Kinoelu Eesti oblastis

TRISTAN PRIIMÄGI

Kroonikas ilmus just lugu,¹ kuidas Andres Kõpper, vennad Piusid ja jalgpallur Markus Jürgenson üritasid minna kinno vaatama Martin Scorsese „Lillekuu tapjaid“, aga olid sunnitud pärast algust lahkuma, sest film osutus venekeelseks. Lugu oli naljatlev, aga mina sain taas šoki. Vene keeles? Parimal õhtusel ajal? Eesti pealinnas Tallinnas aastal 2023?

Päevalehes võttis Miikael Raun augustis selle probleemi seoses „Oppenheimeriga“ põhjalikult ette.² Artiklis on palju risti-rästi näpuga näitamist ja üleüldist abstraktset kahjatsemist, et tõesti kurblik lugu, ja tõdemist, et midagi peaks ette võtma. Mõni kuu hiljem on olukord sama jube kui ennegi. Arusaadav, et lastefilme võib dubleerida, sest lapsed ei oska veel lugeda, aga kas täiskasvanute filmide puhul tiitritest tõesti ei piisa? Vene tiitrid filmi all ei sega linastust liialt, aga dublaaž muudab kinoseansi tarbimatuks kõigile peale venekeelse elanikkonna. Keeleameti nõudel peavad venekeelsetel linastustel olema all eesti subtiitrid, mida, olgem ausad, ei kasuta kokkuvõttes mitte keegi. Ka seda nõuet ei järgita niikuinii: Apollo kavas on uue animafilmi „Canterville’i lossi vaim“ venekeelsed linastused iga päev ja ilma mingite tiitriteta. Levitajaks taas Garsų Pasaulio Įrašai (Tespi), kelle äripraktika siin riigis tuleb tõsiselt luubi alla võtta.

Kui üldiselt on kõik osalised – levitajad, filminstitutsioonid ja kinod – omavahel kokku leppinud, et nemad seda probleemi lahendada ei soovi, tekib mul õigustatud küsimus: kui riiklik regulatsioon puudub, siis mis peab takistama probleemil veelgi süvenemast? Kui need venekeelse dublaažiga seansid on nii tulusad, siis on ju võimalik hakata nende arvu vaikselt suurendama. See tähendab, et Kõpperil, Piusidel ja meil kõigil tuleb väga hoolikalt jälgima hakata, kuhu pilet osta. Või kas ma siis enam üldse kinno minna tahan.

Üleskutse levitajatele: kasvatage selgroogu ja keelduge Eesti kodanikena lihtsalt pakutavast rahast, elus on olulisemaid asju. Üleskutse kinodele sisult sama: olge vastutustundlikumad selle suhtes, mis teie ekraanidele jõuab. Ennekõike on see jutt mõeldud Apollole. Üleskutse poliitikutele: palun mõelge välja regulatsioon, mis sellele vastutustundetusele lõpu teeks, et venekeelse dublaažiga täiskasvanute filmid linastuvad Eesti kinolevis. Kõik räägivad, kui tähtis on haridusreform ja eestikeelsele haridusele üleminek. Kinokultuur on massikultuur, mis mõjutab igas vanuses inimeste haritust. Juba esimeses-teises klassis liigutakse tihtipeale lastefilmidelt üle tavafilmidele – Marvel ja muu selline tuleb varemgi. Püüame siis selles sektoris ka harimisega tegelda, sest koomiksifilmi mõju noorte maailmapildile on mitu korda suurem kui mõne õpiku oma ja ega nad eesti tiitritega ja originaalkeeles neid filme ikka vaatamata jäta. Käsitlege kinodele keeleseaduse karmistamist haridusreformi osana. Või olete mõelnud vene koolides eestikeelset haridust samamoodi pakkuda, et vene keeles, aga eesti subtiitritega?

1 „Kui film oli 30 sekundit kestnud, tõusis kuulsuste seltskond püsti…“ Tuntud inimesed sattusid kinos kogemata venekeelsele seansile. – Kroonika 24. X 2023.

2 Miikael Raun. Kinokett rikub keeleseadust. Miks on Hollywoodi filmid vene keelde dubleeritud? – Eesti Päevaleht 18. VIII 2023.