Eesti õpetajate 5G

ENELI KINDSIKO

2022. aastal oli üks Eesti nooremaid tegevõpetajaid 21aastane Anette, vanim aga 84aastane Sirje.* Sirje sündis aastal 1938, Anette 2001 – nende kahe õpetaja sünnidaatumite vahele jääb täpselt 63 aastat. Sinna vahele mahub Teine maailmasõda, Eesti iseseisvuse taastamine, ülemaailmse interneti kasutusele­võtt ja palju muudki. Kõige huvitavam erinevus võiks aga olla Sirje ja Anette kooli­tees ja õpetajaameti algusaastates. Kui üks sündis kriiditahvli aega, kus õpetaja oli klassis kahtlemata kõige teadjam inimene ja raamat oli peamine tarkuse ammutamise allikas, siis teine sündis internetiajastusse, kus kõiksugused ilmafaktid on vaid kiire otsingu kaugusel. Isegi riigikord oli teine!

Esimest korda maailma ajaloos oleme jõudnud aega, kus tööturul on kõrvuti viis generatsiooni (5G), sest inimesed püsivad tööturul järjest kauem. Kes on siis need viis generatsiooni?

Esimest korda maailma ajaloos oleme jõudnud aega, kus tööturul on kõrvuti viis generatsiooni.

Esiteks, traditsiooniline generatsioon (sündinud 1930–1945) ehk praegused 80ndates eluaastates töötajad. ENSV ja eesti-vene keelekeskkond on neid saatnud nii nende endi haridusteel kui ka ise õpetajana klassi ees olles. Nad on üle elanud Teise maailmasõja ja riigikorravahetused. Kolmveerand nende elust on möödunud internetieelses maailmas, seega on nende trumbid süvenemisvõime ja püsivus. Samuti on nad harjunud vähemaga leppima, sest nad on üles kasvanud võrdlemisi tagasihoidlikes tingimustes.

Teiseks, beebibuumerite põlvkond (sündinud 1946–1964) ehk tööturul olevad 60-70ndates inimesed. Väga lojaalsed töötajad, kellele on ülimalt oluline stabiilsus – nad on õpetajana töötanud sageli mitukümmend aastat. Väärikas amet ja eriti kõrgem positsioon on neile tähtsad.

Kolmandaks, X-generatsioon (sündinud 1965–1976) ehk 50ndates inimesed. NSVLi lagunemine ja Eesti taas ülesehitamine, sh haridussüsteemi uuendamine – see põlvkond sai päriselt panustada Eesti uuendamisse ja ülesehitamisse hariduses, majanduses ja ka muudes sfäärides. Praegu võib selle põlvkonna esindajaid palju kohata just haridusvaldkonna juhtide seas.

Neljandaks, Y-generatsioon (sündinud 1974–1994) ehk millenniumipõlvkond on tööturul olevad 30-40aastased. Esimene internetiajastus kasvanud õpetajate põlvkond, kes soovib õppida oma vanemate liigsest töörügamisest ning nõuab tervislikku töö ja vaba aja tasakaalu. Ühtlasi, lapsevanematena tahavad nad oma lastele parimat – seda, mida neil endil NSVLi ajal polnud.

Viiendaks, Z-generatsioon (sündinud 1995–2012), praeguse tööturu 20ndates aastates töötajad. Nemad toimetavad ja saavad hakkama eelmisest põlvkonnast veelgi keerukamas veebi ja tehnoloogia kasutamise keskkonnas. Ka ootused on teistsugused: neile on üha tähtsam töö tähendusrikkus ja maailma parandamine.

Miks üldse põlvkondadest rääkida? Mõnes valdkonnas on pikalt tööturul püsimine ühelt poolt sunnitud olukord, sest tööjõudu napib, ühtlasi ka võimalus, sest selle valdkonna esindajate töö olemus võimaldab näidata kõrget tööviljakust ka kaunis kõrges eas. Haridus ja just õpetaja amet on ehe näide elualast, kus võib pidevalt kõige enam kohata 5Gd.

Töökeskkonnas võivad tekitada enim katsumusi 5G-vahelised tõlkeraskused. See, mis ühe põlvkonna meelest on karjäärile pühendumine ja süvenemine (loe: 50 aastat samas ametis püsimine), tähistab teisele stagnatsiooni ja kartust uuega kaasa minna. See, mis ühele on uudishimu väljendamine ja pidev õppimine (loe: pidev töökohtade vahetus), on teisele ehk püsimatus ja süvenemisvõime puudumine.

5G koos töötamine Eesti koolides pigem kasvab kui kahaneb ajas. Praegused koolijuhid tegelevad sõna otseses mõttes 5G juhtimisega ja nende seisukohast on siin mitmeid strateegilisi küsimusi. Kuidas värvata ja hoida eri generatsioonide õpetajaid? Millised on iga generatsiooni ootused töökultuurile ja tööõhkkonnale? Näiteks on üsna keeruline ehitada üles üht ja ainsat karjäärimudelit, mis hõlmaks kõigi viie generatsiooni vajadusi ja ootusi. Igal juhul on tänaste koolide õpetajate toad imeliselt rikkalikud kohad, sest 5G side kannab pea kõigis Eesti maakondades põlvkondadeülest vaimsust.

 

* Anna Teele Orav, Aleksander Algo, Eesti vanim ja noorim õpetaja nõustuvad paljuski: õpilaste naljakad kommentaarid teevad tunnid elavamaks. – Eesti Päevaleht 16. IX 2022.