Tingitud arhitektuur

Andri Ksenofontov

Veiko Klemmeri, Martiini ja Urmo Metsa ühisnäitus „Objekt/Subjekt” Tartu Y-galeriis 8. – 23. X.    Galerist Kaisa Eiche ütleb, et Y-galerii on koht, kus teha harjutusi iseseisvaks eluks, ehk noorte loominguline laboratoorium. Külastajatelt piletiraha ei küsita, nad annavad  end vabatahtlikult üles laboratooriumirottide, lühidalt labrottidena. Kui esimene pesakond ehk autorite Veiko Klemmeri, Martiini ja Urmo Metsa sõbrad avamise ajal näitusesaali tormasid, avastasid nad ruumi, mis oli täis riputatud kaste. See oli installatsioon „Objekt/Subjekt”. Milline oleks ilus võrdlus labrottide kohta? Nad hullasid kastides ja nende ümber nagu varsad rohelisel kevadaasal. Või põrsad poris. Labrotid uurisid  kaste seest ja vaatasid väljast, koputasid neid ja plõnnisid pingul traate, mille küljes kastid kõlkusid. 

Installatsiooni juures rippus tekst, mis sisaldas alljärgnevat:   

„Sisestage oma pea. Sisenege üksi või kahekesi. Jälgige oma aistingud, mõtteid ning protsesse.”     

Heal lugejal ei ole üldse keeruline eksperimenti järele teha ja ise labrotiks hakata. Tuleb ainult pappkast seestpoolt mustaks värvida, auk sisse lõigata ja pähe tõmmata ning kuulata kujuteldavat häält ekraani taga. See lausub: „Teile esitatakse korduvalt  korraga tingimatut ärritajat (juustuküpsiseid) ja algselt neutraalset ärritajat (ruumist jookseb läbi heinakuhi, mis jätab niihästi teid, lugupeetud labrotid, kui ka Pavlovi koera täiesti ükskõikseks). Lõpuks harjute ära, et kui heinakuhi jookseb, saate ka juustuküpsist. Siis hakkab ilmuma ainult heinakuhi ilma juustuküpsisteta. Te märkate piinlikkusega, et ei saa midagi parata, kui heinakuhi nüüd sülje sama tõhusalt  suhu toob kui juustuküpsis. Teisisõnu, heinakuhi tingib tingimatu reaktsiooni. Tundsite ära Ivan Petrovitš Pavlovi eksperimendi, kodanik labrott? Teile poogiti külge tingitud refleks. Kui sisenete sellisesse kasti nagu arhitektuur, siis teie töötlemine jätkub. Kui näete telekapulti, tekib isu jalgpalli järele. Kui panete jalgpalli käima, tekib isu õlle järele. Kui joote õlut, siis lähete hulluks, suutmata valida, kummale tungile  järele anda ja kumba ohjeldada: kas põis kortsu lasta või väravalöök ära oodata? Teil veab, kui mäng salvestuselt tuleb ning reklaamipausi ajal vetsu pääseb.” 

Huvitava eksperimendi viis läbi Veiko Klemmer, esitades korraga muusikat ja seinal üht objekti, mis meenutab hiidsiili nahanäidist. Nagu hiidhambaorkide peenar. Ent see ei ole veel kõik, mida kujuteldaval ekraanitagusel häälel labrotile, pappkast peas, öelda on: „Kui heinakuhi ilma juustuküpsiseta ilmuma hakkab, ajab nii  vihale, et panete lõugama. Kui teie hääleaparaat juhuslikult häälikuühendi „juustuküpsis” moodustab, siseneb teisest august galeristi käsi juustuküpsisega. Iga kord, kui hüüate „juustuküpsis,” premeeritakse teid juustuküpsisega. Kui oskate hõigata „viskit” ja „tüdrukuid”, siis saate ka viskit ja tüdrukuid. Nõnda saategi selgeks terve eesti keele. Te läbisite edukalt Burrhus Frederic Skinneri käitumise tingituse eksperimendi.  Arhitektuurses kastis ehk majas viibides õpite puhvetkapi ust avama ja korgitseri käsitsema, selleks et napsi võtta. Kraane keerama, et vesi parajalt soe saaks. Naps on korgitseri kinnitus, mõnus vesi kraanikeeramise kinnitus.”       

Wikipedia ütleb teatud ettekavatsemata käitumise, näiteks kraanide kruttimise kohta, et need „on organismi käitumise ühikud, mida ta sooritab juhuslikult enne tingimist.” Kinnitused kinnistavad käitumisviisi, kuni labrott õpib osavaks. Ta õpib avama pudeleid nagu muuseas. Nii saab kujundada aina keerukamaid käitumismustreid. Wikipedia kirjutab: „Skinneri järgi ongi keerukas inimkäitumine, näiteks kõne, niiviisi kujunenud.” Et sellist käitumist uurida, leiutas Skinner laboratooriumiseade, mida nimetatakse Skinneri kastiks. Selle abil saab „mõõta organismide (tavaliselt roti või tuvi) reaktsioone ning  nende vastasmõju seaduspärasusi keskkonnaga.” Kuna keegi teine maailmas ei armasta võõrsõnu rohkem kui oma töid seletavad noorkunstnikud, siis tasub mainida, et Pavlovi ärritajat nimetatakse stiimuliks ning stiimulite abil tingitud reflekside külgepookimist klassikaliseks tingimiseks. Skinneri käitumuslikku tingimist nimetatakse see-eest operantseks tingimiseks ning nuppe, kraane ja õigeid sõnu, mida labrott  oma soovide rahuldamiseks kasutama õpib, nimetatakse operantideks ehk manipulantideks.     

  Üldiselt on nii, et stiimulitega pannakse labrott tahtmatult, operantidega aga tahtlikult käituma. Sellest teadusest ei jää ka Martiini-Mets kaugele, kui nad objektisubjekti kirjeldavad: „Inimkeha erinevad liikumise viisid mõjutavad vahetult meie tajuaparaati, tekitavad erinevaid emotsioone ning üldistades loovad eeldusi või pärsivad mõtlemistegevust. Aktiivse kehalise tegevuse käigus saadava mõnutunde  taga on aju biokeemiliste protsesside abil vabanevad endorfiinid. Spetsiifiline tunne mõjutab emotsioone ning need omakorda joonistavad erinevaid käitumismustreid. Arhitektoonilise ülesehitusega installatsiooni sisenedes paigutub inimene hierarhilisse ruumilabürinti – ta asub korraga nii suuremas kui väiksemas ruumis. Mentaalse metaruumi lõputu kambriline iseloom juhib tähelepanu tõigale, et ka mentaalsel  aparaadil on oma arhitektuurne ülesehitus”. Martiini, kodanikunimega Tarmo Vahtra, läheb veelgi kaugemale, kinnitades, et ka tekst on üles ehitatud nagu arhitektuur ning need mõlemad kujundavad inimestevahelisi suhteid. Lühidalt kokku võttes: nad lõid kellegi peadpidi kasti ja riputasid Pauluse kiriku kõrvale hõljuma, mida ka videos „Vaagija” näha võib. Rõhtasendis nagu pääsuke aegluubis.  Mida sellest kõigest õpib? Seda, et tänu heade ja kurjade niiditõmbajate arhitektuursetele mõjutustele on mu pea kandiline ning mida kõike veel, mida ma aimata ei oska, ning ma tahan juustuküpsist. Juustuküpsist! Selleks tuleb kohale tulla näituse avamisele, mitte eelviimasel lahtioleku päeval.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht