Tervistav arhitektuur

Teraapiline keskkond on tervishoiusüsteemi osa, kusjuures arhitektuur ja meditsiin peaksid omavahel tihedamalt põimuma.

ANNEMAI RAABE

Hooneid ja neid ümbritsevat keskkonda planeerides ei mõelda, et ruumil on otsene mõju tervisele ja elus toimetulekule. Hea on teada, millised ruumitegurid inimese heaolu mõjutavad ning mis osa on arhitektuuril terviseparandaja ja murede ennetajana.

Eesti ühiskonnas, sealhulgas tervishoiusüsteemis, on puudu just sellisest abist ja keskkonnast, mis pakuks enamat kui klassikaline ravi- ja ruumikäsitlus. Vajaka on toetavast ümbrusest, kus ruumid ja materjalid toetavad haiguste ennetust ja tervisehädadest lahtisaamist.

Tervis on nii vaimne kui füüsiline ja need küljed on omavahel seotud. Tervishoiusüsteem keskendub suuresti haigusjärgsele ravile ja vaimne tervis ei saa piisavat tähelepanu. Ometi on ka vaimu toetamisega võimalik füüsilist vaegust parandada ning seeläbi peab rõhu asetama haiguste ennetamisele ning teraapial põhinevale ravile, et tugevdada ühiskonnaliikmete tervist praegusest tervishoiusüsteemi pakutavast abist palju mitmekesisemalt.

Aina enam tõdetakse, et haiguste ennetamiseks on vaja linnaplaneerimise, arhitektuuri, rahvatervise ja meditsiini vahelist sünergiat.¹ Akadeemilise meditsiini kõrval peab jõudu koguma probleeme ennetav tegevus, investeerida tuleb heaolu toetavasse keskkonda, sest nii on võimalus tervist edendada palju püsivamalt.

2023. aasta Eesti inimarengu aruandes „Vaimne tervis ja heaolu“ keskendutakse ennetusele, aruande läbiv sõnum on, et ennetus on üks mõjusamaid ravivahendeid. Vaimsete murede lahendamisel on soovimatu seisundi ärahoidmine odavam kui juba tekkinud probleemide ravimine, kuid Eesti tervishoiusüsteemis plaanipärane ennetustegevus puudub.² Heaolu toetamisega saab alustada eeskätt keskkonna kohandamise ning abiandmise võimaluste avardamisega.

Rahvatervise põhialuseks võibki pidada tervist edendava elukeskkonna hoidu, kaitset ja planeerimist,³ millega kujundatakse ümbritsevaid psühhosotsiaalseid, digitaalseid ja füüsilisi tingimusi.⁴ Tähtsad on elukeskkonna puhtus ja looduslähedus, mis ühtlasi tugevdavad ka ühiskonna mentaalset vastupanu­võimet.⁵

Sanatooriumi park

Tallinnas Nõmmel asub Sanatooriumi park koos Kivimäe endise tuberkuloosisanatooriumi hoonetega, mis ootavad uut elu. Pargil on rikkalik ajalugu ning meditsiini kunagine kohalolu on seal siiani tugevalt tuntav. Peale koolihoone, spordikeskuse ja kortermaja asuvad pargis Kivimäe perearstikeskus ja Hiiu ravikeskus. Samuti on männimetsane park Nõmme eramajade ja tänavate vahel hindamatu roheala, mis väärib koos hoonete, jalgradade ja oma loodusliku ilmega erilist tähelepanu ning sobib suurepäraselt tervist turgutava keskkonna loomiseks.

Alustuseks tuleb rekonstrueerida tuberkuloosisanatooriumi peahoone, kuhu võiks rajada tervisemaja teraapiaruumide ja vesiravilaga. Pargis tegutsevate tervishoiuasutustega on uue kihistuse lisamiseks olemas soodne pinnas klassikalise meditsiini ja teraapilise ravi sünergiale. Männimetsaga park on terviseedenduseks ideaalne koht.

Arhitektuur ja meditsiin on tervistavas keskkonnas omavahel tihedalt seotud, kahe valdkonna koostöö loob ruumi, kus mõistetakse patsiendi vajadusi ning arvestatakse paremini keha ja vaimu iseärasustega.

Hea näide on Alvar ja Aino Aalto projekteeritud Paimio sanatoorium Soomes: arhitektidele oli sanatooriumihoone meditsiini lahutamatu osa, ravivahend, ruumikujunduses oli eeskätt arvestatud voodis lebava patsiendi vaatenurga ja vajadustega.⁶

Kivimäe uue tervisemaja teraapiatiiva puhul võiks samuti ammutada inspiratsiooni sanatooriumikultuurist, arvestades kasutaja tundlikkust ja soove. Tervisemajas peaksid olema nii individuaalteraapia kui ka grupiteraapia ruumid.

Inspiratsiooni võib saada ka Belgiast De Vylder Vinck Taillieu arhitektide rekonstrueeritud Caritase psühhiaatria­kliinikust.

Osa hoone murenenud seintest, n-ö luumurrud, puhastati ja lagunemine jäeti nähtavale – need moodustavad Caritase arhitektuuriidee aluse. Tulemuseks on sürreaalne vaheruum välise ja sisemise, kareda ja sileda, vana ja uue vahel.

Sellist käsitlust võiks rakendada ka Sanatooriumi pargi tervisehoone keskosas, mis võiks jääda välitingimustele avatuks. Sellest saab kujundada patsientidele ja pargis jalutajatele kütmata ruumi, ümbritsevat keskkonda ja hoone tiibasid liitva struktuuri, mis paljastab vana hoone olemuse ja materjalid.

Šveitsis asuvasse Therme Valsi spaasse on arhitekt Peter Zumthor kavandanud meelelise kogemuse pakkumise. Arhitekti inspireerisid mäe sees oleva kivi omadused, valguse ja pimeduse kontrastid, valguse peegeldused vees ja auruga küllastunud õhus, mullitava vee hääl, soojade kivide ja palja naha puudutus ning suplemise rituaal.

Inspireerituna Zumthorist võiks Sanatooriumi pargi tervisehoonesse projekteerida ka vesiravila, kus keskendutakse vee- ja temperatuurikogemustele. Veelisi aistinguid annavad edasi valgusbassein, vihmasaal ja veejugadega dušid. Temperatuuriaistinguid pakuvad eri temperatuuride ja funktsioonidega saunad, samuti elava tulega kaminasaal ning soojendusega lamamisasemed, kust lamajale avanevad vaated pargimaastikule.

Tervistav ruum toetub paljuski tajule. Arhitektuur sunnib liikuma ja määrab trajektoori. Hoone ei ole eesmärk omaette. See raamib, liigendab, struktureerib, annab tähenduse, seostab, eraldab ja ühendab, hõlbustab ja keelab. Järelikult saadakse põhilised arhitektuurikogemused hoonele lähenemisel või sellele vastandumises, mitte aga fassaadi formaalsel mõtestamisel.^7′

Muidugi peab tervistav ruum olema ka visuaalselt nauditav ja rahustav, sest nägemismeele mõju tervenemisele on samuti suur, kuid veel tähtsam on see, mida patsient tunneb. Kivimäe sanatooriumihoonesse võiks rajada kaminad, et tuua teraapiaruumi elava tule soojus. Sealjuures ei ole tingimata tähtis, milline see kamin välja näeb, vaid tulekolde paigutus ja elava tule mõju inimese heaolule. Kaminatuli peab olema osa ruumikogemusest, näiteks võiks kaminasaal asuda vesiravila tiivas vihmasaali kõrval, et vihmasabina ja sooja leegi vahel tekiks meeldiv kontrast.

Tervisemaja tervendava mõju määravad ruumi detailid ja tundliku meele ergutamine. Hoones kasutusele võetavad materjalid peavad majas tekitama meeldiva loodusläheduse. Väärtustada tuleb ka seal juba olemas olevaid materjale. Teraapiahoones tuleks kasutada looduslikke materjale, mis ei eralda õhku tervisele kahjulikke aineid. Seal, kus vana materjali seisukord on halb, tuleb see asendada uuega. Sellest saab alguse nn proteesimine, kus hoone haiget kohta ravitakse ja rikkis osa asemele lisatakse terve jupp. Näiteks kui mõni puittala on mädanenud, tuleb see asendada uue puidust talaga.

Kui arhitektid suhtuvad olemasolevasse suurema austusega ning mõistavad loodava keskkonna mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele, suureneb arhitektuuri ja meditsiini koostoime.

Artikkel põhineb autori sel kevadel kaitstud EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna magistritööl „Tervistav arhitektuur. Teraapiline ravi ja ennetus Nõmme Sanatooriumi pargis endise sanatooriumi peahoone näitel“ (juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann).

1 Guenther, Robin; Vittori, Gail 2013. Wiley Series in Sustainable Design : Sustainable Healthcare Architecture. 2nd ed. Hoboken: John Wiley & Sons.

2 Randver, Rene; Streimann, Karin; Purre, Merle; Sultson, Hedvig; Tulviste, Jaan; Akkermann, Kirsti; Haring, Liina 2023. Vaimset tervist toetavad tegevused ja teenused Eestis – hetkeolukord ja arenguvajadused. Eesti inimarengu aruanne 2023. Sisask, Merike (toim). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu, lk 86–100.

3 Sooväli-Sepping, Helen 2023. Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu. Eesti inimarengu aruanne 2023. Sisask, Merike (toim). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu, lk 289–298.

4 Karis, Alar 2023. Eessõna. Eesti inimarengu aruanne 2023. Sisask, Merike (toim). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu, lk 4–5.

5 Sooväli-Sepping, Helen 2023. Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu. Eesti inimarengu aruanne 2023. Sisask, Merike (toim). Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu, lk 289–298.

6 Colomina, Beatriz 2019. X-Ray Architecture. Zürich: Lars Müller Publishers.

7 Juhani Pallasmaa, Eyes of the Skin. John Wiley & Sons, 2012.