Näivus on uus olevus

LEA LARIN

„Jumal olgu kiidetud! Kes lasi tõde jälle sedapidi paista!“ See Arvo Valtoni surematu fraas „Viimsest reliikviast“ on kohasem kui kunagi varem, sest suuresti virtuaalmaailma toel on koitnud näivuse ajastu.

Arvamusliidrina näiv võib vabalt olla roppsuu-röökur, ühismeedias räusklev ja solvanguid pilduv troll, kelle väledate klaviatuuril tantsisklevate sõrmede all (kui juba läheb nende neetud vasakpoolsete pehmete väärtustega intelligendikeste tümitamiseks) saavad ühe hooga oma osa roosad kultuurimarksistid, sünnitamisorgiale vastupunnivad kirjaneitsid, hõbepajukallistajad-metsahoidjad, kõik kliimakriisi pärast muretsejad, ja üleüldse, ärge lootkegi mingile mõtestatud arutelule, kohv ja kallid jäävad igal juhul ära!

Loodushoiu fondiks nimetatud vastloodud organisatsioon loodab ilmselt näida looduse hoidja ja kaitsjana, kuigi on asutatud põliste metsaraidurite poolt, rääkimata sellest, et nimetuse näiline sarnasus tegelikult loodusehoiule pühendunud Eestimaa Looduse Fondiga võib hõlpsasti segadust tekitada ning palavalt metsa armastavaid, kuid asjadega mitte lõpuni kursis olevaid eestimaalasi eksitada. Kas seda organisatsiooni kaasates saaks keskkonnaministeerium teha linnukese kasti, näiteks et toppama jäänud metsanduse arengukavas on loodushoiuorganisatsioonide ette­panekutega arvestatud?

Näivus on kõikjal, sest see on … lihtsalt nii kasulik.

Näivus on kõikjal, sest see on … lihtsalt nii kasulik. Moodustusid ju praegu maailma ärevas tulipunktis olevad nn Donbassi rahvavabariigidki Ukrainasse näiliselt samuti kohalike, äkitselt organiseerunud ja hambuni relvastatud, Venemaa-iharate antipatriootide ise­tekkelise liikumisena.

Näivuse oivalisimaks näiteks, võiks öelda, et apoteoosiks on kogu NFTde ja krüptomaailm, näivalt eksisteerivad taiesed, säutsud ja varandused, ja ei ole mõtet väita, et need digitaalsel kujul hoiustatud „varandused“ on päriselt olemas. Sest mida siis õieti NTFi ostes enamat saab, kui vanasti pildile hiirega paremklikki tehes ja seda salvestades? Õige vastus – saad kulutada energiat ja suurendada süsinikuheidet. Kui kuulus Christie’si oksjonimaja müüs oma esimese „puhtalt digitaalse kunstiteose“ 69 miljoni dollari eest, siis lisaks digi­failile viie tuhande pildi kollaažiga sai ostja kompleksse pärandina kaasa ka kasvuhoonegaaside heitkoguse.

Sest selle näivuse ülalhoidmine kulutab meeletult energiat, sealhulgas suures osas räpast, fossiilsete kütuste põletamisest saadavat energiat, mistõttu on selle süsinikujalajälje kohta antud hävitavaid hinnanguid ja see on osaliselt vastutav kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside tekkes. World Wide Webi leiutaja Tim Berners-Lee on nimetanud bitcoinide kaevandamist „üheks põhimõtteliselt mõttetumaks energia kasutusviisiks“.

Bitcoini alalhoidva võrgustiku toiteks vajalik energiahulk on jahmatav. Bitcoine ei eksisteeri füüsiliste objektidena, kuid uusi münte „kaevandatakse“ protsessi kaudu, mis hõlmab võimsate arvutite kasutamist. See protsess nõuab nii palju energiat, et bitcoinivõrk tarbib rohkem energiat kui mitmed riigid, sealhulgas Kasahstan ja Holland. Teine probleem on igale tehingule kuluv energiahulk, mis on tavapäraste krediit­kaarti­dega võrreldes tohutult suur: näiteks kulutab iga Mastercardi tehing hinnanguliselt vaid 0,0006 kWh (kilovatt-tundi), samas kui iga bitcoinitehing kulutab 980 kWh – see on energia, millest piisaks keskmisele põhjapoolkeral asuvale kodule enam kui kolmeks nädalaks.

Näib, et näivusest pääsu pole. „Virtuaalne reaalsus on ehtne reaalsus, nii et võtke see omaks,“ soovitab filosoof David Chalmers oma uues raamatus „Reality+“. Ta näeb tehnoloogia jõudmist punkti, millest alates virtuaalne ja reaalne maailm on tunnetuslikult samaväärsed ja inimesed elavad virtuaal­maailmas sama hästi, kui seni on elanud. Kas näivalt või päriselt?