Vaja on kliimakindlaid ehitisi ja palju insenere

Edukaks rohe- ja digipöördeks on tarvis inseneriakadeemiat ning rohkem kõrgharidusega spetsialiste, kes viiksid muutused ehitussektoris ka päriselt ellu.

IVAR ANNUS

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kliimamuutuste mõju on tunda saanud igaüks, olgu siis kalli energiahinna, suvise joogiveepuuduse või sagenevate üleujutustena linnakeskkonnas. Muudatustega kohanemiseks peab kõigi uute ja renoveeritud hoonete ning rajatiste puhul Euroopa Komisjoni juhistest lähtuvalt arvestama kliimast tingitud ohtudega. Paradigmamuutuse elluviimiseks ei piisa siiski ainult stevejobslikust innukusest ja meeskonna heast juhtimisest. Vaja on kõrgharidusega insenere, kes ei mõtleks pelgalt ühe valdkonna piires, vaid tunneksid mitmeid käsitlusi ning oskaksid tegutseda ka valdkondadeüleselt. Muutused tuule suunas ja tugevuses, sadude kestuses ja intensiivsuses ning muud kliimamuutused seavad senisest nõudlikumad tingimused ehitusmaterjalidele ja ehitiste rekonstrueerimisele ning toovad kaasa vajaduse kohandada projekteerimise ja planeerimise norme ja standardeid. Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegia kohaselt peavad liikmesriigid rakendama kiiremaid, targemaid ja süsteemsemaid meetmeid, et tagada riikide tasemel selleks piisav valmisolek. Kliimaga kohanemiseks on teadlased ja poliitikakujundajad ette näinud ülemineku nutihoonetele ja -võrkudele, nutilinna kontseptsiooni kasutuselevõtu ja muud digipööret ja nullemissiooni toetavaid meetmed.

Ehitussektori kliimakindlamaks muutmisel tuleb arvestada palju määramatusega. Näiteks selleks et muuta praegune torustikupõhine ja suuresti juhitamatu linna sademeveesüsteem kiirete muutustega kohanevaks, on vaja teadmisi anduritest, et näitude põhjal teha juhtimisotsused; täiturelementidest, mille kaudu süsteeme juhtida; andmeedastusest ja info- ning kommunikatsioonitehnoloogiast (IKT), et saata andmed maa all paiknevatest anduritest juhtimissüsteemi; programmeerimisest, et valmis kirjutada juhtimisalgoritmid ja -loogika; hüdraulikast, et analüüsida nutisüsteemi rakendamise mõju selle toimimisele, jne. Ühtlasi on vaja hinnata, milline üldse on kliima tulevikus, et kohanemismeetmed oleksid ikkagi võimalikult tõhusad.

Eesti kliimakindel tulevik

Euroopa kliimaeesmärkide täitmiseks, sh hoonete renoveerimisega seotud kliima­muutuste mõjuga paremaks toimetulekuks ning keskkonda vähem koormavate lahenduste väljatöötamiseks kutsusid Tallinna tehnikaülikool ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ellu teadus- ja arendusprojekti „LIFE“ integreeritud projekti „BuildEST“1. Sellega uuendatakse hoonete rekonstrueerimise pikaajalist strateegiat2 ja kiirendatakse selle eesmärkide elluviimist. Programm toetab hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse tõstmisega ka rohepööret. Kliimamuutustega seotud määramatuse vähendamiseks on projekti käigus võetud kasutusele globaalsete kliimamudelite prognoosid, mille alusel luuakse Tallinna, Väike-Maarja, Tartu ja Pärnu jaoks detailsemad tulevikukliima stsenaariumid.

Paduvihmast tingitud üleujutuste vältimiseks oleks muu hulgas vaja muuta praegune torustikupõhine ja suuresti juhitamatu linna sademeveesüsteem kiirete muutustega kohanevaks. Selleks on vaja tarku insenere. Pildil 2019. aasta üleujutus Viljandis.

Marko Saarm / Sakala / Scanpix

Projekti tulemusena valmivate Eesti oludele vastavate kliimastsenaariumide abil on teadlastel ja inseneridel võimalik planeerida ja projekteerida hooneid ja rajatisi, võtta arvesse sademete, tuule suuna, temperatuuri jms muutusi. Eesmärk on tagada ekstreemsetes ilmastiku­tingimustes hoonete parem kliimakindlus ning vältida korduvat renoveerimist. Uute andmete kasutusele­võtuks ja meetodite rakendamiseks on aga vaja rohkelt kõrg­haridusega spetsialiste, kes viiksid rohe- ja digipöörde ehitussektoris ka ellu.

Millises seisus on aga Eestis praegu inseneride järelkasv? 2013. aastaga võrreldes on Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides vähenenud tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi ning ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma vastuvõetute osakaal 25 protsenti, kuid rohe- ja digipöördega seotud katsumused on sama ajaga mitmekordistunud. OSKA3 tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt ei koolitata praegu Eestis piisavalt erialase ettevalmistusega tööjõudu enamikus inseneriteaduse ja IKT valdkondades. OSKA töötleva tööstuse uuringu kohaselt oleme jõudnud olukorda, kus inseneride põud pärsib Eesti majanduse arengut. Näiteks töötlevas tööstuses on lähiaastatel puudu kaks kolmandikku inseneridest, ehituses umbes pool.

Eeskuju IT-sektorist

Kui inseneride puudus on nii ilmne, siis miks neid Tallinna tehnikaülikoolis rohkem ei koolitata? Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas õpib umbes 3000 tudengit, kellest suurem osa jätkab professionaalset elu valitud valdkonnas. Seejuures on meil jätkuvalt erialasid, kus tööjõuvajadus on suurem kui koolitatavate tudengite arv. Ülikool on püüdnud seda trendi muuta, alustades personaalsest suhtlusest koolinoortega, lõpetades sihtturunduse ja üleriigiliste kampaaniatega. Sellest jääb väheks, et muuta ettekujutust inseneri rollist suurte pöördeliste ja uuenduslike ettevõtmiste elluviimisel. Siin oleks vaja riiklikku raamistikku, mis tooks fookusesse inseneriteaduse olulisuse ja mõju.

Lahendus on tegelikult varnast võtta. 10–15 aastat tagasi kuulsime iga nädal uudiseid, et kõrgest palgast ja töötajasõbralikust töökeskkonnast hoolimata on IT-sektoris töökätest puudu. Riigi ja sektori koostöös sündis IT akadeemia, mille mõjul on võrreldes 2013. aastaga kasvanud IKT valdkonna tudengite osakaal 175 protsenti ning vastuvõetute osatähtsus kogu Eesti kõrghariduses on kasvanud seitsmelt neljateistkümne protsendini.

Rohe- ja digipöörde elluviimiseks on seega vaja inseneriakadeemiat, mis tõstaks õppekvaliteeti insenerialadel, vähendaks õpingute katkestamist ning suurendaks lõpetajate hulka. Õppetöö suurem sidusus teadustööga leiaks rakenduse projekti- ja probleemipõhise õppe juurutamise kaudu ning kõike seda koordineeriksid ülikoolid, ettevõtjad (tööandjad) ja riik üheskoos. Nii saame anda noortele selge signaali, et väljakutsete lahendamine ja määramatuse vähendamine on inseneride käes ja neilt oodatakse palju.

Ivar Annus on Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor, teadus- ja arendusprogrammi „LIFE“ integreeritud projekti „BuildEST“ kliima­kindluse töörühma juht.

1 Vaata lähemalt teadusprogrammi „LIFE“ IP (integrated projects ehk integreeritud projektid) „BuildEST“ https://www.mkm.ee/buildest

2 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, TalTech ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2020.

3 Mario Lambing, Siim Krusell, Yngve Rosenblad, Olav Aarna, Eesti tööturg täna ja homme. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. Kutsekoda, 2017.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht