Maakonnauudised

Ülle Lepp, Helve Huttunen, Juhan Sihver, Linda Jahilo, Külli Ots, Ülle Podekrat

Võrumaa

?7. I kogunesid traditsiooniliselt kultuurimajja Kannel Võru maakonna kultuuritöötajad, et võtta kokku lõppenud 2004. aasta. Peo alguses esitasid kultuuritöötajatele Parksepa keskkooli ning Võru kesklinna ja Kreutzwaldi gümnaasiumi laulukoorid Urmas Sisaski ?Jõuluoratooriumi?, mis valmis tänu muusikaõpetajatele Tiit Rauale, Signe Röömusele, Jane Reiljanile ja Erja Aropile.

?15. I esines kultuurimajas Kannel Andres Heinapuu dirigeerimisel Eesti Rahvusmeeskoor. Kandle laval laulis 50 professionaalset lauljat, neid saatis Tallinna saksofonikvartett. Teist korda tuli esitusele Aare Kruusimäe ?Saksofonimissa?, mida esitati koos meeskooriga. Peale missa lauldi ka traditsioonilisi vaimulikke laule ?Ave Maria? ja ?Panis Angelicus?.

?24. ja 25. I esitas Võru Draamastuudio lavastust ?Muutus?. Lavastuse aluseks on saksa draamakirjaniku Ingeborg von Zadowi tekstid ja näidendid, mis kõnelevad tänapäeva noorele vaatajale mõistetavas keeles inimlike lähisuhete loomisest ja hoidmisest. Areenlava kammersaalietendusse on kaasatud ka elav muusika,: alternatiivrokki viljelev Võru bänd Analysis. Mängivad Helen Solovjev, Hella Jansons ja Martin Vaher.

?27. I oli Võru Kandles lauluvõistluse ?Poistelaul 2005? maakondlik eelvoor. Viies vanuseklassis oli võistlustules üle 30 poisi mitmelt poolt Võrumaalt. Igas vanuseklassis anti välja kolm auhinda, paremad pääsevad Tartu piirkondlikule lauluvõistlusele.

?29. I selgitati Kandles ?Koolitants 2005? Võrumaa eelvoorus välja tantsud, mis pääsevad edasi 26. ja 27. III Tartu Vanemuises toimuvasse piirkondlikku eelvooru. Võrumaa eelvoorus osales 11 tantsutruppi (kokku 231 tantsijat), kes esitasid 33 algupärast tantsu.

 

 

Järvamaa

?19. I avati Järvamaa muuseumis kellade näitus ?Aja kulgemine?. Väljapanek on muuseumi juubeliaasta avalöök, on ju kellad tiksunud muuseumile ühtekokku juba sada aastat. Näituse sügavamaks ideeks ongi aeg kui selline: kuidas mõõdame aega, millest on alguse saanud vajadus seda mõõta ehk aja enda ajalugu? Et asi põnevam oleks, osales näitusel ka elav eksponaat, kellassepp Helmut Kristal, kes parandab näitusel kellasid vanade tööriistadega. Huvilised saavad kolmapäeviti oma kellasid parandusse tuua või lihtsalt kellassepa tööd uudistama tulla. Näitusel on välja pandud nii muuseumifondi kellad kui ka paidelaste toodud ajanäitajad, lisaks Lehtse koduloomuuseumist ja Iisaku muuseumist saadud esemed. Külastajaid oodatakse näitusele kuni 6. III.

 

?25. I avati Türil Eesti Ringhäälingumuuseumis Eesti Raadio kunagist populaarset muusikasaadet ?Muusikaline tund? meenutav näitus. Esimest korda oli ?Muusikaline tund? kavas esmaspäeval, 22. juunil 1964. aastal. Enne saadet ilmunud Raadiolehes anti kuulajatele teada, et kui päevase programmi muusikasaated on alati kindla ?aadressi ja suunitlusega?, siis õhtuti kell 22.00 eetrisse antav ?Muusikaline tund? peaks sobima kõigile. Ka paluti juba esimest saadet tutvustavas artiklis kuulajatelt ettepanekuid saadete koostamiseks. Aastakümneks kavasse jäänud saadet tegid muusikatoimetajad esialgu ?külakorda?. 1973. aasta 1. aprillist oli saatel aga juba omaette toimetus, kuhu kuulusid Edgar Selberg, Helve Võsamäe ja Vello Mikk. Viimane saade pealkirjaga ?Muusikaline tund? oli eetris 12. I 1996. Näitusega on heidetud fotode, käsikirjaliste materjalide ja esemete abil põgus tagasipilk kunagise populaarse saate tegemistele.

 

Tartu

?21. I esitles Tartu linnaraamatukogu lasteosakonnas oma uut raamatut ?Ärtuäss? lastekirjanik Kristel Salu.

 ?25. I avati Tartu linnaraamatukogus näitus ?Ma teile kirjutan?: kiri ja kirjavahetus muutuvas ajas?. Näitusel on väljas raamatuna ilmunud kirjanike ja teiste tuntud inimeste kirjavahetust, ilukirjandust kirjades, ajaloosündmusi peegeldavat kirjavahetust, armastuskirju, aga ka raamatuid kirjakirjutamise etiketist ja lähedastele saadetud kirju. Näituse avamisel rääkis TÜ etnoloogia õppetooli professor Art Leete teemal ?Põhjarahvaste puu- ja tuulekirjad?. Vilde rahvateatri näitlejad lugesid ette Reiner Brockmanni kirja Paul Flemingule aastast 1639, inglise-ameerika luuletajate Elizabeth Barreti ja Robert Brownlingi kirjavahetust XIX sajandi keskpaigast ning Rainer Maria Rilke kirja noorele luuletajale aastast 1903. Näitus on lahti kuni 26. II.

?13. I ? 19. II saab Tartu linnaraamatukogus vaadata maalinäitust ?Südamega suves ja sügises?. Eksponeeritud on kunstnik Liive Koppeli õlitehnikas maastikumaalid ja natüürmordid.

 

Põlvamaa

?Kuni 31. I olid Põlva keskraamatukogu lugemissaalis väljas Edgar Valteri originaalillustratsioonid raamatule ?Pokulood? (Elmatar, 2004). Näitus jõudis Põlvasse tänu Külli Leppikule Pöörismäelt ning Inga Kuljusele ja Helle Laanperele Võrumaa keskraamatukogust.

?12. ? 26. I oli Põlva keskraamatukogu näitusevitriinis Põlvast pärit laulja ja laulupedagoogi Arno Niitovi (2. XII 1904 ? 17. X 1989) 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus, mis valmis koostöös Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsiga.

?5. ? 31. I oli Põlva keskraamatukogu lasteosakonnas Soome Instituudi rändnäitus Rudolf Koivu auhinnaga pärjatud (Soomes 1949. aastast välja antav auhind laste- ja noorteraamatute illustreerijatele) lasteraamatutest. Veebruaris on näitus üleval Vastse-Kuuste raamatukogus Põlvamaal.

 

?19. III on Põlvas VI eesti rahvamuusikatöötluste festival, mille teemaks on päikeseloits ja kohustuslikuks palaks kõigile osalejatele ?Kaerajaan?. Festivali eesmärk on väärtustada eesti traditsionaalset muusikat tänapäevaste projektide toel. See annab võimaluse kõikvõimalikeks kontseptsioonilisteks ja tehnoloogilisteks uuendusteks. Seda kõike hindab ?ürii, mille esimees on juba aastaid helilooja Tõnu Kõrvits. Festivali patroon on pr Ingrid Rüütel ja festivali peaauhinna 1000 eurot annab välja Põlva linnavalitsus. Festivali kodulehekülg koos ankeedi ja tutvustusega http://folkfest.polvamaa.ee

 

Raplamaa

?5. ja 6. I toimus Vana-Vigala rahvamaja avatud noortekeskuses õpilaste teatrilaagri ?Teater on vahva!? esimene etapp. Esimesel päeval tutvusid lapsed Vana-Vigala põhikooli huvijuhi Silja Kääri eestvedamisel foorumteatri põhimõtetega, teisel päeval viisid koolituse läbi Kristiina ja Maret Oomer EHList. Laagri II etapp toimus 27. I, kui käidi ekskursioonil ja külastati koos Tallinnas Eesti Riikliku Nukuteatri etendust ?Herakles?. ?28. I tähistas Vana-Vigala rahvamajas oma 19. sünnipäeva VIA ?Polic?. Pea viis aastat varjusurmas olnud kollektiivil on kindel plaan oma tegevust jätkata.

 

Viljandi

?Lasteajakirjal Täheke oli 45. sünnipäev. 18. I oli Viljandi linnaraamatukogu lasteosakonnas külas Tähekese peatoimetaja Ilona Martson. Teemakohasel näitusel said lapsed ülevaate Tähekese kui populaarse ajakirja kujunemisest 45 aasta vältel.

?22. I avatud näitusega ?Seitsmenda suurriigi teenistuses? tähistas ajakirjanik ja bibliofiil Vallo Raun oma 70. sünnipäeva. Näitus algab eestikeelse ajakirjanduse algusaastatest, välja on pandud esimene eestikeelne nädalaleht Lühhike öppetus?, Marahva Näddala-Leht, Perno Postimehe ja Eesti Postimehe aastakäigud ning Sakala esimene number. Näituse teises osas tutvustab Vallo Raun oma suguvõsa liikmeid, kes on töötanud mitmete ajalehtede ja ajakirjade juures.

 

?2. II avati Viljandi muuseumis näitus ?Arheoloogilisi avastusi AD 2004?. MTÜ Arheoloogiakeskuse koostatud väljapanek tutvustab 2004. aasta tähtsamaid arheoloogilisi uuringuid Eestis. Uut teavet saab ligi kolmekümne objekti kohta.

Kaevamiste juhatajad on näituse tarvis kokku võtnud kõik eelmise aasta laialdasemat tähelepanu pälvinud uuringud. Fotode vahendusel saab tutvuda Rapla maakonnas Keava linnuses avastatud salakäigu ning linnuse jalamil uuritud varaneoliitilise kasetohusillutisega, uuringutega läheduses asuval Lipa linnusel, Virumaal Kunda Hiiemäe kalmel ning Võrumaal Siksälä Kirikmäel ning Saaremaa sadamakohtade otsimise tulemustega. Esitatud on ka allveearheoloogiliste tööde kokkuvõte. Näitusele toodud leidudest on silmapaistvamad Tallinnast Raekoja platsilt leitud XIII sajandi mõõgatupp ning Setumaalt pärit keskmise rauaaja ehted. Näha saab Tallinnast leitud keskaegseid pronksist ja savist toidunõusid, Pärnu lähedase Sindi-Lodja III asula kiviaegset kammkeraamikat. Viljandimaa leidudest on esindatud Kolga-Jaani valla Kivisaare kiviaja asula kaevamiste leiud ning muinsushuvilise Ville Drevingi kogutud kivikirved ja -talvad lähikonnast Pikasaare voorelt. Viljandi ordulinnuse mullustest leidudest on kõnekamad dolomiidist kapiteel ja pisike pronksist laekalukk koos võtmega. Tallinnas Ajaloo Instituudis varem eksponeeritud näitust saab Viljandi muuseumis vaadata kuni 6. III.

 

Saaremaa

?12. ? 23. I Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis oli eksponeeritud Poola ajalugu kajastav näitus. See oli 12 stendil videomaterjaliga väljapaneku esmaesitlus Eestis. Näituse tutvustamiseks 14. I korraldatud teabepäeval osalesid Poola Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Wojciech Wróblewski, kultuuriata?ee Sławomira Borowska-Peterson ning Eesti Poola Seltsi Pro Polonia president Silver Loit. Edaspidi hakkab Poola saatkonna initsiatiivil kokku seatud näitus ringlema mööda Eesti koole ja muuseume. Esitatud materjali eriline väärtus seisneb asjaolus, et tegu on poolakate endi vaatega Poola riikluse ajaloole. Piinlik tunnistada, kuid Eestis on see vaatenurk siiani võrdlemisi tavatu, oleme harjunud pigem Saksa või Venemaalt laenatud käsitlusega.

?28. I avati Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis Eesti silmapaistva heraldiku Priit R. Herodese tööde väljapanek ?Vapid, lipud, aumärgid?. Priit R. Herodes (*1948) on kunstnik-heraldikuna oma ala üks kõrgemini hinnatud spetsialiste, kes on suuresti määranud tänapäeva Eesti heraldikakultuuri suundumused. Ta on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Heraldikakolleegiumi esimees ning riigikantselei heraldikanõukogu, Soome Heraldikaseltsi, Collegium Heraldicum Fennicumi ja Robert de Caluwe? Rahvusvahelise Heraldikaauhinna Kapiitli liige. Rohkete riigi, omavalitsuste ning eraisikute tellimisel valminud tööde hulgas väärib selle näituse puhul eraldi äramärkimist asjaolu, et Saaremaa omavalitsustest on Priit Herodese kavandite järgi endale heraldilised sümbolid saanud Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pöide ja Salme vald ning Panga küla. Näitus on avatud kuni 3. III.

 

Valgamaa

?25. I oli Valga muusikakoolis kontsert ?Akordionialbum? teostest, mille autor ja interpreet on akordionipedagoog Henn Rebane. Omaette grupi moodustasid rahvamuusikast inspireeritud palad.

?27. I tähistati Tõrva kirik-kammersaalis Sven Malmi 80. sünniaastapäeva

28. I toimus Valga muusikakoolis maakondlik solistide võistlus, esines 15 poissi neljas vanusegrupis.

?28. I korraldas Valga kultuuri- ja huvialakeskus linnavalitsuse toel linna kultuurialastele mittetulundusühendustele peo. Tegijad said üksteisest teada, nautisid üksteise esinemisi. Üllatuseks oli kultuuritöötajate kuplee, mille esitasid maja töötajad, linna ja maakonna kultuurijuhid.

?30. I toimus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses üleriigilise tantsufestivali ?Koolitants 2005? Valgamaa eelvoor. Esitati 31 võistlustööd, esinemisoskust näitasid Valga linna, lisaks ka Helme, Taheva ja Tõlliste valla trupid.

 

Läänemaa

?28. I peeti Haapsalu kultuurikeskuses 12. korda vähegi viitsijate päeva, mis on maakondlike laulu- ja tantsupidude kõrval seni kõige elujõulisem taidlejate pidu Läänemaal. Pika õhtu jooksul esines 39 rahvatantsu- ja liikumisrühma, koori, näitetruppi jms, kokku 541 taidlejat kõikidest Läänemaa valdadest. Õhtu teema oli ?Kui mina alles laps veel olin?. Enamik esinejaid oli kostümeerinud ennast lasteaialasteks, ka esinemispala oli valitud lasteaiarepertuaarist. Võluv oli naiskoor Netty tutipaeltega etteaste. Teistest erinesid Vatla rahvamaja taidlejad, kes esitasid jäneste tantsu, ja rahvatantsurühm Hõbedane, kes oli valinud esitamiseks meremeeste tantsu. SEE-teater mängis maha Gustav Ernesaksa ja Ellen Niidu igihalja ?Rongisõidu?. Taebla vald oli koondanud ühte oma rahvapilliansambli, lauljad ning rahvatantsijad, kava juhtis valla kultuuripealik Urmas Naudre. Esimest korda peeti vähegi viitsijate päeva 1994. aastal, kui kolhoosid olid lagunenud ega toetanud enam kohalikke isetegevuslasi, keskküte ei toiminud, majad olid külmad, inimestel nappis söögiraha ja üldse oli hinge seeshoidmisega nii palju tegemist, et vaba aja sisustamisega polnud mingit probleemi. Kuna nii kaua kestnud üritus pole maha käinud, vaid osalejate arv kasvab iga aastaga, siis on järelikult taidlejatel vajadus omavahel kokku saada, esineda ja suhelda.