Pööra tähelepanu põllumajandusele

AVELIINA HELM

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Keskkonnadebatis on metsa ja põlevkivi kõrval teised valdkonnad vähem tähelepanu saanud. Aasta alguses ilmunud maaülikooli pressiteade „Seiretulemused viitavad keskkonnakemikaalide tõusule nii keskkonnas kui toidus“ ei leidnud kajastust üheski meediaväljaandes. Sisu järgi aga oleks võinud: mulla ning põhja- ja pinnavee seire näitab keskkonnamürkide sisalduse jõudsat kasvu. Aastatel 2016–2019 võetud põhja- ja pinnaveeproovidest 66% sisaldas pestitsiide, sealhulgas olid saastunud ka sügavad kaevud ja allikad. Ilmselt tarbivad paljud Eesti elanikud eneselegi teadmata pestitsiidide ja nitraatidega (teine põllumajandusest lähtuv saaste) saastunud vett. Iga 2019. aastal testitud tavatootmise, s.t mitte mahetootmise, mullaproov sisaldas pestitsiidide jääke, keskmiselt leiti igas mullaproovis 7,2 jääki korraga. Pestitsiidid ja nende jäägid ringlevad ökosüsteemides ja inimestes, kuid see ei tohiks nii olla.

Tootmise intensiivistamisest tulenenud maastikumuutused ja elupaikade kadu – suured, intensiivselt majandatavad põllud mitmekesiste maastike asemele – on peamiseks elurikkuse kao põhjustajaks (Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES aruanne 2019). Väetistest lähtuvad nitraadid ja fosfaadid on veekogude peamine reostusallikas. Põllumajandusmaastike seisundi kohta kasutatakse üleeuroopalise indikaatorina põllulindude populatsiooniindeksit, mis laias laastus väljendab arvukust. Eestis on põllulindude arvukus alates 1990. aastatest vähenenud ligikaudu poole võrra. Sobivaid elupaiku ja toidulauda jääb aina hoolsamalt haritud maastikes nii lindudele kui ka putukatele, sh tolmeldajatele, aina vähemaks.

Kas see on paratamatu? Süüa ju vajame kõik ning kas peame seetõttu keskkonnasaaste ja elurikkuse kaoga leppima? Ei pea – looduskeskkonda säilitav toidutootmine on võimalik, vajalik ja suuteline meid toitma. Vastupidi – elurikkuse hävimine, muldade ja vee saastumine ning degradeerumine seab meie toidulaua kestlikkuse ohtu. Mullaelustik kogu oma mitmekesisuses, tolmeldajad, põllumajanduskahjureid kontrolli all hoidvad putukad ja linnud on meie partnerid.

Eesti põllumajanduse kestlikkusega on nii ja naa. Omajagu on head: ligikaudu 20% põllumajandusmaast on mahetootjate majandada, oleme sellega Euroopas Austria järel teisel kohal. Mõndagi on murettekitavat: meil on mitmel pool suured põllumajanduspiirkonnad, kus üksluine maastik ei võimalda elupaika põllumajandusmaastikes hädavajalikule elustikule ning kus intensiivse väetiste ja pestitsiidide kasutuse tõttu põhja- ja pinnavee hea seisund ei ole enam ilmselge. Põllumajandustoetustega soositakse intensiivtootmist, nii saab näiteks lihtsustatud intensiivtootmise maastik rohkem toetusi kui suurema loodusväärtusega põllumajandusmaa.

Nüüd on otsustamise aeg, millist toidutootmist me lähemas ja kaugemas tulevikus tahame. Just praegu arutatakse Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2021–2027) põllumajandustoetusi. Kogu Euroopa põllumajandussektor sõltub toetusskeemidest, aga nende toetusskeemide täpsemad nõuded on liikmesriikide täita. Eelmistel perioodidel on valdavad olnud nn helerohelised meetmed, mille sisuks on sageli elementaarsed põllumajanduspraktikad, näiteks nõue rakendada viljavaheldust ning kasvatada igal aastal osal põllumajandusmaast liblikõielisi. Viljavaheldus aitab vältida kahjurite ja haiguste kuhjumist, liblikõielised aitavad parandada mulla seisundit. Mõlemat meetodit kasutati juba 6000 aastat tagasi põllumajanduse hällis Lähis-Idas, nüüd loeme neid maa toidutootmiseks heas korras hoidmise praktikaid keskkonnaalasteks piiranguteks, mille rakendamise eest tuleb riigil põllumajandustootjale peale maksta.

Toidutootmine, selle mõju elurikkusele, veele ja mullale ning toidu puhtus ja kvaliteet peavad just nüüd jõudma avalikku arutellu – sel aastal pannakse paika, kuhu liigutakse järgneval kümnendil. Loodame suve jooksul Sirbiski seda teemat põhjalikumalt lahata. Kutsun kõiki lugema ka Eestimaa Looduse Fondi äsja avatud põllumajandus- ja kalandusblogi „Maaelu tulevik“ (https://elfond.ee/maaelu), kus avame toetusskeemide kujunemise tagamaid ja nende mõju.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht