Hanked ja nutika tellija matemaatika

ENELI KINDSIKO

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Uuringute hangete puhul on alati dilemma: pakkudes liiga vähe on oht jääda konkurentsist välja; pakkudes liiga palju on oht, et meeskond teostab lõpuks uuringu unetundide arvelt ja alatasustatult. See dilemma on rakendusuuringuid tegeva sotsiaalteadlase argipäev. Kohati on riigihangete nõudmised täitjate kvalifikatsioonile ja ka ootused vastuolus seadustega – tellitu täidetakse kordades alla ülikooli miinimumtunnitasu määra, kohati isegi alla riikliku miinimumtasumäära.

Milline on tulem? Olen mitmel korral pakkumise tegemisest loobunud just põhjusel, et teadlase töö tellitakse sisse alla alampalga või oodatakse uuringu tegemist keset suvepuhkust. Samuti olen ise kogenematusest lubanud uuringus liiga palju ja hiljem teinud töö allpool miinimumtunnitasumäära, et saaksin doktorantidele maksta inimväärset töötasu. Ka uuringu­rühma juhile on tegemist sügavalt eetilise küsimusega: kas on õige võtta ette töö, mille täitmiseks ei saa meeskonnale maksta õiglast või isegi asutuse miinimumtasu ning tööd tehakse oma tavatöö palga arvelt? Teisi­sõnu, lisatöö tehakse tasuta.

Mis on ühe kehva kvaliteediga tehtud rakendusuuringu tasuvus ühiskonnale? Null. Mitukümmend tuhat, halvimal juhul sadu tuhandeid eurosid on kulutatud, ent uuringu tulemused ei tee ühiskonnas midagi paremaks, sest pole usaldusväärsed ega ole ka uurimisprotsess läbinähtav.

Toon välja kolm asjaolu, mis on rakendusuuringute puhul on osutunud määravaks: ajaperiood, maksumus ja ootuste mõistlikkus.

Kohati on riigihangete nõudmised täitjate kvalifikatsioonile ja ka ootused vastuolus seadustega.

Ajaperiood. Kui uuringu tegemise periood langeb hankele vastavalt kesksuvele, siis on intervjueerimine puhkuste tõttu väga raske ettevõtmine. Tellija meelest on hea tööd alustada augusti lõpus, värske raport laual, ent sellise uuringu kvaliteet on enam kui kahtlane.

Maksumus. Imestan sageli, kui loen Eestis tellitud rakendusuuringuid, kus on tehtud 75 intervjuud ja küsitlus koos korraliku kirjanduse ülevaatega, nt 30 000 euro eest, kolme-nelja kuu jooksul keset suve. Lihtne kalkulatsioon näitab, et see tehakse alla asutuses määratud või isegi alla riigi miinimumpalga.

Üks kvaliteetne intervjuu kestab umbes tunni, selle transkribeerimine võtab ühe tööpäeva. Koos kokkulepete sõlmimisele kuluva ajaga võib ühe intervjuu ajakuluks lugeda kaks tööpäeva. 75 intervjuud võtab seega 150 tööpäeva, nende analüüsile kulub minimaalselt üks töökuu (20 tööpäeva). Kirjanduse, s.t varasemate uuringute läbitöötamine ja küsitlemine, on lisanduv töökuu (20 tööpäeva). Kokku on töökulu minimaalselt 190 tööpäeva. Kuid hanke ajaks on neli kuud, s.t 80 tööpäeva. Ainuüksi tööpäevade kalkulatsioon näitab, kui ebarealistlik ja utoopiline on selline pakkumus. Jah, argumendiks võib olla, et meeskonnas on mitu inimest. Rahasumma inimeste arvust ei sõltu. Võimaliku strateegiana on uuringuandmeid kogunud tudengid õppeainete raames – tudeng saab aine kirja, uuringu tegijad aga andmed. Kuid tellija ei saa sellise kvalifikatsiooniga tööjõu tööd, mis oli tellitud.

Pildile lisab värvi, kui vaadata kogusumma jagunemist. Ülikoolide puhul on sageli üldkululõiv (overhead) 20%, nii et palgakuluks jääb 30 000 eurost alles 24 000 eurot. Pärast makse jääb 24 000 eurost brutopalkadeks ca 18 000 eurot. Jagades selle 190 tööpäeva peale saame brutotöötasuks ca 95 eurot tööpäev. See omakorda jaguneb sageli mitme inimese vahel, 95 eurot päevas näiteks 5–7 inimese peale.

Ootuste mõistlikkus. Hanked sisaldavad sageli kvalifikatsiooninõudeid meeskonnale – teadlaste puhul niisiis doktorikraad ning selliste uuringute tegemise aastatepikkune kogemus. 95 euro suuruse tööpäevatasuga oleks professori brutotasu isegi alla asutuse miinimumi eeldusel, et professor tegeleb projektiga üksi, sest 95 eurot päevas on kogu meeskonna peale kokku.

Kõige lihtsam tellija kalkulatsioon (pakkumuste hindamisel), aga ka pakkumuse tegijal ongi ajakulu arvestus – igal tegevusel peab olema juures tegelik tööajakulu. Nii saab tellija välja arvutada, kui palju ta tellitud kvalifikatsiooniga tööjõudu ostab – kas saadetakse intervjuusid tegema ja analüüsima professorid või tudengid. Kui lisame valemisse suve, saame korrelatsiooni oodatud kvaliteedi osas.

 

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht