Väikese Peetri Ülekandeamet

RAUL VIBO

Kuna majandusministeeriumis ja selle allasutustes töötavad enamasti tehnika­erialadel õppinud ametnikud, ei olegi ehk neilt põhjust oodata perfektset keeletunnet. Seetõttu saab nõustuda Madli Vitismanni hiljutise väitega, et ametnike keeletundest sõltuvalt võime saada nii häid kui ka halbu tulemusi.1 Kui tehnikainimesed kombineerida tornis istuvate juristidega, siis ühiskond kannatab. Ei saa eeldada isegi seda, et osataks koostada liiklusseadust, mis on kõigile arusaadav ja mõistetav. Värske seadusemuudatusega on näiteks tekitatud segadust kergliikuri defineerimisega, heade kavatsustega muidugi, nii et võtke teadmiseks: kergliikur on ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk. Kahtlen, kas seadusandja tõesti mõtleb, et tegemist on juhita sõidukiga, mis veab ühte inimest ehk reisijat.

Paljud head ideed võivadki „tõlkes“ kaduma minna. Nii juhtus ka Liikuvusameti moodustamise seaduseelnõuga. Tõlkeviga ei seisne aga mitte ingliskeelsele sõnale mobility vale tõlke omistamises, vaid liikuvuse idee ja tähenduse vigases edastamises Suure Peetri poolt, mistõttu jäi see ka teistele asjaosalistele arusaamatuks.

Transport pärineb ladina liitsõnast transporto (üle viima, vedama või sõidutama), näiteks võtad ämma kaksiratsi selga ja tassid üle kraavi. See võis olla probleem veel sajandi eest, kuid mitte aastal 2021. Kahetsusväärselt olid ametnikud idee kirjeldamisel jäänud truuks „transpordivaldkonnale“ ja liikuvusteenust kasutava inimese või kauba vedamisele eri viisil, samuti otsiti ametile juhti valest valdkonnast.

Liikuvusameti tegelik eesmärk on just nimelt liikuvuse kui subjekti (inimene või kaup) iseseisva liikumisvõime tagamine parimal moel. Spetsialistid tegelevad juba aastaid transpordi planeerimise asemel liikuvuse juhtimisega ja teenuste digiteerimisega. Transport ei ole enam eesmärk omaette, vaid osa teenusepaketist, olgu selleks toidu tellimine või juuste lõikamine. See on see sügav mõttemalli muutus, mida ilmselt ka väike osa valgustatud ametnikke soovis Eestis tekitada. Tasuta ühistransport ja neljarajalised maanteed on populistlikud lubadused, mis aga ei lahenda XXI sajandi probleeme. Lahendusi pakuvad Uberid ja Boltid (nn liikuvusteenused). Avalik haldus peab samuti jõudma uuele tasandile.

Liikuvus ja sellega seotud mõisted on Eesti Keele Instituudiga kooskõlastatud juba 2009. aastal.2 Miks oli üldse vaja menetluse käigus uuesti EKI poole pöörduda? Liikuvus on omadus, mis subjektil on, mitte subjekti tegevus. Liikuvus on subjekti liikumisvõime ehk võime vabalt vahetada asupaika. Laiendatult sisaldab geograafiline liikuvus erinevaid aspekte, muu hulgas ohutust, ulatust, kiirust, keskkonnamõju jne. Liikuvuse keskmes on subjekt, mitte seda vedav ettevõte või sõiduk. Transport on vaid üks osa liikuvusest (vedu), mis distsipliinina ei kao kusagile, kuid liikuvusteenuste tekitatud turukatkestus muudab transpordivaldkonda riigiaparaadist sõltumata lõplikult. Ka liiklusamet või teedeamet jäänuks oma fookuselt liiga kitsaks ning maha ühiskonna vajadustest.

Kuna riigikogu otsustas ikkagi jääda Transpordiameti juurde, mõistmata liikuvuse sisu, siis võib öelda, et Suur Peeter on selili omast võttest, kuid Väikese Peetri abiga. Meest ei riku nimi, vaid tema teod. Üsna kindel võib olla, et Peeter Liikuvus teeb peagi Peeter Transpordile selgeks tema koha laua ääres. Seniks on riigikogul rohkem põhjust pead murda selle üle, miks ei ole laua ääres rööbastranspordi valdkonda.

1 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/ettevaatust-kaup-liigub/

2 http://eurokeelehoole.eki.ee/index.php?p=3&ID=20&Year=2009

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht