Väärtuspõhised kultuuriüritused on headeks aegadeks

MARIA MÖLDER

Leedu on uus Eesti! Vilnius on uuenduslik ja lahe! Mõne nädala eest kurdeti: miks ei võiks Tallinna lennujaamas lubada autokino, kui lennuliiklus on nagunii peaaegu olematu? Nüüd saab ometi ka Eestis autoga kultuuriüritusele minna, hõisati, kui saadi kuulda, et see on tänasest, 15. maist lubatud: Eesti rahva muuseumi parklas algavad Tartu Elektriteatri filmiõhtud ja Tallinna lauluväljakul alustab Apollo autokino (avaõhtul on Smilersi kontsert).

Tõsi, seni ei ole autoga lauluväljaku muruplatsile sõitmist just kuigi kultuurseks peetud, aga kriis tahab ju lahendamist. Küllap on nii nõudlust kui ka pakkumist ning autokino võib tõesti mingil määral majandust elavdada, sest peale korraldaja ja esineja teenivad selle pealt platsi omanik, tehnikafirma ja teised ürituskorralduse tugiteenuste osutajad, turvafirma, autorent või sõiduvahendusfirmad, restoranid, toidukullerid jt. Ürituste korraldajatele, kes on vahepeal vaid veebilahendustega leppima pidanud, on see ajutine päästerõngas, kuid millegipärast ei tervitatagi sellist Ameerika unelmat kõikjal Kesk-Euroopa riikides. Ei taheta naasta autokeskse linnakontseptsiooni juurde. Meie, paraku, elame ikka veel selles reaalsuses ja autokinos näevad midagi taunimisväärset vaid vähesed inimsõbralikku linnakeskkonda taga ajavad aktivistid.

Inimesed, kes on teinud linnas elades põhimõttelise otsuse auto ostmata jätta, peavad autokino mineviku üritusvormiks ja tunnevad end kõrvalejäetuna. Kas autota inimesed peavad tellima takso või rentima auto, et autokontserdile või -kinno minna? Kas nad on sunnitud ületama endas selle printsipiaalse takistuse või ei ole üks kontsert või kinoseanss selleks piisav põhjus? Kas kultuuriüritusele minekuks massiliselt takso tellimine või auto rentimine ei too ehk endaga kaasa viiruse suuremat levikut?

Ehkki kõik ürituste korraldajad on väga raskes seisus, on mõnele põhimõtted tähtsamad kui kukru täitmine iga hinna eest. Seetõttu on võimalus autoüritusi teha jaotanud korraldajad mitmesse leeri, aga õnneks on juulist teatud piirangutega lubatud ka pärisüritused (valitsus kinnitas tingimused pärast lehe trükkiminekut).

Autokino on tervitanud praegu siiski rõõmuga nii mõnedki korraldajad, kes on seni rõhunud keskkonnasõbralikele lahendustele. Keskkond seda ja teist, biolagunevad nõud või topsiringlus siin ja seal … Paistab, et see kõik oli rohkem teatud sihtrühmale mõeldud reklaamitrikk, mitte eetiline valik või väärtushoiak. Selge, et pandeemia tõttu tuleb vahepeal juba laiemalt omaks võetud taaskasutatavad nõud uuesti asendada ühe­kordsete nõudega ja kogu toit pakitakse senisest suurema hoolega sisse. Kuid näib, et keskkonnahoid ei ole enam moes ja nüüd võib suurema aruteluta laulu­väljaku murul parkida, et raha liiguks.

Mõelgem võrdluseks, kui näiteks veendunud loomaõiguslastest veganid (täistaimset toitu süüakse ka teistel põhjustel) teataksid, et pandeemia ajal on ajutine lahendus süüa Turisti Einet, sest poes värske kraami järel käia on riskantne. Või kui veganirestoranid, mida juba enne eriolukorda ridamisi suleti, hakkaksid laiema klientuuri huvides pakkuma ka lihatoite. Selline segakontseptsioon on kindlasti ka mõeldav ja sellel on isegi oma plussid, aga põhimõtteline vegan, kes on seni pooldanud täistaimset toitumist ja võidelnud loomaõiguste eest, ei saa oma seniseid veendumusi lihtsalt tualetipotist alla lasta – ta kaotab sellega oma tõsiseltvõetavuse.

Näib, et väärtuspõhised kultuuriüritused on ainult headeks aegadeks. Kuid, hea lugeja, püüa ette kujutada, et sulle tähtis või sinu korraldatud kultuuriüritus on muidu täpselt nagu enne, ainult pole päriselt seniste väärtushoiakutega kooskõlas. Need on järsku üpriski pea peale pööratud. Mis siis alles jääb? Ja millal on jälle aeg rääkida ka muudest väärtustest, mitte ainult viiruse levikut takistavatest meetmetest?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht