Väljavõte muinsuskaitse eritingimustest
Tallinna linnahall on 1980. aasta Moskva olümpiamänguteks ehitatud hoonekompleks, mis ehitati merelt võidetud maale, täitepinnasele, milleks oli peamiselt elektrijaama ja katlamajade põlevkivituhk, samuti ehituspraht. 3000 vaatajakohaga jäähall rajati juba valminud estakaadi alla 1981. aastal.
1975. aastal koostati Tallinna keskosa detailplaneerimise projekt, kus nähti ette Mere puiestee äärsete vanade tööstushoonete lammutamine ning Viru hotelli esifassaadi laiune sirge jalakäijate bulvar mere suunas. Puiestee pidigi lõppema linnahalliga, mis pidi toonitama linnakeskuse ja mere vahelist ruumilist seost. Linnahalli ümbrusesse kavatseti luua merepark, millega ehitis moodustaks terviku ning kust näeks kogu vanalinna. Idee oli rajada hoone, mis ei varjaks merelt vanalinna ega sulgeks vaadet merele linna poolt. Linnahall oli esimene nõukogudeaegne ehitis, mis rajati mõttega avada tööstus- ja sadamatsooniga piiratud Tallinna kesklinn merele.
Linnahall on megastruktuur, mis on algusest peale olnud sümbol. Hoone arhitektoonika on lihtne ja suurejooneline, väljast raskepärane, detailivaene ja põhjamaiselt karge. Hoonest õhkub jõulisust ja pidulikkust, kuid külastajale ka ebamugavust, mida süvendavad pikad tuulised käiguteed estakaadidel, platvormidel ja järsult tõusvatel hiigeltreppidel. Vaateplatvormidelt ning üle katuse viivatelt ülekäiguteedelt avaneb suurepärane vaade vanalinnale ja merele.
Linnahalli 4800kohaline amfiteater on üks kauneimaid suurruume eesti arhitektuuris. See universaalne saaliehitis on linnahalli keskmeks ja arhitektuuriliselt ning esteetiliselt väärtuslikem osa.
Nõukogude aeg on meile jätnud ainulaadsed tähised. Tolleaegsed rajatised rikastavad nii meie arhitektuuri kui ajalugu ning Tallinna keskaegse vanalinna kõrval pakuvad just need ehitised rahvusvahelises mõttes järjest suuremat huvi. Linnahall on vaieldamatult üks XX sajandi eesti arhitektuuri tähtteos.
Muinsuskaitse eritingimused sätestavad, et hoone restaureerimisel peavad säilima algsel kujul:
• algne arhitektuurilahendus: teljelisus, sümmeetria, bastionaalne üldilme, astmeline liigendus, kaaristute rütm, murunõlvad. Soovitatud on välja ehitamata jäänud idapoolse murunõlva rajamine;
• roheline vöönd ja kaitsevöönd 50 meetrit ümber hoone;
• dolomiitvooder (asendatav uue ja samaväärsega);
• fuajeeakende kuju;
• olemasolevad publiku sisenemisteed estakaaditasandilt, vajadusel lisada sissepääse;
• väärtuslikud detailid interjööris või siis asendada need koopiatega;
• kontserdisaali fuajee ja garderoobikompleks;
• kontserdisaali amfiteatri kuju;
interjööri lakoonilisus ja sidestus välisilmega.
Muinsuskaitse eritingimused võimaldavad:
• amortiseerunud fassaadikatte, katuste, akende-uste, tehnosüsteemide, sillutiste, betoonist trepipiirete ja tugipiirete asendamise koopiatega;
• avatorni tehniliselt ajakohastada, säilitades üldjoontes arhitektuurne ilme;
• siseõu katustamist ja kinniehitamist, kui selleks tekib vajadus;
• konverentsikeskuse ja selle abiruumide paigutamist jäähalli osasse;
• kontserdisaali terviklikku rekonstrueerimist – istmeridade tõusu, asendi ja arvu muutmist, lava ja lavatehnoloogia ümberehitust, vajadusel kontserdisaali süvendamist, lavatorni ja katusekonstruktsioonide ümberehitust, vajadusel saali vaheseintega sektoriteks jagamist;
• kõikide abiruumide – tõlkide, heli, esinejate, administratsiooni, puhvetite, köögi, küljekäikude, täielikku ümberprojekteerimist vastavalt vajadusele olemasoleva ehitusmahu sees;
• linnapoolse trepistiku muutmist laugjamaks, liftide ja eskalaatorite lisamist;
• jäähalli terviklikku rekonstrueerimist, säilitades arhitektuurse välisilme ja mahu;
• sissepääsude ja avade lisamist jäähalli ehk konverentsikeskuse osale;
• merepoolsel osal treppide taastamist, helipordi lammutamist;
• basseinide asemel uue ehitusmahu lisamist;
• nii maja seest kui väljast hooneosade (jäähall, kontserdisaal, merepoolne osa) omavahelist logistilist ühendamist (sõidu- ja läbikäiguteedega).
Eritingimused koostas 2016. aastal
Liivi Künnapu.