Uudised

Priit Kuusk, Ülle Lepp, Maire Killar, Tiia Truu, Tiiu Luht, T.-H. Schmitte, Rein Voorel

KUNST Jaan Toomiku uued tööd

Tallinnas

Alates 7. III on Tallinna Kunstihoone galeriis väljas Jaan Toomiku näitus ?Hiljutised tööd?. Vaatajani jõuavad rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku kõige uuemad, seni eksponeerimata maalid ja video. Toomiku suuremõõtmeliste maalide peategelane on seegi kord tema ise, kuid väga isiklik, autobiograafiline moment on taandatud suuremale üldistusele. Vaatamata järjest suurenevale (enese)iroonilisele kõrvalpilgule, on kunstniku viimased maalid täis valulisi konnotatsioone, mis laseb neid mitmeti lahti mõtestada.

Täna avatakse Toomiku personaalnäitus Madridi mainekas kunstikeskuses Circulo Bellas Artes. Madridlased saavad vaadata videoteoseid ?Liina?, ?Kajakad? jt.

?Kuni 6. III on Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis vaadata Vida Pääbo-Juse 1930. aasta kavandi järgi 2005. aastal teostatud põrandavaip (314×195 cm). Tegu on märkimisväärse lisandusega muuseumi kogusse. 1944. aastal hävis Eesti Kunstimuuseumi Narva mnt ajutise hoone põlengus kogu muuseumi tekstiilikogu, mistõttu on sõjaeelseid vaibanäiteid muuseumis väga napilt. Tollaste kavandite järgi vaipade kudumine on üks võimalus teha selle aja üks kunstitahk kättesaadavamaks. Vaiba kavand ilmus 1931. aasta Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi publitseeritud toimetiste vaibakirjade esimeses albumis.

?Alates 28. III on Draakoni galeriis vaadata Meiu Mündi maalinäitus ?Teised asjad?. Meiu Münt on turvaline kunstnik, juba aastaid maalib ta lihtsaid ja ohutuid pilte ja peab oma püüdluste peamiseks eesmärgiks esteetilise nauditavuse ja meeldivate assotsiatsioonide tekitamist. Näitusel on romantilised riideribad sätitud pudelite, purkide ja topsikute vaikelude vahele nagu talvehooajaks laokile jäänud suvemaja verandal.

?1. III avati Hausi galeriis Jarõna Ilo näitus. Ilo suureformaadilised mustvalged joonistused kujutavad käsi koos erinevate esemetega. See on nagu päevikulaadne portreede sari.

?Täna avatakse EKA galeriis joonistuste näitus ?Süsimust ja pabervalge?, kus EKA joonistamise õppetool esitleb viimaste aastate joonistuste valikut. Näitusel esinevad oma töödega hiljutised ja praegused üliõpilased ning nende joonistamise õppejõud. Kõik need, kes teavad, et joonistamine on loovuse alus. Näituse on kokku pannus õppetooli juhataja Tiit Pääsuke.

?28. II anti Gavan Duemke algatatud stipendium suuruses 8000 krooni EKA maalitudengile Riina Kivirüüdile lõputöö edukaks elluviimiseks. Stipendiumile kandideeris 18 üliõpilast, komisjon koosnes EKA esindajatest ning stipendiumi eraldajast Gavan Duemkest. Tudengitel tuli stipendiumile kandideerimiseks esitada portfoolio ja oma tulevikuvisioon kunstnikuna. 2005. aasta stipendiaat Riina Kivirüüt näeb end tulevikus tegevkunstniku ja õpetajana. Tema diplomitöö, mille juhendaja on Tiit Pääsuke, kannab nime ?Maailma näilisus ja inimeste eksistentsi moondumine?. Töö keskendub mitmesugustele ühiskondadele, nendes valitsevatele arusaamadele, suhetele ja olustike võrdlusele läbi ajaloo. Stipendiumi algataja ise, Saksa kodanik Gavan Duemke, kes elab ja töötab Londonis, otsustas sel aastal esimest korda EKA lõpetajat toetada, kuid soovib sellest kasvatada välja traditsiooni.

?3. III avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Ilja Westi maali- ja skulptuurinäitus ?Paradiisi otsimas?. Ilja West alias Ilkka O. Lehtinen on sündinud Soomes Kuusankoskis. Aastast 1984 kasutab autor kunstnikunime Ilja West. 1999. aastast töötab ta Tais, kus on leidnud uusi võimalusi kombineerida ja sulatada oma loomingusse mitmeid kultuure. Praegune väljapanek tõlgendab piibli paradiisimüüti.

?Rahvusraamatukogu kodulehel on nüüd võimalik vaadata e-näitust ?Hävingult tagasi võidetud kaardid rahvusraamatukogu kaardikogust?. Eestit kujutavaid kaarte ja plaane on rahvusraamatukogu kaardikogus ligi 6000 eksemplari, neist üksikeksemplare 450. Vanim kaart pärineb 1540. ning vanim linnaplaan 1840. aastast.

?1. III avati Viviann Napa galeriis Erki Meistri fotonäitus ?Õnnelik lapsepõlv?. Erki Meister, tunnustatud koorijuht, debüteeris samas galeriis möödunud aastal üllatuslikult professionaalse fotograafina. Meistrit huvitavad ja inspireerivad eelkõige Indo-Hiina ja India loodus ning inimesed. Äsja oli regiooni rannikuala turismipiirkondi laastanud kohutavaid purustusi tekitanud ja kümneid tuhandeid inimesi tapnud tsunami, kuid Meistri reportaa?likel piltidel lastest me äsja toimunud katastroofi peaaegu et ei adu.

?Kuni 12. III on Deco galeriis vaadata tuntud poliitiku Tunne Kelami fotonäitus ?Jääpärlimäng?. Seekord on väljas talvepildid.

?3. III avati Von Krahli originaalse kujundusega trepialune näitusesaal Galerii Nokk. Galerii stardib maalikunstnik Veiko Õunpuu personaalnäitusega ?Joseph Goebbels vistrikuga?. Väljas on intrigeerivad maalid, installatsioonid ning audiovisuaalsed tööd. Ekspositsioon hakkab vahetuma iga kuu.

?Kuni 14. III on Kaja keskuses vaadata Nahkhiire stuudio õpilase Saimoni maalinäitus. Väljas on suuremõõdulised mere- ja maastikupildid.

?25. II avati Tartu Kunstimaja alumise korruse galeriis Konrad Mäe ateljees hariduse saanud maalijate Silja Härma ja Karitas Uue näitus ?Ajal jalus?. Silja Härma puhtad abstraktsioonid, valgust ja sügavust sünteesivad õlipastellid (2002 ? 2005) ning Karitas Uue konkreetsusest lähtuvad ruumiillusioonid, tundlikud üldistused maastikes ja vaikeludes (1987 ? 2004) loovad ühises näituseruumis põnevaid mängulisi kontraste, esitavad värvikeskse maalikunsti võimalusi. Näituse on koostanud Konrad Mäe ateljee juhataja Heldur Viires.

?Kuni 13. III saab Y-galeriis vaadata EKA avatud akadeemia näitust ?Lavastused ja interpretatsioonid?. Väljapanek uurib kunstniku vabaduse piire, küsides, millisest kunstnikuvabaduse määrast saame rääkida formaadis, mida nimetatakse juhendatud akadeemiliseks stuudiotööks maaliklassis. Stseenid modellidega on lavastanud Tiina Tammetalu. Maalinud-interpreteerinud üliõpilased Ulvi Kuldkepp, Margit Maksing, Liis-Theresia Ulman, (Margus) Soho Fond, Ian Oja, Alisa Didõk-Riikjärv ja Monika Sorokina. Projekt ?Happy? on kunstnik Tammetalu kureeritav näitusesari, mis tutvustab Tammetalu juhendamisel tehtud tudengite töid. Väljapaneku on kujundanud Tammetalu ja Ulvi Kuldkepp.

?Kuni 16. III on Kondase keskuses vaadata Tartu maalikunstniku Imat Suumanni värskeim looming. Eksponeeritud on üle kümne maali kunstniku ööteemalisest sarjast. Maalide valitsevat monokroomsust, kus küll puuduvad täiesti mustad toonid, ilmestavad loomuliku ja tehisvalguse kontrastil põhinevad kollakad valguslaigud. Motiivistik pärineb kohalikust keskkonnast ehk Tartu äärelinnast.

?3. III vahetas seni Ühiselu trükikojale kuulunud unikaalne kõrgtrükimasin Victoria asupaika: Eesti viimane töötav kõrgtrükipress seati üles kultuuritehases Polymer. Victoria moodustab koos toatäie soliidses eas, kuid töökorras masinatega ainulaadse töötava ekspositsiooni, eksperimentaalse kultuuritrükikoja. Seadmete annetaja Prisma Print jäädvustab sellega oma ajaloo Eesti vanima trükikojana ning kultuuritehas Polymer koostöös kunstiakadeemiaga loob õppeklassi, kus disaini- või graafikatudengid saavad oma käega laduda sajandivanuste kirjastiilide tinaklotse. Ka jääb kultuuritrükikoda täitma Kunstihoone ja teiste kultuuriasutuste kõrgtrükitehnikas plakatite tellimusi.

 

TEATER

 

Teatrikunsti aastaauhindade nominendid 2004. aasta  loomin­guliste saavutuste eest:

Sõnalavastused (?ürii: esinaine Reet Neimar, Jaak Allik, Mari-Liis Küla, Liina Jääts, Madis Kolk, Eteri Kekelidze, Anneli Saro):

Lavastajaauhind Tiit Ojasoo (?Julia?, Eesti Draamateater ja ?Asjade seis?, EMA kõrgem lavakunstikool), Jaan Tooming (?Tagasi Metuusala juurde?, EMA kõrgem lavakunstikool), Hendrik Toompere (?Pidusöök?, Rakvere teater ja ?Polkovnik lendab õhku?, Eesti Draamateater), Mati Unt (?Romeo ja Julia?, Vanemuine).

Naisnäitleja auhind

Epp Eespäev (Ursula Loyer, ?Vincent?, Tallinna Linnateater), Piret Laurimaa (Teresa, ?Vee mälu?, Endla), Helena Merzin (Elizabeth Proctor, ?Salemi nõiad?, Vanemuine), Evelin Pang (Betty Rizzo, ?Grease?, Eesti Riiklik Nukuteater ja Tüdruk, ?Latern?, Nargen Opera),

Larissa Savankova (Anna Petrovna, ?Ivanov?, Vene Draamateater).

Meesnäitleja auhind

Alo Kõrve (nimiosa lavastuses ?Vincent?, Tallinna Linnateater), Tõnu Oja (Mauno, ?Aabitsakukk?, Eesti Draamateater), Hendrik Toompere (Konrad Mägi, ?Külmetava kunstniku portree?, R.A.A.A.M), Tambet Tuisk (Romeo, ?Romeo ja Julia?, Vanemuine), Martin Veinmann (osad lavastuses ?1+1?, Eesti Draamateater).

Naiskõrvalosa

Kais Adlas (Elviira, ?Suvekool?, Rakvere teater), Kadri Lepp (Liisa, ?Vend Aljo?a?, Ugala), Pirjo Levandi (Oboe, ?Orkestriproov?, MTÜ Kell Kümme), Mari Lill (Ema, ?Finis nihili?, Eesti Draamateater), Katrin Saukas (Aino Kallas, ?Teatriromanss?, Estonia).

Meeskõrvalosa

Herardo Contreras (?abelski, ?Ivanov?, Vene Draamateater), Margus Prangel (Paris, vend Lorenzo, Pietro lavastuses ?Julia?; Daud, ?Polkovnik lendab õhku?, mõlemad Eesti Draamateater), Indrek Sammul (Brideshead, ?Sebastian?, Tallinna Linnateater), Tiit Sukk (Capuletti jt, ?Julia?, Eesti Draamateater), Tõnu Tepandi (Isa, ?Suvekool?, Rakvere teater).

Kunstnikuauhind

Kaspar Jancis (?Alice imedemaal?, Vanemuine), Pille Jänes (?Metamorfoos?, Tallinna Linnateater), Ene-Liis Semper (?Julia?, Eesti Draamateater), Liina Tepand (?Valge laev ja taevakäijad?, EMA kõrgem lavakunstikool ja Albu vald), Jaak Vaus (?Aarete saar?, Ugala).

Eriauhind

?Külmetava kunstniku portree? trupp, ?Pál-tänava poiste? trupp, ?Pidusöögi; trupp, ?Valge laeva ja taevakäijate? trupp.

Muusikalavastused (?ürii: esinaine Raili Sule, Evi Arujärv, Kristel Pappel, Reet Mikkel, Meelis Kapstas).

Lavastuse ?Eesti ballaadid? loominguline kooslus (Veljo Tormise muusika kaasaegse lavalise mõtestamise eest), Vanemuise teatri orkester (arengu eest), Heli Veskus (Barbara, E. Tubina ooper ?Barbara von Tisenhusen?; Liisu, T. Steineri ooper ?Kosjas?, Estonia), Jan Oja (Pinkerton, G. Puccini ooper ?Madame Butterfly?; Alfredo, G. Verdi ooper ?La traviata?, Vanemuine), Alla Popova (Chio-Chio-san, G. Puccini ooper ?Madame Butterfly?; Violetta, G. Verdi ooper ?La traviata?, Vanemuine), Koit Toome (arengu eest muusikalilavastustes).

Balleti- ja tantsulavastused (?ürii: esimees Jaak Põldma, Tiiu Randviir, Ago Herkül, Viesturs Jansons, Kristiina Garancis, Tiit Tuumalu, Oleg Titov).

Moderntantsuteater Fine 5 (lavastus ?24 tundi?), ZUGA ühendatud tantsijad ja Beggars Farm (lavastus ?ZUGA teeb suure linna?), Raido Mägi (koreograafia lavastustele ?Meelega 2? ? ka esitus ja ?Parter?), Maria Seletskaja (osatäitmised lühiballettides ?Bolero? ja ?Red With Me? (balletiõhtu ?Armastuse ja kirega?, Estonia), Galina Lau? (Julia, ballett ?Romeo ja Julia?, Estonia), Marina T?irkova (osatäitmised lühiballettides ?Bolero? ja ?Tulilind? (balletiõhtu ?Armastuse ja kirega?, Estonia), Jorma Elo (koreograafia lühiballetile ?Red With Me? (balletiõhtu ?Armastuse ja kirega?, Estonia), ?Eesti ballaadid? (liikumise ja muusika süntees).

?4. ja 5. II kell 19 esietendub Tartus Lutsu teatrimajas , Sarah Kane?i ?Puhastatud? (?Cleansed?, 1998), Tartu Üliõpilasteatri uusim lavastus. Tartu Üliõpilasteater toob Sarah Kane?i näidendi Eesti lavale esmakordselt. Näidendi on tõlkinud Laur Kaunissaare ning lavastanud teatri kunstiline juht Kalev Kudu. Kunstnik on Silver Vahtre, videopilt Jaan Jürgen Klaus, tantsujuht Ingrid Tuksam. Mängivad teatri vanad ja uued näitlejad: Kertu Moppel, Kudrun Vungi või Anne Roovere, Vallo Toomla, Martin Liira, Indrek Tulp, Madis Kubu, Andres Maask ja Roland Kivitare.

Lavastust mängitakse Lutsu Teatrimajas märtsikuus.

?5. III kell 19 esietendub Endla teatri suures saalis laste- ja noortelavastus ?Robot Robi?. See on Boris Kaburi näidenditel ?Rops? ja ?Rops aitab kõiki? põhinev lugu, mille on tänapäevastanud ja kokku kirjutanud Endla teatri dramaturg Kiti Kaur. Lavastaja on Tiit Palu, kunstnik Liina Unt (külalisena), muusikaline kujundaja Feliks Kütt, valguskujundaja Margus Vaigur ning liikumiskonsultant Aleksei Morozov. Osades  Tambet Seling, Lauri Kink, Piret Laurimaa, Ago Anderson, Sepo Seeman, Feliks Kark (külalisena), Kaili Närep ja Ahti Puudersell. Boris Kaburi lastenäidendid ?Rops? ja ?Rops aitab kõiki? jõudsid esmakordselt lavale Tallinna Draamateatris vastavalt 1964. ja 1965. aastal, raamatuna 1967.

?5. ? 9. III toimub Kanuti gildi saalis Skandinaavia tantsu aktsioon ?Nu Scandik VOL. 1?. Skandinaavia tantsu aktsiooni ?NuScandik? eesmärgiks on põhjalikult tutvustada värskeid suundi ning uusi tegijaid Skandinaaviast. Aktsioon sisaldab etendusi, diskussioone-arutelusid, workshop?e, filme, residentuure jne. Kogu tegevuse läbivaks teemaks on viimasel ajal esile tõusnud huvi Skandinaavia identiteedi vastu.

?21. II 2005 toimus teatriliidus Eesti Lavastuskunstnike Liidu korraline koosolek. Kokkutulnud kuulasid ära ELKLi esimehe Ann Lumiste aruande 2004.  aasta tegevuse kohta. ELKL on Käsmu Loomemajas korraldanud kaks seminari ?Kultuuriline? ja ?Kultuuriline ?teine??, enesetäiendamisreise tutvumaks Läti ja Leedu teatrieluga, pidanud meeles juubilare ning auliikmeid, samuti toetanud näituste korraldamisel ning andnud tervisetoetusi. Valmis on saamas ?Kunstnikuraamat?.

Revisjonikomisjoni aruande esitas Riina Vanhanen. Üldkoosolek kinnitas mõlemad aruanded ja hindas tegevuse aruandeperioodil heaks.

ELKLi üldkoosolek otsustas taotleda Kultuuriministeeriumilt liidu tunnustamist loomeliiduna ning andis ELKLi juhatusele volitused viia põhikiri kooskõlla ?Loomeliidu ja loovisiku seadusega?.

Kolleegipreemia otsustati anda Mari-Liis Reinsalule tänu kellele on alguse saanud ?Kunstnikuraamatu? koostamine ja mitmed muud kunstnikele olulised projektid.

ELKLi esimeheks valiti üksmeelselt tagasi Ann Lumiste, juhatusse kuuluvad Mari-Liis Reinsalu (Küla), Liina Pihlak, Kustav-Agu Püüman (OISTATi Eesti keskuse president), Pille Jänes, Hille Ermel, Liina Unt, Rosita Raud ja Ivi Piho. Revisjonikomisjoni valiti Riina Vanhanen ja Kersti Varrak. ELKLi vastutava sekretärina jätkab Eneken Priks.

?24. II tähistas Rakvere teater 65. sünnipäeva. Traditsiooniliselt anti sel puhul päev varem välja ka selleaastased Rakvere teatri kolleegipreemiad. Parima meesosatäitja preemia sai Velvo Väli (?Pidusöök?), parima naispeaosaliseks valiti Tiina Mälberg (?Kaunis vaade?, ?Pidusöök?, ?Mõmmi ja aabits? ja ?Tundetus?). Parima lavastaja preemia sai Hendrik Toompere jr (?Pidusöök?), kunstnikupreemia läks Kristi Lepikule (?Suvekool?, ?Talv laua all?). Parimaks teenindajaks valiti kassapidaja Daisy Kull, parimaks korraldajaks sekretär Helle-Mall Niinemets. Parimaks etendust teenindavaks töötajaks kinnitati lavamees Valdeko Korkma ning parimaks lavastuse ettevalmistajaks lavastusalajuht Tiit Kalm.

 

MUUSIKA

 

?4. ? 6. III toimub Tartus rahvusvaheline improvisatsioonilise muusika festival ?Improvizz ?05?. Vaba ja loovat mõtet arendaval ?Improvizzil? kohtuvad juba neljandat korda Eesti tuntumad vabaimprovisatsiooni solistid ja ansamblid, maailmas ainulaadne vabaimprovisatsiooni koolkond ja välismuusikud (tänavu Prantsusmaalt ja Saksamaalt), et tuua välja innovatiivse mõtte koondumise potentsiaal nii Eestis kui kogu regioonis.

Festivali peakorraldaja, Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika õppetooli juhataja Aleksander Sünteri sõnul juhitakse vabaimprovisatsiooni kaudu tähelepanu helimaastiku kõlale meist igaühe eksistentsi hetkes. Festivali idee autor on pianist Tanel Joamets (EMA klaveri- ja improvisatsiooni õppejõud) ning konsultant Anto Pett (Eesti klaveri- ja improvisatsiooni professor). Lisainfo Aleksander Sünter, tel 56 912 291.

?28. II korraldasid Eesti Kontsert ja Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing kevadise festivali ?Tubin ja tema aeg? pressikonverentsi rahvusooperi Estonia Valges saalis.

Tänavune festival on pühendatud Eduard Tubina 100. sünniaastapäevale. Ajavahemikus 18. V ? 19. VI antakse 11 sümfooniakontserti, kus astub üles kaheksa orkestrit (Tampere ja Helsingi Linnaorkester, Peterburi Maria teatri SO jpt) kümne dirigendi juhatusel (nende seas Neeme Järvi, Eri Klas, Olari Elts, Jukka-Pekka Saraste, Valeri Gergiev, Leif Segerstam jt). Festivalil kantakse ette Eduard Tubina kõik kümme sümfooniat.

?Eesti Vabariigi 87. aastapäeva tähistati Pariisis 23. II EV saatkonna poolt korraldatud piduliku kontserdi ja vastuvõtuga, kuhu oli kutsutud Prantsuse poliitikategelasi, diplomaatilise korpuse liikmeid ning traditsiooniliselt ka kohalikke eestlasi ja estofiile. Prantsuse Senati Luxembourg?i palee salongikontserdil esines trio koosseisus Arvo Leibur (viiul), Terje Terasmaa (vibrafon) ja Heiki Mätlik (kitarr). Trio esitas J. S. Bachi, Astor Piazzolla ning Erkki-Sven Tüüri ja Raimo Kangro loomingut.

?Teatrikuul ootab rahvusooper teatrisse ka kõige pisemaid teatrisõpru. Üheksal korral mängitakse märtsis Estonia Kammersaalis kevadist laulumängu ?Suur Munamägi?. Etendus on mõeldud eelkõige lasteaia ja algkoolilastele, kuid lõbusa sisu tõttu pakub see palju lusti ka vanematele õpilastele, emadele-isadele ja vanavanematele. Lustaka loo autor on Neeme Kuningas, muusika on kirjutanud Villu Valdmaa ja Heini Vaikmaa. Kunstnik on Jane Kaas, liikumisjuht Tanja Järvi. Osades teevad kaasa Annika Tõnuri, Sirje Puura, Hans Miilberg, Kalju Karask, Alar Haak, Villu Valdmaa jt. Liblikate Liisi, Liisa ja Liisu rollis astuvad üles kolm 9aastast tüdrukut: Karis Trass, Anette Lilje ja Lisanna Kuningas.

?Tampere Filharmoonia peadirigent Eri Klas juhatas äsja oma 75. aastapäeva tähistanud orkestrit 11. II, solistina oli kaastegev Cristina Ortiz. Kavas valik osi Griegi süidist ?Peer Gynt?, Dohnányi klaverikontsert nr 2 (?Variatsioonid lastelaulu teemal?), Gershwini ?Rhapsody in Blue? ja Raveli ?Boléro?. Nädala pärast on ta Tampere-talos kavas Brahmsi ?Variatsioonid Haydni teemal?, R. Straussi oboekontsert Kalev Kuljuse soleerimisel ja T?aikovski VI sümfoonia.

Sel nädalal juhatab Klas järjekordselt Baltimore Symphony Orchestrat USAs: alustati Marylandis Fredrickis 2. III kontserdiga Governor Thomas Johnson High Schoolis, eile järgnes esinemine Strathmore?i Muusikakeskuses North Bethesdas ning täna ja homme orkestri peasaalis, Joseph Meyerhoff Symphony Hallis Baltimore?is. Nimetatud kontsertide kavas: avamäng Smetana ooperile ?Müüdud mõrsja?, Gershwini klaverikontsert F-duur, kus solistiks Arnaldo Cohen Brasiliast, Coplandi balletisüit ?Appalachi kevad? ning T?aikovski ?Itaalia capriccio?.

Äsja andis plaadifirma Naxos välja ka uue CD, kus Eri Klas juhatab Hollandi Raadio SOd. Plaadil on Einojuhani Rautavaara looming: klaverikontsert nr 2 ja 3, kus solistiks Laura Mikkola, ning orkestripoeem ?Isle of Bliss?.

?7. ? 14. III on Tartus Elleri koolis modernismi pidunädal.

Hommikupoolikutel toimuvad loengud, lektoriteks Merike Vaitmaa ja Tiia Järg EMAst ning Peeter Torop TÜst. Loengkontserdi viivad läbi Taavi Kerikmäe ja Mart Soo. Õhtuti kõlab kokku üheksa kontserti, kus esinevad kooli lauljad, pianistid, kitarristid ja t?ellistid. Neljal õhtul astuvad koos ellerlastega üles mitmed külalised.

Avakontsert ?Vaikus ja harmoonia XX sajandi muusikas? on 7. III TÜ aulas. Eller Sümfonietti juhatab Andres Mustonen, kavas endiste N Liidu heliloojate muusika: Pärt, Knaifel, Kant?eli, Silvestrov.

8. III tähistatakse Heino Elleri 118. sünnipäeva. Elleri päeva kontsert on tavapäraselt eesti muusikast, külla tuleb Elleri kooli vilistlane, helilooja Alo Põldmäe.

10. III on kooli puhkpilliorkestri kontsert: dirigeerib Toomas Vavilov, Elleri kooli vastne puhkpilliosakonna õpetaja. Kavas Takemitsu ?Päevasignaal?, Stravinski Kontsert klaverile, puhkpillidele ja timpanitele (sol Peep Lassmann) ning Kangro ?Jeeriku pasunad?.

Pidunädal lõpeb suurvormidega 14. III Tartu Jaani kirikus, kus Eller Sümfonietti ja kontsertkoori juhatab Lilyan Kaiv, kavas Poulenci ?Gloria? (sol sopran Nadia Kurem) ning Bernsteini ?Chichesteri psalmid? (sol kontratenor Ivo Posti).

?Laupäeval, 5. III kell 19 on Sakala keskuses ?Jazz?n?Motion vol. 5?: näha-kuulda saab briti nu-jazz-projekti Matthew Herbert Big Band.

Matthew Herbert Big Band on Herberti seni kõige suurejoonelisem ettevõtmine: laval on 16 paremat briti jazzmuusikut, tema kauaaegne lavapartner Dani Siciliano ning ise astub ta sämpleri ja mix-puldi taha. Rohkem infot: www.fbi.ee

 

VARIA

 

?Täna kell 16 esitletakse rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Lembo Tanningu raamatu ?Armeenia probleem?.  Raamat tutvustab Armeeniat tervikuna, sh Eesti ja Armeenia suhteid minevikus ja olevikus, kirjeldab Armeenia häid ja halbu aegu, elamist Suur-Armeenia kuningriigis ja Osmanite impeeriumis. Käsitletud on ka Armeenia majandust koos SRÜ riikide võrdleva ülevaatega 2004. aasta sügiseni.

 

Maakonnauudised

Võrumaa

?3. ? 14. II andis Võru Draamastuudio kultuurimajas Kannel kuus etendust ?Muutus?. Lavastuse aluseks on saksa draamakirjaniku Ingeborg von Zadowi tekstid ja näidendid, mis kõnelevad noorele vaatajale mõistetavas keeles inimlike lähisuhete loomisest, hoidmisest ja arendamisest. Kammersaalietendusse oli kaasatud ka elav muusika, alternatiivrokki viljelev Võru bänd Analysis. Mängisid Helen Solovjev, Hella Jansons ja Martin Vaher. 

?27. II toimus Võru muusikakoolis Võrumaa puhkpilliorkestrite kontsert. Orkestreid juhatasid Võru dirigendid Heino Vildo ja Helmut Kostabi, Kungla dirigent Väino Repp, Misso dirigent Are Kukk ja Antsla dirigent  Peeter Iher.

Viljandi

?3. II toimus Viljandi linnaraamatukogus Norra luule õhtu ?Saada uus armastus?. Luule- ja muusikapõimiku poetess Kathrine Grøndahli loomingust koostas Reet Post. Luulet lugesid nii eesti kui norra keeles Heli Luik Viljandi maagümnaasiumist, Tanel-Jan Palgi kultuuriakadeemiast, Tiina Kliiman usuteaduste instituudist ja Reet Post. Kõlas Edvard Griegi muusika.

?10. II möödus 85 aastat linnaraamatukogu kauaaegse bibliograafi Hillar Kattai sünnist. Kattai oli väga mitmekülgne inimene: kodu-uurija ja looduskaitsja, hea sulejooksuga kirjamees ning tõlkija. Kunagise kolleegi töid ja tegemisi meenutas linnaraamatukogus veebruaris avatud näitus.

?22. II olid raamatukogus koos maakonna põhikoolide luulehuvilised õpilased ja emakeeleõpetajad  luulekogu ?Kalmetu luulepäev 2004? esitlemisel. Luulekogu oli juba kuues, valik tehti möödunud aastal Kalmetu luulepäeval kirjutatute hulgast. Siis oli lastel külas Viiratsi kunstnik-kirjanik Monika Hint, kes rääkis oma elust ja luulest. Kalmetu luulepäeva ja kogumiku väljaandmist on korraldanud sealse põhikooli eesti keele õpetaja Ene Toomsalu.

?Veebruari algul avati Viljandi linnaraamatukogu lugemissaalis näitus ?Viljandi ordulinnus?. Näitus valmis Viljandi linnavalitsuse ja muuseumi koostööna.  Ekspositsiooni aluseks on äsja valminud ?Viljandi ordulinnuse varemete ja maastiku korrastamise kontseptsioon?. Kontseptsiooni on koostanud on arhitekt Tiit Kaljundi.

?Viljandi linnagaleriis oli üleval Eesti Kunstiakadeemia XXVII soome-ugri ekspeditsiooni näitus ?Seto täämbä?. Eksponeeriti möödunud suvel Setumaal välitöödel tehtud jooniseid ja fotosid kohalikust rahvakultuurist. Lisaks sellele olid välja pandud Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala setuteemalised käsitööd.

?Kondase Keskuses oli veebruaris Eesti Kunstiakadeemia õppejõu Jarõna Ilo söejoonistuste näitus ?Päevik?.

Raplamaa

?Veebruaris olid Rapla haldushoone neljandal korrusel eksponeeritud seitsme autori fotod. 13. III algab sõit Austraaliasse ja sama näitust saab vaadata viies Eesti majas: Sydneys, Melbourne?is, Adelaide?is, Canberras ja Tasmaanias. Jaan Kurmi nii-öelda reportaa?likud stseenid Eestimaa elust on esmapilgul tüüpilised, süvenemisel ilmneb aga mõnigi autori vaatenurk. Peeter Sepa (näituse peakorraldaja) kompositsioonides on ahvatlevat värvide mängu. Taimo Tammiku taies, istuv mees kohvriga, nüüdseks Raplast Tallinna maanteelt kadunud rohelise rombakendega maja taustal on lausa ajalooline. Lisaks olid näitusel väljas ka Aivar Pihelga, Peeter Salumäe, Aare Hindremäe ja Harri Rospu fotod. Mööda Austraaliat rännates tahetakse teha pilte sealsete eestlaste elust ja eesti kogukonnast, et neist samuti näitus teha.

?2. II õhtupoolikul süüdati Mahtra talurahvamuuseumis küünlad ja avati TÜ ajaloo-osakonna diplomandi Jüri Metssalu näitus ?Kolm kihelkonda ja kohapärimus?. Näituse kaudu  jagas autor oma kodukandi rahvaga siinsamas Rapla, Juuru ja Hageri kihelkonna külades 2004. aasta jooksul kogutut ja kogetut. Piltide ja neid elavdavate tekstide abil tutvustatakse kevadest sügiseni Raplamaa välitööde käiku ja tulemusi. Näha sai ka maastikuinspektsioonidel Juuru kihelkonna küladest leitud esemeid, kogumistöös kasutatud kaarte, muuseumile annetatud ja muud iseloomulikku. Näitusetekstide koostamisel on kasutatud vanu rahvaluuleteateid  Eesti Kirjandusmuuseumist kui ka välitöödel salvestatud uut helimaterjali ning väljavõtteid autori päevaraamatutest. Raplamaa kohapärimuse kogumise ja uurimise projektis osales peale Jüri Metssalu veel kümmekond ülikooli ajalootudengit ning sõpra, kellega käidi kevadest sügiseni  läbi kaheksa Juuru kihelkonna küla, kuus Rapla kihelkonna põhjapoolset küla ja neli Hageri kihelkonna põlisasustusega paika. Ettevõtmise raames loodi Raplamaa kohapärimuse andmebaas, kuhu koondati üle 700 rahvaluuleteate, mis koos 43 plaaditäie helisalvestisega näituse avamisel Mahtra talurahvamuuseumile üle anti.

?Eelmise aasta teatrikuul kirjutasid Eesti riikliku Nukuteatri direktor Meelis Pai ja Rapla  vallavolikogu esimees Jüri Võigemast alla nukuteatri ja Rapla valla heade kavatsuste lepingule. Selle koostöö ühe tulemina toimub 18. III Nukuteatripäev Hagudis. Nukuteater on lubanud sel päeval üles astuda kahel korral. Plaanis on esinema kutsuda ka  harrastusnukuteater ja välja panna teatrinukkude näitus. Selle päeva  väga oluline osa on koolide ja lasteaedade nukutruppide esinemine. Nukuteatripäev on kõigile tasuta.

Lääne-Virumaa

?Sihtasutus Virumaa Muuseumid korraldas 22. II Eesti Vabariigi 87. aastapäevale pühendatud traditsioonilise mälumängu koolinoortele. Seekord paluti lisaks Eesti Vabariigi ajaloo faktide tundmisele ette valmistada kaks kõnet. Üks kõne pidi imiteerima Eesti riigimehe kõnet aastatel 1919 ? 1940, kusjuures konkreetne aasta ja sihtauditoorium, kellele kõne peetakse, loositi kohapeal. Teine kõne pidi kujutama  Eesti Vabariigi diplomaadi kõnet mõnes välisriigis käesoleval aastal, kusjuures riik, kus kõne pidada, loositi kohapeal. Osalesid kolmeliikmelised võistkonnad keskkoolidest ja gümnaasiumidest.  Kooliõpilastele pakkusid konkurentsi Lääne-Viru maavalitsuse võistkond eesotsas Urmas Tammega, Rakvere linnavalitsuse võistkond eesotsas linnapea Andres Jaadlaga ja Rakvere teatri võistkond eesotsas peanäitejuht Üllar Saaremäega.

Ida-Virumaa

?11. II toimus Narva Laste Loomemajas A. Talviku nimeline tantsufestival. 13. II oli kultuurimajas Rugodiv ballitantsuansambli Flamingo juubelile pühendatud üritus. 26. II leidis samas aset Suren Arutjunjani mälestusele pühendatud kontsert. Samal päeval andsid Narva Linnuses kontserdi Rahvusmeeskoor ja Narva poistekoor.   

?20. II selgusid Narvas 2004. aasta kultuuripreemia saanud. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit annab koostöös maa­valitsusega Ida-Virumaa kultuuripreemiaid välja 1998. aastast viies kategoorias: parim loometegevuses, parim rahvakultuuri edendaja, parim mittepõhirahvuse kultuuri edendaja, lootuse preemia ja elutöö preemia. Laureaadid on saanud kingituseks kunstnik Krista Laose poolt spetsiaalselt kujundatud kullatud hõbesõle või seinaplaadi, tänutunnistuse ja rahalise preemia. Tänavune loomepreemia läks kunstnikule ja kunstipedagoogile Aira Rautsole. Rahvakultuuri edendaja preemia said Avinurme meeskoori dirigendid Urve Tooming ja Elo Forsel. Mittepõhirahvuse kultuuri edendaja preemia läks Ida-Virumaa juudi kogukonna rahvamuusika- ja vokaalansamblile Shalom. Elutöö preemia anti muusikaõpetajale ja koorijuhile Velli Sarrile. Tänutunnistus ja 1000-kroonine rahaline preemia otsustati anda Tatjana Jegorovale ja Anne Kaljuveele  muusikaelu edendamise eest, Galina Kuznetsovale toeka panuse eest kultuuriellu, Maria Smolinale kauaaegse töö eest kultuurivaldkonnas ja Helju Torile tantsukunsti edendamise eest. 

Jõgevamaa

?18. II avati Jõgeva kultuurikeskuses koos Tartu naiskoori Laulikud kontserdiga nahaköitekunsti näitus ?Assisi Franciscuse ?Päikeselaul? ehk ?Ülemlaul loojale??. Väljapanek on osa II rahvusvahelisest raamatuköitekunsti näituskonkursist, mis toimus Itaalia linnades Assisis ja Macaretas 2002. aasta suvel. Assisi Franciscus (u 1182 ? 1226) oli roomakatoliku suurim pühak keskajal. Rikka  kaupmehepoja tormiline noorus seljataga, hakkas ta paljasjalgse rändjutlustajana patukahetsust kuulutama ja algatas kerjusmunkade liikumise.  1210. aasta paiku asutas ta frantsisklaste ordu. Assisi Franciscus kuulutati pühakuks juba kaks aastat pärast ta surma 1228. aastal. Näituse tarvis köidetud teos kujutab endast 350-leheküljelist kogumikku, mis sisaldab ?Päikeselaulu? tõlkeid kahesajasse keelde ja dialekti. Köitmata raamatupoognad saadeti laiali umbes 800 tellijale üle maailma, näitusele läkitas oma töö üle 600 köitekunstniku 42 riigist, kusjuures Eestist võttis osa tervelt 40 autorit. Konkursil valiti välja 100 meistrit, keda autasustati medalitega, nende teoseid eksponeeritakse ka aasta jooksul Euroopa linnades. Eestist pääses 100 meistri hulka neli autorit: Urve Kolde, Kaia Lukats, Tiina Piisang ja Esta Voss. Märgiti ära ka 200 köidet, nende hulgas on 18 eesti autori tööd.

?14. ? 28. II oli Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avatud Väino Valdmanni fotonäitus ?Meenutame aastat 2004??16. II toimus Põltsamaa ühisgümnaasiumis maakondlik  kõ­ne­­konkurss  ?Kuldsuu  2005?.

And­rei Atskasov

Läänemaa

?5. II anti Estonia talveaias üle Kultuuriministeeriumi, Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu pärandihoidja 2005 tiitel Lihula käsitöömeistrile Saima Mägile. Ühtlasi sai ta auhinna ka elutöö eest. Saima Mägi on tuntud Lihula lilltikandis vaipade tikkija ja vanade mustrite ja tekkide koguja. Paljud tema talletatud tekid ja vaibad on eksponeeritud Hanila muuseumis. Tema seni viimane töö, kolmemeetrine valge pulmavaip valmis möödunud aastal. Kommenteerides Lihula suurt Läänemaa lilltikandis vaipade näitust, ütles Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk, et enamik tänapäeva tikkijaid võtab lihtsalt mingi vana mustri ette või kasutab käsitöölehti. Vähe on neid, kes suudavad ise luua nii, nagu seda tegid esiemad. Saima Mägi on neid väheseid, kelle töödest tuleb rääkida kui loomingust, kes järgib küll kõiki lilltikandi põhimõtteid, kuid tulemus on alati värske ja originaalne. Tema töödes on see säde sees, mis eristab kunsti käsitööst.  talis

?23. II avati Läänemaa muuseumis Harjumaa muuseumi koostatud näitus ?Põgenemine kodumaalt 1942 ? 44?. Väljapanek on keskendatud Harjumaalt ja Tallinnast alguse saanud põgenemisele ning seda on täiendatud vastava materjaliga Läänemaalt.  Näitus on avatud kuni 3. IV.

Saaremaa

?18. ? 20. II Tallinnas toimunud turismimessil ?Tourest-2005? tutvustas Saaremaa muuseum üht karmimatest sajanditetaguse moraaliõpetuse vahendeist ? kiriku häbipakku. Tõsi, päris häbipakk on ning jääb edaspidigi Saaremaa muuseumi, pealinnas demonstreeriti originaalitruud koopiat. Häbipaku kui kasvatusvahendi innukast juurutamisest Eesti alal on teateid 1687. aastast. Samal ajal olid jätkuvalt kasutusel ka häbipostid ja häbipingid. Tavaliselt asetsesid häbipakud kiriku eeskojas  ning nuheldavaid inimesi suleti neisse pühapäeviti, aegsasti enne jumalateenistust. Nii langesid pakkudesse suletud süüdlased koguduseliikmete pilgete ja mõnitamise alla, alandusest pääsesid nad alles pärast jumalateenistuse lõppu. Häbipakkudesse võis üheks või mitmeks pühapäevaks aheldatud saada üles näidatud leiguse eest kirikuskäimise suhtes, samuti vandumise ja nooremana kui 21 aastat suitsetamise eest. Noori naisi nuheldi seisusele mittevastava rõivastuse kandmise eest. Ennekõike peeti häbipakus nuhtlemise vääriliseks aga kuuenda käsu (abielurikkumine) vastu eksinuid. Häbipaku kui põhjendamatult julma karistusvahendi kasutamine pühakojas langes Eestis põlu alla mõni aastakümme pärast maa üleminekut Venemaa koosseisu. Saaremaa muuseumi alaliselt Kuressaare linnuses eksponeeritav Eesti tõenäoliselt ainus säilinud häbipakk on arvatavasti pärit Karja kirikust ning Kuressaarde toodud 1905.

Jaan Toomiku uued tööd

Tallinnas

Alates 7. III on Tallinna Kunstihoone galeriis väljas Jaan Toomiku näitus ?Hiljutised tööd?. Vaatajani jõuavad rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku kõige uuemad, seni eksponeerimata maalid ja video. Toomiku suuremõõtmeliste maalide peategelane on seegi kord tema ise, kuid väga isiklik, autobiograafiline moment on taandatud suuremale üldistusele. Vaatamata järjest suurenevale (enese)iroonilisele kõrvalpilgule, on kunstniku viimased maalid täis valulisi konnotatsioone, mis laseb neid mitmeti lahti mõtestada.

Täna avatakse Toomiku personaalnäitus Madridi mainekas kunstikeskuses Circulo Bellas Artes. Madridlased saavad vaadata videoteoseid ?Liina?, ?Kajakad? jt.

?Kuni 6. III on Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis vaadata Vida Pääbo-Juse 1930. aasta kavandi järgi 2005. aastal teostatud põrandavaip (314×195 cm). Tegu on märkimisväärse lisandusega muuseumi kogusse. 1944. aastal hävis Eesti Kunstimuuseumi Narva mnt ajutise hoone põlengus kogu muuseumi tekstiilikogu, mistõttu on sõjaeelseid vaibanäiteid muuseumis väga napilt. Tollaste kavandite järgi vaipade kudumine on üks võimalus teha selle aja üks kunstitahk kättesaadavamaks. Vaiba kavand ilmus 1931. aasta Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi publitseeritud toimetiste vaibakirjade esimeses albumis.

?Alates 28. III on Draakoni galeriis vaadata Meiu Mündi maalinäitus ?Teised asjad?. Meiu Münt on turvaline kunstnik, juba aastaid maalib ta lihtsaid ja ohutuid pilte ja peab oma püüdluste peamiseks eesmärgiks esteetilise nauditavuse ja meeldivate assotsiatsioonide tekitamist. Näitusel on romantilised riideribad sätitud pudelite, purkide ja topsikute vaikelude vahele nagu talvehooajaks laokile jäänud suvemaja verandal.

?1. III avati Hausi galeriis Jarõna Ilo näitus. Ilo suureformaadilised mustvalged joonistused kujutavad käsi koos erinevate esemetega. See on nagu päevikulaadne portreede sari.

?Täna avatakse EKA galeriis joonistuste näitus ?Süsimust ja pabervalge?, kus EKA joonistamise õppetool esitleb viimaste aastate joonistuste valikut. Näitusel esinevad oma töödega hiljutised ja praegused üliõpilased ning nende joonistamise õppejõud. Kõik need, kes teavad, et joonistamine on loovuse alus. Näituse on kokku pannus õppetooli juhataja Tiit Pääsuke.

?28. II anti Gavan Duemke algatatud stipendium suuruses 8000 krooni EKA maalitudengile Riina Kivirüüdile lõputöö edukaks elluviimiseks. Stipendiumile kandideeris 18 üliõpilast, komisjon koosnes EKA esindajatest ning stipendiumi eraldajast Gavan Duemkest. Tudengitel tuli stipendiumile kandideerimiseks esitada portfoolio ja oma tulevikuvisioon kunstnikuna. 2005. aasta stipendiaat Riina Kivirüüt näeb end tulevikus tegevkunstniku ja õpetajana. Tema diplomitöö, mille juhendaja on Tiit Pääsuke, kannab nime ?Maailma näilisus ja inimeste eksistentsi moondumine?. Töö keskendub mitmesugustele ühiskondadele, nendes valitsevatele arusaamadele, suhetele ja olustike võrdlusele läbi ajaloo. Stipendiumi algataja ise, Saksa kodanik Gavan Duemke, kes elab ja töötab Londonis, otsustas sel aastal esimest korda EKA lõpetajat toetada, kuid soovib sellest kasvatada välja traditsiooni.

?3. III avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Ilja Westi maali- ja skulptuurinäitus ?Paradiisi otsimas?. Ilja West alias Ilkka O. Lehtinen on sündinud Soomes Kuusankoskis. Aastast 1984 kasutab autor kunstnikunime Ilja West. 1999. aastast töötab ta Tais, kus on leidnud uusi võimalusi kombineerida ja sulatada oma loomingusse mitmeid kultuure. Praegune väljapanek tõlgendab piibli paradiisimüüti.

?Rahvusraamatukogu kodulehel on nüüd võimalik vaadata e-näitust ?Hävingult tagasi võidetud kaardid rahvusraamatukogu kaardikogust?. Eestit kujutavaid kaarte ja plaane on rahvusraamatukogu kaardikogus ligi 6000 eksemplari, neist üksikeksemplare 450. Vanim kaart pärineb 1540. ning vanim linnaplaan 1840. aastast.

?1. III avati Viviann Napa galeriis Erki Meistri fotonäitus ?Õnnelik lapsepõlv?. Erki Meister, tunnustatud koorijuht, debüteeris samas galeriis möödunud aastal üllatuslikult professionaalse fotograafina. Meistrit huvitavad ja inspireerivad eelkõige Indo-Hiina ja India loodus ning inimesed. Äsja oli regiooni rannikuala turismipiirkondi laastanud kohutavaid purustusi tekitanud ja kümneid tuhandeid inimesi tapnud tsunami, kuid Meistri reportaa?likel piltidel lastest me äsja toimunud katastroofi peaaegu et ei adu.

?Kuni 12. III on Deco galeriis vaadata tuntud poliitiku Tunne Kelami fotonäitus ?Jääpärlimäng?. Seekord on väljas talvepildid.

?3. III avati Von Krahli originaalse kujundusega trepialune näitusesaal Galerii Nokk. Galerii stardib maalikunstnik Veiko Õunpuu personaalnäitusega ?Joseph Goebbels vistrikuga?. Väljas on intrigeerivad maalid, installatsioonid ning audiovisuaalsed tööd. Ekspositsioon hakkab vahetuma iga kuu.

?Kuni 14. III on Kaja keskuses vaadata Nahkhiire stuudio õpilase Saimoni maalinäitus. Väljas on suuremõõdulised mere- ja maastikupildid.

?25. II avati Tartu Kunstimaja alumise korruse galeriis Konrad Mäe ateljees hariduse saanud maalijate Silja Härma ja Karitas Uue näitus ?Ajal jalus?. Silja Härma puhtad abstraktsioonid, valgust ja sügavust sünteesivad õlipastellid (2002 ? 2005) ning Karitas Uue konkreetsusest lähtuvad ruumiillusioonid, tundlikud üldistused maastikes ja vaikeludes (1987 ? 2004) loovad ühises näituseruumis põnevaid mängulisi kontraste, esitavad värvikeskse maalikunsti võimalusi. Näituse on koostanud Konrad Mäe ateljee juhataja Heldur Viires.

?Kuni 13. III saab Y-galeriis vaadata EKA avatud akadeemia näitust ?Lavastused ja interpretatsioonid?. Väljapanek uurib kunstniku vabaduse piire, küsides, millisest kunstnikuvabaduse määrast saame rääkida formaadis, mida nimetatakse juhendatud akadeemiliseks stuudiotööks maaliklassis. Stseenid modellidega on lavastanud Tiina Tammetalu. Maalinud-interpreteerinud üliõpilased Ulvi Kuldkepp, Margit Maksing, Liis-Theresia Ulman, (Margus) Soho Fond, Ian Oja, Alisa Didõk-Riikjärv ja Monika Sorokina. Projekt ?Happy? on kunstnik Tammetalu kureeritav näitusesari, mis tutvustab Tammetalu juhendamisel tehtud tudengite töid. Väljapaneku on kujundanud Tammetalu ja Ulvi Kuldkepp.

?Kuni 16. III on Kondase keskuses vaadata Tartu maalikunstniku Imat Suumanni värskeim looming. Eksponeeritud on üle kümne maali kunstniku ööteemalisest sarjast. Maalide valitsevat monokroomsust, kus küll puuduvad täiesti mustad toonid, ilmestavad loomuliku ja tehisvalguse kontrastil põhinevad kollakad valguslaigud. Motiivistik pärineb kohalikust keskkonnast ehk Tartu äärelinnast.

?3. III vahetas seni Ühiselu trükikojale kuulunud unikaalne kõrgtrükimasin Victoria asupaika: Eesti viimane töötav kõrgtrükipress seati üles kultuuritehases Polymer. Victoria moodustab koos toatäie soliidses eas, kuid töökorras masinatega ainulaadse töötava ekspositsiooni, eksperimentaalse kultuuritrükikoja. Seadmete annetaja Prisma Print jäädvustab sellega oma ajaloo Eesti vanima trükikojana ning kultuuritehas Polymer koostöös kunstiakadeemiaga loob õppeklassi, kus disaini- või graafikatudengid saavad oma käega laduda sajandivanuste kirjastiilide tinaklotse. Ka jääb kultuuritrükikoda täitma Kunstihoone ja teiste kultuuriasutuste kõrgtrükitehnikas plakatite tellimusi.

teater

Teatrikunsti aastaauhindade nominendid 2004. aasta  loomin­guliste saavutuste eest:

Sõnalavastused (?ürii: esinaine Reet Neimar, Jaak Allik, Mari-Liis Küla, Liina Jääts, Madis Kolk, Eteri Kekelidze, Anneli Saro):

Lavastajaauhind Tiit Ojasoo (?Julia?, Eesti Draamateater ja ?Asjade seis?, EMA kõrgem lavakunstikool), Jaan Tooming (?Tagasi Metuusala juurde?, EMA kõrgem lavakunstikool), Hendrik Toompere (?Pidusöök?, Rakvere teater ja ?Polkovnik lendab õhku?, Eesti Draamateater), Mati Unt (?Romeo ja Julia?, Vanemuine).

Naisnäitleja auhind

Epp Eespäev (Ursula Loyer, ?Vincent?, Tallinna Linnateater), Piret Laurimaa (Teresa, ?Vee mälu?, Endla), Helena Merzin (Elizabeth Proctor, ?Salemi nõiad?, Vanemuine), Evelin Pang (Betty Rizzo, ?Grease?, Eesti Riiklik Nukuteater ja Tüdruk, ?Latern?, Nargen Opera),

Larissa Savankova (Anna Petrovna, ?Ivanov?, Vene Draamateater).

Meesnäitleja auhind

Alo Kõrve (nimiosa lavastuses ?Vincent?, Tallinna Linnateater), Tõnu Oja (Mauno, ?Aabitsakukk?, Eesti Draamateater), Hendrik Toompere (Konrad Mägi, ?Külmetava kunstniku portree?, R.A.A.A.M), Tambet Tuisk (Romeo, ?Romeo ja Julia?, Vanemuine), Martin Veinmann (osad lavastuses ?1+1?, Eesti Draamateater).

Naiskõrvalosa

Kais Adlas (Elviira, ?Suvekool?, Rakvere teater), Kadri Lepp (Liisa, ?Vend Aljo?a?, Ugala), Pirjo Levandi (Oboe, ?Orkestriproov?, MTÜ Kell Kümme), Mari Lill (Ema, ?Finis nihili?, Eesti Draamateater), Katrin Saukas (Aino Kallas, ?Teatriromanss?, Estonia).

Meeskõrvalosa

Herardo Contreras (?abelski, ?Ivanov?, Vene Draamateater), Margus Prangel (Paris, vend Lorenzo, Pietro lavastuses ?Julia?; Daud, ?Polkovnik lendab õhku?, mõlemad Eesti Draamateater), Indrek Sammul (Brideshead, ?Sebastian?, Tallinna Linnateater), Tiit Sukk (Capuletti jt, ?Julia?, Eesti Draamateater), Tõnu Tepandi (Isa, ?Suvekool?, Rakvere teater).

Kunstnikuauhind

Kaspar Jancis (?Alice imedemaal?, Vanemuine), Pille Jänes (?Metamorfoos?, Tallinna Linnateater), Ene-Liis Semper (?Julia?, Eesti Draamateater), Liina Tepand (?Valge laev ja taevakäijad?, EMA kõrgem lavakunstikool ja Albu vald), Jaak Vaus (?Aarete saar?, Ugala).

Eriauhind

?Külmetava kunstniku portree? trupp, ?Pál-tänava poiste? trupp, ?Pidusöögi; trupp, ?Valge laeva ja taevakäijate? trupp.

Muusikalavastused (?ürii: esinaine Raili Sule, Evi Arujärv, Kristel Pappel, Reet Mikkel, Meelis Kapstas).

Lavastuse ?Eesti ballaadid? loominguline kooslus (Veljo Tormise muusika kaasaegse lavalise mõtestamise eest), Vanemuise teatri orkester (arengu eest), Heli Veskus (Barbara, E. Tubina ooper ?Barbara von Tisenhusen?; Liisu, T. Steineri ooper ?Kosjas?, Estonia), Jan Oja (Pinkerton, G. Puccini ooper ?Madame Butterfly?; Alfredo, G. Verdi ooper ?La traviata?, Vanemuine), Alla Popova (Chio-Chio-san, G. Puccini ooper ?Madame Butterfly?; Violetta, G. Verdi ooper ?La traviata?, Vanemuine), Koit Toome (arengu eest muusikalilavastustes).

Balleti- ja tantsulavastused (?ürii: esimees Jaak Põldma, Tiiu Randviir, Ago Herkül, Viesturs Jansons, Kristiina Garancis, Tiit Tuumalu, Oleg Titov).

Moderntantsuteater Fine 5 (lavastus ?24 tundi?), ZUGA ühendatud tantsijad ja Beggars Farm (lavastus ?ZUGA teeb suure linna?), Raido Mägi (koreograafia lavastustele ?Meelega 2? ? ka esitus ja ?Parter?), Maria Seletskaja (osatäitmised lühiballettides ?Bolero? ja ?Red With Me? (balletiõhtu ?Armastuse ja kirega?, Estonia), Galina Lau? (Julia, ballett ?Romeo ja Julia?, Estonia), Marina T?irkova (osatäitmised lühiballettides ?Bolero? ja ?Tulilind? (balletiõhtu ?Armastuse ja kirega?, Estonia), Jorma Elo (koreograafia lühiballetile ?Red With Me? (balletiõhtu ?Armastuse ja kirega?, Estonia), ?Eesti ballaadid? (liikumise ja muusika süntees).

?4. ja 5. II kell 19 esietendub Tartus Lutsu teatrimajas , Sarah Kane?i ?Puhastatud? (?Cleansed?, 1998), Tartu Üliõpilasteatri uusim lavastus. Tartu Üliõpilasteater toob Sarah Kane?i näidendi Eesti lavale esmakordselt. Näidendi on tõlkinud Laur Kaunissaare ning lavastanud teatri kunstiline juht Kalev Kudu. Kunstnik on Silver Vahtre, videopilt Jaan Jürgen Klaus, tantsujuht Ingrid Tuksam. Mängivad teatri vanad ja uued näitlejad: Kertu Moppel, Kudrun Vungi või Anne Roovere, Vallo Toomla, Martin Liira, Indrek Tulp, Madis Kubu, Andres Maask ja Roland Kivitare.

Lavastust mängitakse Lutsu Teatrimajas märtsikuus.

?5. III kell 19 esietendub Endla teatri suures saalis laste- ja noortelavastus ?Robot Robi?. See on Boris Kaburi näidenditel ?Rops? ja ?Rops aitab kõiki? põhinev lugu, mille on tänapäevastanud ja kokku kirjutanud Endla teatri dramaturg Kiti Kaur. Lavastaja on Tiit Palu, kunstnik Liina Unt (külalisena), muusikaline kujundaja Feliks Kütt, valguskujundaja Margus Vaigur ning liikumiskonsultant Aleksei Morozov. Osades  Tambet Seling, Lauri Kink, Piret Laurimaa, Ago Anderson, Sepo Seeman, Feliks Kark (külalisena), Kaili Närep ja Ahti Puudersell. Boris Kaburi lastenäidendid ?Rops? ja ?Rops aitab kõiki? jõudsid esmakordselt lavale Tallinna Draamateatris vastavalt 1964. ja 1965. aastal, raamatuna 1967.

?5. ? 9. III toimub Kanuti gildi saalis Skandinaavia tantsu aktsioon ?Nu Scandik VOL. 1?. Skandinaavia tantsu aktsiooni ?NuScandik? eesmärgiks on põhjalikult tutvustada värskeid suundi ning uusi tegijaid Skandinaaviast. Aktsioon sisaldab etendusi, diskussioone-arutelusid, workshop?e, filme, residentuure jne. Kogu tegevuse läbivaks teemaks on viimasel ajal esile tõusnud huvi Skandinaavia identiteedi vastu.

?21. II 2005 toimus teatriliidus Eesti Lavastuskunstnike Liidu korraline koosolek. Kokkutulnud kuulasid ära ELKLi esimehe Ann Lumiste aruande 2004.  aasta tegevuse kohta. ELKL on Käsmu Loomemajas korraldanud kaks seminari ?Kultuuriline? ja ?Kultuuriline ?teine??, enesetäiendamisreise tutvumaks Läti ja Leedu teatrieluga, pidanud meeles juubilare ning auliikmeid, samuti toetanud näituste korraldamisel ning andnud tervisetoetusi. Valmis on saamas ?Kunstnikuraamat?.

Revisjonikomisjoni aruande esitas Riina Vanhanen. Üldkoosolek kinnitas mõlemad aruanded ja hindas tegevuse aruandeperioodil heaks.

ELKLi üldkoosolek otsustas taotleda Kultuuriministeeriumilt liidu tunnustamist loomeliiduna ning andis ELKLi juhatusele volitused viia põhikiri kooskõlla ?Loomeliidu ja loovisiku seadusega?.

Kolleegipreemia otsustati anda Mari-Liis Reinsalule tänu kellele on alguse saanud ?Kunstnikuraamatu? koostamine ja mitmed muud kunstnikele olulised projektid.

ELKLi esimeheks valiti üksmeelselt tagasi Ann Lumiste, juhatusse kuuluvad Mari-Liis Reinsalu (Küla), Liina Pihlak, Kustav-Agu Püüman (OISTATi Eesti keskuse president), Pille Jänes, Hille Ermel, Liina Unt, Rosita Raud ja Ivi Piho. Revisjonikomisjoni valiti Riina Vanhanen ja Kersti Varrak. ELKLi vastutava sekretärina jätkab Eneken Priks.

?24. II tähistas Rakvere teater 65. sünnipäeva. Traditsiooniliselt anti sel puhul päev varem välja ka selleaastased Rakvere teatri kolleegipreemiad. Parima meesosatäitja preemia sai Velvo Väli (?Pidusöök?), parima naispeaosaliseks valiti Tiina Mälberg (?Kaunis vaade?, ?Pidusöök?, ?Mõmmi ja aabits? ja ?Tundetus?). Parima lavastaja preemia sai Hendrik Toompere jr (?Pidusöök?), kunstnikupreemia läks Kristi Lepikule (?Suvekool?, ?Talv laua all?). Parimaks teenindajaks valiti kassapidaja Daisy Kull, parimaks korraldajaks sekretär Helle-Mall Niinemets. Parimaks etendust teenindavaks töötajaks kinnitati lavamees Valdeko Korkma ning parimaks lavastuse ettevalmistajaks lavastusalajuht Tiit Kalm.

muusika

?4. ? 6. III toimub Tartus rahvusvaheline improvisatsioonilise muusika festival ?Improvizz ?05?. Vaba ja loovat mõtet arendaval ?Improvizzil? kohtuvad juba neljandat korda Eesti tuntumad vabaimprovisatsiooni solistid ja ansamblid, maailmas ainulaadne vabaimprovisatsiooni koolkond ja välismuusikud (tänavu Prantsusmaalt ja Saksamaalt), et tuua välja innovatiivse mõtte koondumise potentsiaal nii Eestis kui kogu regioonis.

Festivali peakorraldaja, Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika õppetooli juhataja Aleksander Sünteri sõnul juhitakse vabaimprovisatsiooni kaudu tähelepanu helimaastiku kõlale meist igaühe eksistentsi hetkes. Festivali idee autor on pianist Tanel Joamets (EMA klaveri- ja improvisatsiooni õppejõud) ning konsultant Anto Pett (Eesti klaveri- ja improvisatsiooni professor). Lisainfo Aleksander Sünter, tel 56 912 291.

?28. II korraldasid Eesti Kontsert ja Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing kevadise festivali ?Tubin ja tema aeg? pressikonverentsi rahvusooperi Estonia Valges saalis.

Tänavune festival on pühendatud Eduard Tubina 100. sünniaastapäevale. Ajavahemikus 18. V ? 19. VI antakse 11 sümfooniakontserti, kus astub üles kaheksa orkestrit (Tampere ja Helsingi Linnaorkester, Peterburi Maria teatri SO jpt) kümne dirigendi juhatusel (nende seas Neeme Järvi, Eri Klas, Olari Elts, Jukka-Pekka Saraste, Valeri Gergiev, Leif Segerstam jt). Festivalil kantakse ette Eduard Tubina kõik kümme sümfooniat.

?Eesti Vabariigi 87. aastapäeva tähistati Pariisis 23. II EV saatkonna poolt korraldatud piduliku kontserdi ja vastuvõtuga, kuhu oli kutsutud Prantsuse poliitikategelasi, diplomaatilise korpuse liikmeid ning traditsiooniliselt ka kohalikke eestlasi ja estofiile. Prantsuse Senati Luxembourg?i palee salongikontserdil esines trio koosseisus Arvo Leibur (viiul), Terje Terasmaa (vibrafon) ja Heiki Mätlik (kitarr). Trio esitas J. S. Bachi, Astor Piazzolla ning Erkki-Sven Tüüri ja Raimo Kangro loomingut.

?Teatrikuul ootab rahvusooper teatrisse ka kõige pisemaid teatrisõpru. Üheksal korral mängitakse märtsis Estonia Kammersaalis kevadist laulumängu ?Suur Munamägi?. Etendus on mõeldud eelkõige lasteaia ja algkoolilastele, kuid lõbusa sisu tõttu pakub see palju lusti ka vanematele õpilastele, emadele-isadele ja vanavanematele. Lustaka loo autor on Neeme Kuningas, muusika on kirjutanud Villu Valdmaa ja Heini Vaikmaa. Kunstnik on Jane Kaas, liikumisjuht Tanja Järvi. Osades teevad kaasa Annika Tõnuri, Sirje Puura, Hans Miilberg, Kalju Karask, Alar Haak, Villu Valdmaa jt. Liblikate Liisi, Liisa ja Liisu rollis astuvad üles kolm 9aastast tüdrukut: Karis Trass, Anette Lilje ja Lisanna Kuningas.

?Tampere Filharmoonia peadirigent Eri Klas juhatas äsja oma 75. aastapäeva tähistanud orkestrit 11. II, solistina oli kaastegev Cristina Ortiz. Kavas valik osi Griegi süidist ?Peer Gynt?, Dohnányi klaverikontsert nr 2 (?Variatsioonid lastelaulu teemal?), Gershwini ?Rhapsody in Blue? ja Raveli ?Boléro?. Nädala pärast on ta Tampere-talos kavas Brahmsi ?Variatsioonid Haydni teemal?, R. Straussi oboekontsert Kalev Kuljuse soleerimisel ja T?aikovski VI sümfoonia.

Sel nädalal juhatab Klas järjekordselt Baltimore Symphony Orchestrat USAs: alustati Marylandis Fredrickis 2. III kontserdiga Governor Thomas Johnson High Schoolis, eile järgnes esinemine Strathmore?i Muusikakeskuses North Bethesdas ning täna ja homme orkestri peasaalis, Joseph Meyerhoff Symphony Hallis Baltimore?is. Nimetatud kontsertide kavas: avamäng Smetana ooperile ?Müüdud mõrsja?, Gershwini klaverikontsert F-duur, kus solistiks Arnaldo Cohen Brasiliast, Coplandi balletisüit ?Appalachi kevad? ning T?aikovski ?Itaalia capriccio?.

Äsja andis plaadifirma Naxos välja ka uue CD, kus Eri Klas juhatab Hollandi Raadio SOd. Plaadil on Einojuhani Rautavaara looming: klaverikontsert nr 2 ja 3, kus solistiks Laura Mikkola, ning orkestripoeem ?Isle of Bliss?.

?7. ? 14. III on Tartus Elleri koolis modernismi pidunädal.

Hommikupoolikutel toimuvad loengud, lektoriteks Merike Vaitmaa ja Tiia Järg EMAst ning Peeter Torop TÜst. Loengkontserdi viivad läbi Taavi Kerikmäe ja Mart Soo. Õhtuti kõlab kokku üheksa kontserti, kus esinevad kooli lauljad, pianistid, kitarristid ja t?ellistid. Neljal õhtul astuvad koos ellerlastega üles mitmed külalised.

Avakontsert ?Vaikus ja harmoonia XX sajandi muusikas? on 7. III TÜ aulas. Eller Sümfonietti juhatab Andres Mustonen, kavas endiste N Liidu heliloojate muusika: Pärt, Knaifel, Kant?eli, Silvestrov.

8. III tähistatakse Heino Elleri 118. sünnipäeva. Elleri päeva kontsert on tavapäraselt eesti muusikast, külla tuleb Elleri kooli vilistlane, helilooja Alo Põldmäe.

10. III on kooli puhkpilliorkestri kontsert: dirigeerib Toomas Vavilov, Elleri kooli vastne puhkpilliosakonna õpetaja. Kavas Takemitsu ?Päevasignaal?, Stravinski Kontsert klaverile, puhkpillidele ja timpanitele (sol Peep Lassmann) ning Kangro ?Jeeriku pasunad?.

Pidunädal lõpeb suurvormidega 14. III Tartu Jaani kirikus, kus Eller Sümfonietti ja kontsertkoori juhatab Lilyan Kaiv, kavas Poulenci ?Gloria? (sol sopran Nadia Kurem) ning Bernsteini ?Chichesteri psalmid? (sol kontratenor Ivo Posti).

?Laupäeval, 5. III kell 19 on Sakala keskuses ?Jazz?n?Motion vol. 5?: näha-kuulda saab briti nu-jazz-projekti Matthew Herbert Big Band.

Matthew Herbert Big Band on Herberti seni kõige suurejoonelisem ettevõtmine: laval on 16 paremat briti jazzmuusikut, tema kauaaegne lavapartner Dani Siciliano ning ise astub ta sämpleri ja mix-puldi taha. Rohkem infot: www.fbi.ee

 varia

?Täna kell 16 esitletakse rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Lembo Tanningu raamatu ?Armeenia probleem?.  Raamat tutvustab Armeeniat tervikuna, sh Eesti ja Armeenia suhteid minevikus ja olevikus, kirjeldab Armeenia häid ja halbu aegu, elamist Suur-Armeenia kuningriigis ja Osmanite impeeriumis. Käsitletud on ka Armeenia majandust koos SRÜ riikide võrdleva ülevaatega 2004. aasta sügiseni.

 

maakonnauudised

Võrumaa

?3. ? 14. II andis Võru Draamastuudio kultuurimajas Kannel kuus etendust ?Muutus?. Lavastuse aluseks on saksa draamakirjaniku Ingeborg von Zadowi tekstid ja näidendid, mis kõnelevad noorele vaatajale mõistetavas keeles inimlike lähisuhete loomisest, hoidmisest ja arendamisest. Kammersaalietendusse oli kaasatud ka elav muusika, alternatiivrokki viljelev Võru bänd Analysis. Mängisid Helen Solovjev, Hella Jansons ja Martin Vaher. 

?27. II toimus Võru muusikakoolis Võrumaa puhkpilliorkestrite kontsert. Orkestreid juhatasid Võru dirigendid Heino Vildo ja Helmut Kostabi, Kungla dirigent Väino Repp, Misso dirigent Are Kukk ja Antsla dirigent  Peeter Iher.

Viljandi

?3. II toimus Viljandi linnaraamatukogus Norra luule õhtu ?Saada uus armastus?. Luule- ja muusikapõimiku poetess Kathrine Grøndahli loomingust koostas Reet Post. Luulet lugesid nii eesti kui norra keeles Heli Luik Viljandi maagümnaasiumist, Tanel-Jan Palgi kultuuriakadeemiast, Tiina Kliiman usuteaduste instituudist ja Reet Post. Kõlas Edvard Griegi muusika.

?10. II möödus 85 aastat linnaraamatukogu kauaaegse bibliograafi Hillar Kattai sünnist. Kattai oli väga mitmekülgne inimene: kodu-uurija ja looduskaitsja, hea sulejooksuga kirjamees ning tõlkija. Kunagise kolleegi töid ja tegemisi meenutas linnaraamatukogus veebruaris avatud näitus.

?22. II olid raamatukogus koos maakonna põhikoolide luulehuvilised õpilased ja emakeeleõpetajad  luulekogu ?Kalmetu luulepäev 2004? esitlemisel. Luulekogu oli juba kuues, valik tehti möödunud aastal Kalmetu luulepäeval kirjutatute hulgast. Siis oli lastel külas Viiratsi kunstnik-kirjanik Monika Hint, kes rääkis oma elust ja luulest. Kalmetu luulepäeva ja kogumiku väljaandmist on korraldanud sealse põhikooli eesti keele õpetaja Ene Toomsalu.

?Veebruari algul avati Viljandi linnaraamatukogu lugemissaalis näitus ?Viljandi ordulinnus?. Näitus valmis Viljandi linnavalitsuse ja muuseumi koostööna.  Ekspositsiooni aluseks on äsja valminud ?Viljandi ordulinnuse varemete ja maastiku korrastamise kontseptsioon?. Kontseptsiooni on koostanud on arhitekt Tiit Kaljundi.

?Viljandi linnagaleriis oli üleval Eesti Kunstiakadeemia XXVII soome-ugri ekspeditsiooni näitus ?Seto täämbä?. Eksponeeriti möödunud suvel Setumaal välitöödel tehtud jooniseid ja fotosid kohalikust rahvakultuurist. Lisaks sellele olid välja pandud Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala setuteemalised käsitööd.

?Kondase Keskuses oli veebruaris Eesti Kunstiakadeemia õppejõu Jarõna Ilo söejoonistuste näitus ?Päevik?.

Raplamaa

?Veebruaris olid Rapla haldushoone neljandal korrusel eksponeeritud seitsme autori fotod. 13. III algab sõit Austraaliasse ja sama näitust saab vaadata viies Eesti majas: Sydneys, Melbourne?is, Adelaide?is, Canberras ja Tasmaanias. Jaan Kurmi nii-öelda reportaa?likud stseenid Eestimaa elust on esmapilgul tüüpilised, süvenemisel ilmneb aga mõnigi autori vaatenurk. Peeter Sepa (näituse peakorraldaja) kompositsioonides on ahvatlevat värvide mängu. Taimo Tammiku taies, istuv mees kohvriga, nüüdseks Raplast Tallinna maanteelt kadunud rohelise rombakendega maja taustal on lausa ajalooline. Lisaks olid näitusel väljas ka Aivar Pihelga, Peeter Salumäe, Aare Hindremäe ja Harri Rospu fotod. Mööda Austraaliat rännates tahetakse teha pilte sealsete eestlaste elust ja eesti kogukonnast, et neist samuti näitus teha.

Tiia Truu ja Tiiu Luht

?2. II õhtupoolikul süüdati Mahtra talurahvamuuseumis küünlad ja avati TÜ ajaloo-osakonna diplomandi Jüri Metssalu näitus ?Kolm kihelkonda ja kohapärimus?. Näituse kaudu  jagas autor oma kodukandi rahvaga siinsamas Rapla, Juuru ja Hageri kihelkonna külades 2004. aasta jooksul kogutut ja kogetut. Piltide ja neid elavdavate tekstide abil tutvustatakse kevadest sügiseni Raplamaa välitööde käiku ja tulemusi. Näha sai ka maastikuinspektsioonidel Juuru kihelkonna küladest leitud esemeid, kogumistöös kasutatud kaarte, muuseumile annetatud ja muud iseloomulikku. Näitusetekstide koostamisel on kasutatud vanu rahvaluuleteateid  Eesti Kirjandusmuuseumist kui ka välitöödel salvestatud uut helimaterjali ning väljavõtteid autori päevaraamatutest. Raplamaa kohapärimuse kogumise ja uurimise projektis osales peale Jüri Metssalu veel kümmekond ülikooli ajalootudengit ning sõpra, kellega käidi kevadest sügiseni  läbi kaheksa Juuru kihelkonna küla, kuus Rapla kihelkonna põhjapoolset küla ja neli Hageri kihelkonna põlisasustusega paika. Ettevõtmise raames loodi Raplamaa kohapärimuse andmebaas, kuhu koondati üle 700 rahvaluuleteate, mis koos 43 plaaditäie helisalvestisega näituse avamisel Mahtra talurahvamuuseumile üle anti.

T.-H. Schmitte

?Eelmise aasta teatrikuul kirjutasid Eesti riikliku Nukuteatri direktor Meelis Pai ja Rapla  vallavolikogu esimees Jüri Võigemast alla nukuteatri ja Rapla valla heade kavatsuste lepingule. Selle koostöö ühe tulemina toimub 18. III Nukuteatripäev Hagudis. Nukuteater on lubanud sel päeval üles astuda kahel korral. Plaanis on esinema kutsuda ka  harrastusnukuteater ja välja panna teatrinukkude näitus. Selle päeva  väga oluline osa on koolide ja lasteaedade nukutruppide esinemine. Nukuteatripäev on kõigile tasuta.

Rein Voorel

Lääne-Virumaa

?Sihtasutus Virumaa Muuseumid korraldas 22. II Eesti Vabariigi 87. aastapäevale pühendatud traditsioonilise mälumängu koolinoortele. Seekord paluti lisaks Eesti Vabariigi ajaloo faktide tundmisele ette valmistada kaks kõnet. Üks kõne pidi imiteerima Eesti riigimehe kõnet aastatel 1919 ? 1940, kusjuures konkreetne aasta ja sihtauditoorium, kellele kõne peetakse, loositi kohapeal. Teine kõne pidi kujutama  Eesti Vabariigi diplomaadi kõnet mõnes välisriigis käesoleval aastal, kusjuures riik, kus kõne pidada, loositi kohapeal. Osalesid kolmeliikmelised võistkonnad keskkoolidest ja gümnaasiumidest.  Kooliõpilastele pakkusid konkurentsi Lääne-Viru maavalitsuse võistkond eesotsas Urmas Tammega, Rakvere linnavalitsuse võistkond eesotsas linnapea Andres Jaadlaga ja Rakvere teatri võistkond eesotsas peanäitejuht Üllar Saaremäega.

Ida-Virumaa

?11. II toimus Narva Laste Loomemajas A. Talviku nimeline tantsufestival. 13. II oli kultuurimajas Rugodiv ballitantsuansambli Flamingo juubelile pühendatud üritus. 26. II leidis samas aset Suren Arutjunjani mälestusele pühendatud kontsert. Samal päeval andsid Narva Linnuses kontserdi Rahvusmeeskoor ja Narva poistekoor.   

?20. II selgusid Narvas 2004. aasta kultuuripreemia saanud. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit annab koostöös maa­valitsusega Ida-Virumaa kultuuripreemiaid välja 1998. aastast viies kategoorias: parim loometegevuses, parim rahvakultuuri edendaja, parim mittepõhirahvuse kultuuri edendaja, lootuse preemia ja elutöö preemia. Laureaadid on saanud kingituseks kunstnik Krista Laose poolt spetsiaalselt kujundatud kullatud hõbesõle või seinaplaadi, tänutunnistuse ja rahalise preemia. Tänavune loomepreemia läks kunstnikule ja kunstipedagoogile Aira Rautsole. Rahvakultuuri edendaja preemia said Avinurme meeskoori dirigendid Urve Tooming ja Elo Forsel. Mittepõhirahvuse kultuuri edendaja preemia läks Ida-Virumaa juudi kogukonna rahvamuusika- ja vokaalansamblile Shalom. Elutöö preemia anti muusikaõpetajale ja koorijuhile Velli Sarrile. Tänutunnistus ja 1000-kroonine rahaline preemia otsustati anda Tatjana Jegorovale ja Anne Kaljuveele  muusikaelu edendamise eest, Galina Kuznetsovale toeka panuse eest kultuuriellu, Maria Smolinale kauaaegse töö eest kultuurivaldkonnas ja Helju Torile tantsukunsti edendamise eest. 

Jõgevamaa

?18. II avati Jõgeva kultuurikeskuses koos Tartu naiskoori Laulikud kontserdiga nahaköitekunsti näitus ?Assisi Franciscuse ?Päikeselaul? ehk ?Ülemlaul loojale??. Väljapanek on osa II rahvusvahelisest raamatuköitekunsti näituskonkursist, mis toimus Itaalia linnades Assisis ja Macaretas 2002. aasta suvel. Assisi Franciscus (u 1182 ? 1226) oli roomakatoliku suurim pühak keskajal. Rikka  kaupmehepoja tormiline noorus seljataga, hakkas ta paljasjalgse rändjutlustajana patukahetsust kuulutama ja algatas kerjusmunkade liikumise.  1210. aasta paiku asutas ta frantsisklaste ordu. Assisi Franciscus kuulutati pühakuks juba kaks aastat pärast ta surma 1228. aastal. Näituse tarvis köidetud teos kujutab endast 350-leheküljelist kogumikku, mis sisaldab ?Päikeselaulu? tõlkeid kahesajasse keelde ja dialekti. Köitmata raamatupoognad saadeti laiali umbes 800 tellijale üle maailma, näitusele läkitas oma töö üle 600 köitekunstniku 42 riigist, kusjuures Eestist võttis osa tervelt 40 autorit. Konkursil valiti välja 100 meistrit, keda autasustati medalitega, nende teoseid eksponeeritakse ka aasta jooksul Euroopa linnades. Eestist pääses 100 meistri hulka neli autorit: Urve Kolde, Kaia Lukats, Tiina Piisang ja Esta Voss. Märgiti ära ka 200 köidet, nende hulgas on 18 eesti autori tööd.

Hele Tallinn

?14. ? 28. II oli Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avatud Väino Valdmanni fotonäitus ?Meenutame aastat 2004??16. II toimus Põltsamaa ühisgümnaasiumis maakondlik  kõ­ne­­konkurss  ?Kuldsuu  2005?.

And­rei Atskasov

Läänemaa

?5. II anti Estonia talveaias üle Kultuuriministeeriumi, Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu pärandihoidja 2005 tiitel Lihula käsitöömeistrile Saima Mägile. Ühtlasi sai ta auhinna ka elutöö eest. Saima Mägi on tuntud Lihula lilltikandis vaipade tikkija ja vanade mustrite ja tekkide koguja. Paljud tema talletatud tekid ja vaibad on eksponeeritud Hanila muuseumis. Tema seni viimane töö, kolmemeetrine valge pulmavaip valmis möödunud aastal. Kommenteerides Lihula suurt Läänemaa lilltikandis vaipade näitust, ütles Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk, et enamik tänapäeva tikkijaid võtab lihtsalt mingi vana mustri ette või kasutab käsitöölehti. Vähe on neid, kes suudavad ise luua nii, nagu seda tegid esiemad. Saima Mägi on neid väheseid, kelle töödest tuleb rääkida kui loomingust, kes järgib küll kõiki lilltikandi põhimõtteid, kuid tulemus on alati värske ja originaalne. Tema töödes on see säde sees, mis eristab kunsti käsitööst.  Ene Pajula

?23. II avati Läänemaa muuseumis Harjumaa muuseumi koostatud näitus ?Põgenemine kodumaalt 1942 ? 44?. Väljapanek on keskendatud Harjumaalt ja Tallinnast alguse saanud põgenemisele ning seda on täiendatud vastava materjaliga Läänemaalt.  Näitus on avatud kuni 3. IV.

Talis Vare

Saaremaa

?18. ? 20. II Tallinnas toimunud turismimessil ?Tourest-2005? tutvustas Saaremaa muuseum üht karmimatest sajanditetaguse moraaliõpetuse vahendeist ? kiriku häbipakku. Tõsi, päris häbipakk on ning jääb edaspidigi Saaremaa muuseumi, pealinnas demonstreeriti originaalitruud koopiat. Häbipaku kui kasvatusvahendi innukast juurutamisest Eesti alal on teateid 1687. aastast. Samal ajal olid jätkuvalt kasutusel ka häbipostid ja häbipingid. Tavaliselt asetsesid häbipakud kiriku eeskojas  ning nuheldavaid inimesi suleti neisse pühapäeviti, aegsasti enne jumalateenistust. Nii langesid pakkudesse suletud süüdlased koguduseliikmete pilgete ja mõnitamise alla, alandusest pääsesid nad alles pärast jumalateenistuse lõppu. Häbipakkudesse võis üheks või mitmeks pühapäevaks aheldatud saada üles näidatud leiguse eest kirikuskäimise suhtes, samuti vandumise ja nooremana kui 21 aastat suitsetamise eest. Noori naisi nuheldi seisusele mittevastava rõivastuse kandmise eest. Ennekõike peeti häbipakus nuhtlemise vääriliseks aga kuuenda käsu (abielurikkumine) vastu eksinuid. Häbipaku kui põhjendamatult julma karistusvahendi kasutamine pühakojas langes Eestis põlu alla mõni aastakümme pärast maa üleminekut Venemaa koosseisu. Saaremaa muuseumi alaliselt Kuressaare linnuses eksponeeritav Eesti tõenäoliselt ainus säilinud häbipakk on arvatavasti pärit Karja kirikust ning Kuressaarde toodud 1905. aastal.

?15. II avati Lätis Limba?i muuseumis Saaremaa muuseumi fondinäitus ?Unistus Ruhnust ? 60 aastat kodust ära?. Näitusel on põhiosana välja pandud valik etnograafiliste rõivaesemete kogust, mis kingiti Saaremaa muuseumile 2002. aastal. Väärtusliku ning rohkem kui paarisajast esemest koosneva annetuse tegijaks oli Rootsis Gotlandi saarel oma vanaduspäevi veetnud põlisruhnlane Elias Schönberg (1921 ? 2004). Enamik muuseumile üle antud esemeist kuulus annetaja abikaasale Maria Schönbergile (1923 ? 2001), osa varem ka nende omastele. Mitmed rõivad on Maria enda valmistatud.

Raul Salumäe

aastal.

?15. II avati Lätis Limba?i muuseumis Saaremaa muuseumi fondinäitus ?Unistus Ruhnust ? 60 aastat kodust ära?. Näitusel on põhiosana välja pandud valik etnograafiliste rõivaesemete kogust, mis kingiti Saaremaa muuseumile 2002. aastal. Väärtusliku ning rohkem kui paarisajast esemest koosneva annetuse tegijaks oli Rootsis Gotlandi saarel oma vanaduspäevi veetnud põlisruhnlane Elias Schönberg (1921 ? 2004). Enamik muuseumile üle antud esemeist kuulus annetaja abikaasale Maria Schönbergile (1923 ? 2001), osa varem ka nende omastele. Mitmed rõivad on Maria enda valmistatud.

Raul Salumäe

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht