Õpetaja, kapitalist ja avalikkus

ANDERS HÄRM

8. augustil avaldas Postimees Wall Street Journali artikli „WSJ: Tim Walz vs. J. D. Vance: asepresidendiks pürgijate isiklikud rahakotid erinevad totaalselt“*. Wall Street Journal on ultrakonservatiivse meediamagnaadi Rupert Murdochi impeeriumisse News Corp. kuuluv väljaanne, mille artikleid sama konservatiivses Postimehes innukalt eesti keelde tõlgitakse. Selleks on isegi eraldi veebisait. Näiliselt head ajakirjanduslikku tava järgides kirjutatud artikkel aga üksnes näib erapooletuna. Artikkel, kus jutt justkui sellest, et endine õpetaja ja kongresmen Walz, kelle sissetulekuks on peamiselt tema Minnesota kuberneri töötasu, ja Vance, kes enne Ohio senaatoriks saamist oli edukas ärimees, esindavad „kahte erinevat American dream’i mudelit“, osutab salamisi hoopis millelegi muule. Nimelt üritatakse vaikimisi väita – ilmselt eriti millestki muust ei ole Tim Walzi puhul kinni hakata –, et erinevalt „multimiljonär“ Vance’ist ei ole Walz majanduslikult iseseisev ning tema sissetulek kasvaks asepresidendiks saades ligi 50%.

Kuna see väide lüüakse lauale artikli alguses, ei jää klikkide pealiskaudses meediailmas vähimatki kahtlust artikli tegelikus eesmärgis. Sellega tahetakse näidata, et seni avalikes ametites karjääri teinud Walz on sellest positsioonist majanduslikult huvitatud ja teda saab seeläbi diskrediteerida, Vance võtab aga selle töö vastu justkui õilsalt, vastutustundliku kodanikuna – tundmata isiklikku huvi. See aga osutab klassikalisele pimetähnile kodanliku avalikkuse (Öffentlichkeit) ja poliitika arhetüüpses mudelis.

„Avalikkus“ on tänapäeva demokraatia üks alusmõisteid, mis tekkis XVIII sajandil seoses ühiskonna revolutsiooniliste protsessidega ning sisaldab kodanliku demokraatia alusprintsiibina igamehe õigust osaleda poliitilistes protsessides ja seadusloomes. Jürgen Habermas on sõnastanud selle ideaali oma 1962. aastal avaldatud klassikalises tekstis „Avalikkuse struktuurimuutus“ („Strukturwandel der Öffentlichkeit“). Selle kohaselt on avalikkus tsiviilühiskonna ja avaliku elu ristumispunkt, neutraalne sotsiaalne ruum, kus üksikindiviidid saavad kokku ja debateerivad ühiskonnas olulistel teemadel, luues nii avalikku arvamust ja mõjutades selle kaudu seadusloomet.

Simon Sheikh osutab, et avalik kõnelemine oli midagi, mis toimus ühiskonnas ja ka räägiti ühiskonnast, see tähendab justkui väljaspool isiklikke huve, teispool ebaolulist, teispool isiklikku. Rääkida tuli ratsionaalselt ja seetõttu eristada privaatne (perekond, kodu ja omand) riigist, kultuurilisest ja poliitilisest areenist, kus sai olulistel teemadel diskuteerida ja seadusi luua. See oli ka põhjus, miks juurdepääs avalikule sfäärile oli tegelikult piiratud: kuidas kõneleda eneseüleselt, kui ei olda majanduslikus mõttes sõltumatu? Kuidas kõneleda, kui ollakse seotud koduga, nagu naised traditsiooniliselt? Nii et kodanlik avalikkuse mõiste on universaalne üksnes retoorikas.

Teatud ühiskonnarühmad, nagu töölised või naised, ei olnud avalikus sfääris seega tõsiseltvõetavad. See kontekst annab lisavarjundi ka teise laine feminismi 1970. aastate olulisele loosungile „Isiklik on poliitiline“ („Private/Personal is political“).

Ka WSJ mängib sellele, et „palgatööline“ Walz on sel moel modelleeritud kultuurilises alateadvuses justkui ebausaldusväärne, kuna ei kuulu omanike, kapitalistide klassi, vaid tegutseb oma isiklikest huvidest lähtuvalt. Isegi kui Vance’i ogarad poliitilised seisukohad kõrvale jätta, võiks ometigi arvata risti vastupidi. Majandusvõimule lisanduv riigivõim on mitu korda ohtlikum, suurendab veelgi korruptsiooni ja majandusliku ebavõrdsuse kasvu võimalusi, rääkimata sellest, et usk kapitalistide isetult õilsasse valitsemisse on naiivselt rumal, kui vaadata kas või igikestvaid altkäemaksuprotsesse ja seda, kuidas Eestiski endale meelepärast poliitikat ja seadusi osta üritatakse.

Ka meil kuuleb aeg-ajalt igatsevaid hääli, et see klass tuleks nende „vastikute ja lollide poliitikute“ asemel riiki valitsema. Ausalt öeldes tekitab hoopis selline perspektiiv vastikusvärinaid.

* https://wallstreetjournal.postimees.ee/8074268/wsj-tim-walz-vs-j-d-vance-asepresidendiks-purgijate-isiklikud-rahakotid-erinevad-totaalselt, 8. VIII 2024 (vaadatud 11. VIII 2024).