, teadus-arendustegevust ja Eesti (ehitussektori) puiduressursi kasutamist tervikuna. Sektori kompleksset arengut tuleb riiklike vahenditega ergutada, sest vastasel korral tööstus hääbub ning kannatavad eelkõige maapiirkonnad, kus puidutööstus ja puitmajade tootmine on peamine tööandja ja sissetulekuallikas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht