EVE NEEM 18. III 1942 – 20. I 2006

 

Meie hulgast on lahkunud Eve Neem, tänastele teatrisõpradele ehk mitte nii tuntud nimi. Kuid põlvkonnale, kes külastas Estonia ooperiteatrit aastail 1970 – 1980, meenub kindlasti särasilmne, vitaalsusest pakatav, väga kauni ja kõlava häälega metsosopran, kes juba õpingute ajal ilmus komeedina selliste suurte tegijate nagu Tiit Kuusiku ja Hendrik Krummi kõrvale. Kui vaadata tagasi tema lauljatee nii lühikesele ajale (kümme aastat), tundub uskumatu, et rollinimistu on nii pikk: III Poiss Mozarti ooperis “Võluflööt”, Verdi ooperites Azucena “Trubaduuris”, Amneris “Aidas” ja Eboli “Don Carloses”, Olga Tšaikovski ooperis “Jevgeni Onegin”, Pime Ponchielli ooperis “Gioconda”, Celine Kabalevski ooperis “Colas Breugnon”, Ema Szokolay ooperis “Verine pulm”, Santuzza Mascagni ooperis “Talupoja au”, rollid Eduard Tubina, Leo Normeti, Eugen Kapi ja Anatoli Garšneki ooperites, Stravinski ooperis “Elupõletaja tähelend” ja “Mavra”, Donizetti ooperis “Rügemendi tütar”, Mussorgski “Boriss Godunovis”. Selle kõrval tegutses ta ka kammmerlauljana ning osales suurvormide ettekannetel.

Eve Neem sündis Pärnus, lauljatee sai alguse Klaudia Taevi juures. Pärast keskkooli õppis Tallinna muusikakoolis ja konservatooriumis Ludmilla Issakova klassis. Meelde on jäänud tema väga jõuline ja tahteküllane natuur, kellele loodus oli andnud palju: selle tunnistuseks on II preemia Minski liiduvabariikide-vahelisel lauljate konkursil (1971). Tundub uskumatu, et ta oli vaid teise kursuse tudeng, kui lavastaja Paul Mägi ja dirigent Neeme Järvi usaldasid talle Verdi ooperis “Trubaduur” Azucena rolli. Kurb, et raske haigus lõikas ootamatult läbi tema alles õitsema löönud lauljatee. See teekond oli ebaõiglaselt lühike, kuid särav.

Sõbrad ja kolleegid

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht