Uudised

Virve Normet, Priit Kuusk, Villi Ehatamm

KUNST

 

Eesti Kunstimuuseumi kevadine suurprojekt

Täna kell 16 avatakse väliskunsti muuseumis näitus ??veitsi muusa. Angelika Kauffmann (1741 ? 1807)?. Angelika Kauffmann on üks tähtsamaid ja huvitavamaid naisi Euroopa kunsti ajaloos. XVIII sajandi lõpuks oli tema tundeline ja naiselik pildimaailm sedavõrd moes, et käibele läks väljend ?the whole world is angelicamad (kogu maailm on Angelika järele hull)?. Kauffmanni motiive korrati graafikas, trükiti daamide lehvikutele, tikiti siidkangale ja maaliti portselanile. Näitusel on väljas Churi (Bündner Kunstmuseum Chur) ja meie väliskunsti muuseumi tööd. Näituse initsiaator ja ?veisti-poolne korraldaja on Giuliano Crivelli  ning Eesti-poolne kuraator Kadi Polli. Kell 11 algab seminar: kl 11.10 Beat Stutzer (Bündner kunstimuuseum Chur), ?Angelika Kauffmann Churi Bündeni Kunstimuuseumis: kollektsiooni ajaloost ja maalidest?; kl 11.50 Mai Levin (EKM), ?Angelika Kauffmanni gravöörid?; kl 12.30 Kadi Polli (väliskunsti muuseum), ?Saksamaa ja Venemaa äärealal. Angelika Kauffmann baltisaksa kunstipildis?; kl  13.40 Renate Berger (Hochschule der Künste Berlin), ?Enesekehtestamise strateegiad. Naise loomingulisuse tingimustest Angelika Kauffmanni kaasajas?; kl 14.20 Sirje Kivimäe (Tallinn), ?Balti naise silmapiir. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa?; kl 14.50 Ave Tarrend (Tallinna ülikool), ?Baltimaade naiskirjanduse lätetel (B. J. von Krüdener, E. v. d. Recke, S. Schwarz)?; kl  15.20 diskussioon.

?Maastrichti Jan van Eyck?i akadeemia, Kaasaaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Salzburgi kunstiühingu ühisprojekt ?Trichtlinnburg? käsitleb massiturismi ja linnade arengu teemat. Kaasaegses linnasüdames Viru keskuses tulevad projekti raames 9. ? 15. V esitamisele Horvaatia kunstniku Sanja Ivekovići töö ?(If) I lived here? ja Kaarel Kurismaa objektid ?Amorsammas? ja ?Lõvide sammas?. Hobusepea galeriist saab ?Tallinna vaatleja?, mis hõlmab filmiprogrammi (vt. www.cca.ee) ja Tallinna miljööteemalise fotonäituse. Tallinnas võib kõikjal näha kunstnike installatsioone: Silja Saarepuu ja Villu Plingi objekt ?Plats? paikneb Raekoja platsi keskel. Seda tutvustava voldiku tekstid on kirjutanud raekoja töötajad, fotod on teinud Arne Maasik, kujundanud Maris Lindoja. Jüri Ojaveri aktsioon ?Pääsla? toimub Pikal ja Hobusepea tänavatel. Ojaver kavatseb jalakäijad suunata desomatte kui omapärast karantiini ületama. Eriks Bo?ise (Läti) ?Asud siin? on velotaksot kasutav absurdihõnguline aktsioon. Siram publitseerib ajalehe  Ilus Elu, August Künnapu ja Jasper Zoova teevad Magasini tänavale Tallinna vanglasse seinamaali ?Kolm pühameest?,  Marianne Männi ja Rauno Teideri projekti  ?Erutav Eestimaa? käigus uuritakse meditsiiniliste andurite abil Eesti asjade erutavat mõju vabatahtlikele ja turistidele. Laineli Parresti  ?Sabatants? algus Raekoja platsil,  Tiina Tammetalu  ?Seirajaid? on näha trammides ning Hirvepargis ja Kaarli puiesteel. Antakse välja ka Liina Siibi toimetatud raamat ?Tallinna praktikad?.

?3. V toimunud Jaapani ja Euroopa Liidu aasta avaüritusel Adamson-Ericu muuseumis kinkisid Jaapani kalligraafiakunstnikud Eesti kunstimuuseumile kaks hinnalist originaalteost. Shuncho Suzuki kingitud kunstiteos on maalitud kuldsele siidile, mille peal on klassikaline tekst nelja kanji ehk hiina märgiga. Hisako Shida teos kujutab kahte tankat ja on kirjutatud kana märkidega, nagu on kombeks klassikalise tankaluule puhul. Temagi teos on vormistatud kakejiku?na.

?3. V avati Vaalas Jaak Arro ja leedulase Jonas Gasiunase ühisnäituse ?2 altarit?. Kahe kunstniku suuremõõtmelised õlimaalid tähistavad kahes näitusesaalis ilu ja õigluse sünergiat, ehitades dialoogilise silla eesti ja leedu kaasaegse kunsti vahele.

?28. IV peetud  Vaala galerii traditsiooniline kevadoksjon läks edukalt: enampakkumisele tulnud 38 tööst müüdi 34. Oksjoni kalleima alghinnaga töö, Konrad Mäe ?Capri motiiv poolfiguuriga? (1922) tõusis hinnas enim, vahetades omanikku 483 000 krooni eest. Protsentuaalselt kasvas kõige rohkem Olev Subbi ?Maastik Elva lähedal? (alghind 15 000), mis müüdi 103 000 krooniga. Kokku tõusis hind üle kahe korra kümnel oksjonitööl (Adamson-Ericu, Ants Murakini, Lepo Mikko, Valve Janovi ja Aleksander Suumani teostel). Edukalt müüdi ka Rajangu ja Toomiku tööd.

?2. V avati rahvusraamatukogu fuajees Ove Büttneri maalinäitus ?Laseermaal?. Näitus on hiljutise Kastellaanimaja galerii väljapaneku jätk.

Kunstnik kasutab juba tuttavat puäntillistlikku maalitehnikat.

?3. V avati rahvusraamatukogus VI korrusel Rein Mägari näitus ?Plakatist akvarellini?. Väljas on sotsrealistlik  plakat  ja  kaunis Eesti loodus.

?10. V kell 17 avatakse A-galerii Hobusepea ja Pika tänava nurgal. Külastajatele avatakse näitusepinnana ka  ehteseif: raudsete seinte ja aukartust äratava uksega ruum oli kunagi J. Kopfi kaupluse varakamber. Seifi esimese näituse ?Granaat? kuraator Tiina Käesel tutvustab granaadi (püroop, spessartiin, almandiin, rodoliit, grossulaar) kasutust ehetes ning sellega seotud uskumusi. Osa võtavad Ülle Voosalu, Kaie Parts, Leida Ilo, Virve Pedari, Harvi Varkki, Urve Küttner, Jüri Roosa ja Guntis Lauders. Tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogudest on väljas  Juta Vahtramäe ja Helge Pihelga tööd.

?12. V kell 17 kõneleb kirjanik ja kriitik Jürgen Rooste Tallinna Kunstihoones näitusel ?Homo grandis natu? vanainimesest eesti viimase aja kirjanduses.

?3. V avati Tartu Kunstimajas näitus ?Rabnitztaler malerwochen?. Austria idapoolse liidumaa Burgenlandi idüllilises Rabnitztalis kohtuvad  juba 35 aastat maalikunstnikud, graafikud, keraamikud, fotograafid ja luuletajad, et töötada üheskoos vabas ja inspireerivas õhkkonnas.

Idee algataja ja promootor Harro Pirch kutsub igal aastal juulikuus oma tornmajja 8 kuni 14 kunstnikku. 1989. aastast  kutsutakse kord aastas kunstirahvas kokku ka Istanbulis. Peale Türgi toimub samalaadne kunstilaager ka veel Itaalias Trentinos. Tartu Kunstimajas on vaadata Ursula Dyczeki, Gustav Justi, Erwin Morawitzi, Constanze Pirchi, Harro Pirchi, Bernd Romankiewitzi, Ingrid Seideli, Franz Vassi, Mieke Verhaari, kes on pärit Austriast, Saksamaalt ja Hollandist, ning eestlaste Jüri Kase, Mari Kurismaa, Rein Maantoa, Anne Parmasto, Jaan Punga ja Valeri Vinogradovi töid.

?3. ? 22. V on Y-galeriis väljas rahvusvaheline fotonäitus ?Foto. Motiiv ? kevad?. Vaadata on 14 eesti ja 21 välismaalase tööd, kõigi ühine teema on kevad. Näitust kureerib Valeri Parhomenko.

?5. V avati Pärnu uue kunsti muuseumis viis uut näitust:  Enn Põldroosi digitaalnäitus ?Panoptikum?, Rootsi kunstniku Stephan Hörhammeri maali-show ?Spontaanne kunst?, Tartu kõrgema kunstikooli fototudengite näitus ?Viimane kirjand?, 12 eesti köitekunstniku autoriköited H. Chr. Anderseni teostele ?Muinasjutu imeline maailm? ja Anderseni 200. sünniaastapäevale pühendatud suurnäitus ?Kõige uskumatum?.

?8. V kell 16 toimub Narva linnuses näitus ?Eksperiment ruumi, vormi ja valgusega?. Loomingulist gruppi, mille algatajad on kunstnikud Tatjana Sonina ja Olga Tjurina, on huvitanud materjalid ja meediumide  suhted ning nähtava ja nähtamatu piiri ületamine. Projektis osalevad Irina Kivimäe, Aleksei Kalat?ov, Anastassia Tihhomirova, Inna Tarassova, Aleksandr Nesterenko (Narva), Julia Sokolova, Hedi Roosma, Pavel Semjonov (Tallinn), Inna Sibul (Köln) ning Narva elanikud.

?2. V avati Kuressaare linnuse kaitsetorni III korrusel soome kunstniku Ritva Arponen-Sauso maalide näitus. Suuremõõduliste, tumedates toonides ja kindlaina mõjuvate töödega suutis Arponen-Sauso üllatavalt kiiresti end laiemale kunstiavalikkusele nähtavaks teha. Väljapanek kujutab endast comebacki kümme aastat kestnud vaheaja järel, kuid selle kandvaks teemaks on loobumine.

?Alates 2. V saab Kuressaare linnuses näha Donald Koppeli ajalooliste fotode väljapanekut. 5. V kohtus näituse kuraator Peeter Linnap publikuga.

?1. V avati Kullamaa rahvamajas Enno Lehise akvarellide näitus. Väljas oli tema viimase kolme aastakümne loomingu valik. Kunstnik käis ka kohtumas Kullamaa rahvaga.

?3. V avati Helsingis kunstiakadeemia galeriis  Taje Trossi isikunäitus ?Sensiibel ? intelgiiben? ning Tanel Saare ?Gott und huhn episode IV: seed shower?. Tross eksponeerib oma magistritööd ja Saar aktsioonide dokumentalistikat.

?3. V avati Helsingis Eesti saatkonnas Terje ja Jüri Ojaveri ühisnäitus. See on kunstnike teine ühisnäitus: esimene oli Saaremaal ning Eesti saatkondki on omamoodi eestlaste saar Soome pealinnas. Mõlema kunstniku töid on väljas nii saatkonna ruumides kui aias.

 

MUUSIKA

 

Lepo Sumera ?Südameasjad?

?9. V kell 19 ja 21 Rotermanni soolalaos ning 10. V kell 19 Viljandi kultuuriakadeemia Mustas saalis saab näha-kuulda Lepo Sumera multimeediaetendust ?Südameasjad?. Lepo Sumera ?Südameasjad? on originaalse ideega multimeediateos, mille kogu materjal on tuletatud inimkehast: südametuksetest, kahinatest jne. Igal ettekandel sünnib teos uuesti, muutumatud on vaid audiovideolint südamehäälte ning ehhokardiograafi pildi töötlustega, millega esitusel ühendatakse nelja instrumentalisti mäng, selle live-elektroonilised teisendused ning live-videokaadrid. Saatuse irooniana valmis ?Südameasjad? 1999. aasta sügisel, vaid pool aastat enne Lepo Sumera surma, mille põhjustas südamepuudulikkus.

Helipuldi taga, kus teose esiettekandel istus Lepo Sumera ise, on nüüd helilooja sõber Sven Grünberg ja poeg Tammo Sumera.

?Eduard Tubina 100. sünniaastapäeva üks tähtsündmusi on Rootsi ja Eesti ühisprojekt helilooja ?Kogutud teoste? väljaandmiseks.

2001. aastal asutatud Eduard Tubina Ühingu üks eesmärk on helilooja kõigi teoste kirjastamine akadeemilist tüüpi noodiväljaandena koos teaduslike  kommentaaridega. Idee initsiaatori ja väljaande peatoimetaja Vardo Rumesseni sõnul on kulunud seitse aastat selle projekti ettevalmistamiseks, mille käigus on pöördutud mõlema riigi peaministrite ja kultuuriministrite poole.

26. IV kirjutasid Stockholmis Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias Eesti Vabariigi Rootsi suursaadiku Jüri Kahni juuresolekul lepingule alla Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu nimel Vardo Rumessen, kirjastuse Gehrmans Musikförlag AB direktor Kettil Skarby, kirjastuse Edition Suecia direktor Roland Sandberg, kirjastuse Ehrlingförlagen direktor Staffan Ehrling ja kirjastuse Scandinavian Songs AB poolt Kaj Lundén-Welden, samuti Tubina poeg Eino Tubin. Väljaannet on toetanud ka Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia, kelle poolt esines sõnavõtuga akadeemia president (praeses) Gunnar Petri. Pidulikul koosviibimisel kõneles Vardo Rumessen ka eelolevast Tubina juubeli tähistamisest Eestis. Tubina ?Kogutud teoste? väljaandmine on kavandatud 30 aasta peale, seda toetavad EV Kultuuriministeerium, Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia ja Gehrmans Musikförlag.

?Pärast kontserte New World Symphony Orchestraga Miami Lincoln Theateris (15. ? 17. IV, samaaegselt New Music Miami ISCM Festivaliga), kus kavas Sibeliuse ?Finlandia?, Mozarti sümfoonia nr 39 ja Nielseni sümfoonia nr 6, on Paavo Järvil kolm kava kokku seitsme kontserdiga oma Cincinnati SO ees.

Siin on kõlanud Haydni sümfoonia nr 97, Dvořáki viiulikontsert Sarah Changiga solistina, Lutoslawski ja Bartóki kontserdid orkestrile, Esa-Pekka Saloneni ?Gambit? ning Gershwini klaverikontsert, solistiks Jean-Yves Thibaudet; täna esmakordselt (ka homme) esitatava kolmanda kava avab ameeriklanna Jennifer Higdoni (1962, praegu Philadelphia Curtise Instituudi professor, ta populaarsemaid orkestriteoseid on ?blue cathedral?) ?Fanfare Ritmico? (1999), seejärel ?ostakovit?i kontsert klaverile, trompetile ja keelpillidele (solistid Aleksander Toradze, Philip Collins) ning kogu hooaja lõpetab T?aikovski sümfoonia nr 4.

Siis veel kontsert Pariisis Prantsuse Raadio Filharmoonia orkestriga ning 18. V jõuab Järvi juhatama ERSO ette festivali ?Tubin ja tema aeg? avakontserti, mis kantakse üle ka Põhja- ja Baltimaade raadiotesse.

Ilmus ka Paavo Järvi ja CSO juba seitsmes, taas hästi vastu võetud ühine plaat firmale Telarc, millel Debussy ?Fauni pärastlõuna?, ?La mer?, ?Nokturnid? ja ?Berceuse heroique?. 27. ja 28. IV andis prantsuse telekanal Mezzo taas eetrisse salvestise (?United Studios?) P. Järvi kontserdist Iisraeli Filharmooniaorkestriga sarjast ?Concerts for Peace?, kus kõlasid Glinka avamäng ?Ruslan ja Ljudmila?, Schumanni sümfoonia nr 1 ning Brahmsi klaverikontsert nr 2, solistiks Elisabeth Leonskaja.

?Ka Soomes Kuopio Linnaorkestri peadirigendina tegutsev Vello Pähn dirigeeris taas kahte lavastust Pariisi kuulsas Garnier? palees, Pariisi Rahvusooperi orkestri ees.

4. V oli tal seal viimane Prokofjevi ?Tuhkatriinu? etendus (kokku viieteistkümnest, alates 18. IV), peaosades tantsimas Delphine Moussin ja José Martinez. Tegemist on Rudolf Nurejevi lavastusega, kellega Vello Pähn tantsija elu lõpul ka ise koos töötanud. Eelviimase etenduse järel meie dirigendi käe all (3. V) anti Palais Garnier?s Delphine Moussinile pidulikult rahvusooperi tähttantsija (Danseuse Étoile de l?Opéra national de Paris) tiitel. Märtsis dirigeeris Pähn Rahvusballeti residentsis Garnier? palees taas seitset Philippe Hersant?i populaarseks saanud balletist ?Wuthering Heights? (E. Brontë romaani ?Vihurimägi? järgi) etendust. Kader Belarbi lavastatuna tõi Vello Pähn 2002. aastal selle ka maailmaesiettekandele.

 

FILM

 

??Rehepapi? asemel tuleb uus eesti lastefilm. Eesti Filmi Sihtasutus (EFS) lõpetas kolmapäeval lepingu filmitootmisettevõttega Rudolf Konimois Film (RKF) mängufilmi ?Rehepapp? tootmiseks, kasutamata raha eraldatakse uue lastefilmi tööpealkirjaga ?Ruudi? tootmiseks. Võtetega alustatakse juulikuus. Lõbusa lastefilmi ?Ruudi? tootjaks on Allfilm, filmi stsenaariumi kirjutasid koos Aare Toikka ja Aarne Mägi, re?issöör on Katrin Laur ning produtsent Piret Tibbo-Hudgins. ?Ruudi? planeeritud eelarveks koos Soome ja Saksa kaasrahastajatega on 14 miljonit krooni.

?Eesti lühimängufilm ?Ring? on valitud  Seattle?i rahvusvahelisele filmifestivalile, mida peetakse mais-juunis 31. korda. Tuisk Film Productioni ja Parunite & Vonide toodetud ?Ringi? re?issöör on Andrus Tuisk, operaator/kunstnik Manfred Vainokivi, mängivad Lembit Ulfsak, Merle Palmiste, Karl Annus. ?Ring? on rivaalitsevate peresuhete draama, Isa arvates jälgib nende teismeline poeg vanemate suguelu läbi salajase, magamistuppa peidetud veebikaamera. Eesti telekanalid on keeldunud mitmele mainekale festivalile valitud ?Ringi? näitamast.

?Pühapäeval Narva kultuurikeskuses Rugodiv lõppenud II Euroopa filmi päevade külastajad valisid oma lemmikuks Kasahstani re?issööri Guka Omarova mängufilmi ?Skiso?, mis on olnud paljude rahvusvaheliste filmifestivalide laureaat ja pälvis ka Pimedate Ööde filmifestivalil rahvusvahelise ?ürii grand prix?. ?Skisot? on võimalik tänasest näha Eesti kinodes. Narva filmipäevadel näidati 20 viimasel aastal valminud Euroopa mängufilmi. Kokku käis viie päeva vältel Narvas kinos üle 3 500 filmisõbra. Piletitulu läheb Narva koolidele tehnika ostmiseks rajatavasse fondi. III Euroopa filmi päevad Narvas leiavad aset aasta pärast.

?Kinobuss koos Tiigrihüppe Sihtasutusega alustavad projektiga, mille abil võivad Eesti koolid saada omale filmitegemise vahendid ning anda õpetajatele koolitust. Projekti ?Kino koolidesse? avalöögiks olid Narvas peetud Euroopa filmi päevad, kus lisaks paremate Euroopa filmide näitamisele korraldati Kinobussi töötube. Huvilised õpivad nii mängu-, dokumentaal-, kui animafilmi tegemise oskusi. Neid õpetatakse uut filmitehnikat kasutama, digitaalset videokaamerat käsitsema ning ülesvõetud materjali arvuti abil töötlema.

Parima filmi valmistanud kool saab kingituseks filmikaamera. Teised koolid, kes endale samuti kaamerat tahaksid ning oma õpetajatele filmikoolitust anda sooviksid, peaksid võtma ühendust Kinobussi või Tiigrihüppe Sihtasutusega, kes kompenseerib filmitehnika ja -koolituse projektis osalevatele koolidele pool kaamera ja tarkvara hinnast ehk kuni 7000 krooni. Rohkem infot projektide kohta saab Kinobussi kodulehelt www.kinobuss.ee, e-posti aadressilt info@kinobuss.ee ja telefonil 6284088.

?3. V pärastlõunal lõppesid Eesti-Saksa ühistööna valmiva mängufilmi ?Kõrini!? võtted. Re?issöör Peeter Simmi juhendamisel tegutseti 28 võttepäeva jooksul Paldiskis, Tallinnas, Tapal, Leipzigis ja Silja Line?i laeval, kus toimub suur osa ?Kõrini!? tegevusest. 19 miljonit krooni neelav road-movie ?Kõrini!? peaks jutustama tragikoomilise loo sellest, kuidas on omavahel seotud armastus ja vihkamine. Üles võetud materjal vormub 100 minuti pikkuseks filmiks tänavu oktoobriks.

 

TEATER

 

?Üllitati Evald Hermaküla armastuskirjad. 5. V toimus Eesti Draamateatri parketisaalis näitleja ja lavastaja Evald Hermaküla mälestusnäituse ?Noor Evald Hermaküla? avamine ja kirjastuse Tänapäev välja antud raamatu ?Evaldi armastuskirjad? esitlus. Raamatu ja näituse on koostanud Tio Tepandi. Noore Evaldi kirju lugesid Hannes Hermaküla ja Tepo Tepandi.  Raamatu väljaandmise idee on sündinud sarmika ja naeruhimulise näitleja ja lavastaja noore Evald Hermaküla mõttest, mis ta kord oma noorele naisele ütles: ?Hoia mu kirjad alles, kui ma ükskord kuulsaks saan, saad need avaldada.?

? ?Vaprate pritsumeeste? etendused Eestimaal. Tallinna Lasteteater Trumm mängib maikuus kuueteistkümnes kohas ?Vapraid pritsumehi?. Tegemist on ennetusprojektiga, mis viiakse ellu tänu Päästeameti toetusele. Kui teatritüki tegelased on neli pritsumeest, siis pärast etendust on kohale oodata päris tuletõrjujaid, kes tutvustavad tulekustutusvahendeid ja tehnikat. ?Vaprad pritsumehed? on lavastanud Erki Aule, osades Dajan Ahmet, Triin Jugapuu, Priit Öövel ja Aare Pai, heli ja valgus Allan Räim.  Laulud lõid Aare Pai, Priit Öövel ja Indrek Ojari.

?VAT-teatri ?Kalevipoeg? tõi Venemaalt peapreemia. VAT-teatri lavastus ?Kalevipoeg? võitis aprillis Novgorodis toimunud Venemaa rahvusvahelisel teatrifestivalil ?King ? fairy tale? peapreemia. ?Kalevipoja? on lavastanud lavastas Markus Zohner. Festivali peetakse 1992. aastast, korraldajad on Venemaa Teatriliit, Novgorodi Noorsooteater ja ASSITEJ Keskus.

?TTÜ tudengiteater tõi lavale Kurt Vonneguti ?Õnne sünnipäevaks, Wanda June?, mis esietendus 3. V Glehni lossis.  Tudengiteatri lavastus valmis Tamur Tohvri käe all.

Vonnegut paneb meid raskete valikute ette. See, mis ühe jaoks on lihtne ja igapäevane, võib teise jaoks olla hulluste tipp. Aga kes on hull ja mis on normaalne? Sellest juba laval… Osatäitjad on Hanna Allsaar, Marko Kiisa, Lauri Vasko, Tõnu Einasto, Eero Lode, Kaspar Kaarlep, Anti Roots, Andres Aav, Siim Seglins, Rahel Otsa, Annika Tammik.

Lavastust saab Glehni lossos näha 9., 10. ja 11. V ning  14. V Tartus Lutsu teatrimajas.

 

TANTS

 

?Philip Morris Eesti tantsuauhinnad jagatud.  Rahvusvahelisel tantsupäeval 29. IV kuulutati Kloostri Aidas pidulikul vastuvõtul välja 2004. aasta Philip Morris Eesti tantsuauhinnad. Aasta läbilöögi auhinna sai koreograaf-tantsija Kaja Lindal (?Kiri maalt?). Aasta tantsija auhinna pälvis Georg Otsa muusikakoolis laulmist õppiv Margus Toomla (osalemise eest hispaanlase Carlos Pezi lavastuses ?Juba mängitud homme?). Aasta tegijaks nimetati aga Raido Mägi (?Meelega 2? ja ?Parter?). Nominentide seast tegi valiku ?ürii koosseisus Eve Noormets, Mairika Plakso, Mart Kangro, Tiit Tuumalu, Priit Raud, Helena Ehrenbusch ja Epp Ehand.

 

TEADUS

 

?29. IV toimus Eesti TAs Toompeal 34. avalik akadeemiline loeng ?Immuunsüsteem: kas ainult kaitseks??. Rahvusvaheliselt tuntud arstiteadlane, akadeemik, Tartu ülikooli professor Raivo Uibo pidas oma loengu just Euroopa immunoloogia päeval. Laialt on levinud arvamus, et immuunsüsteemi ainsaks ülesandeks on kaitsta organismi kahjulike mikroorganismide eest. Immuunregulatsiooni häirumisest võib tekkida ligemale 80 haigust, mille all kannatab kuni 5% elanikkonnast. See grupp hõlmab selliseid laialt tuntud haigusi nagu reumatoidartriit, insuliinisõltuv suhkrutõbi, polüskleroos, psoriaas jpm.

?2. V avati Praha südalinnas T?ehhi TAs Národní 3 Eesti TA näitus. Väljapanekud ?Eesti TA dokumentides? ja ?Kroonika aeg? on ette valmistanud Eesti TA, Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna ülikool koostöös T?ehhi TAga. Näituse avasid Eesti TA asepresident Jüri Engelbrecht ja T?ehhi TA välissuhete nõukogu president Jan Palou?. Näitus käsitleb Eesti TA tegevust erinevatel ajajärkudel, alates asutamisest 1938. aastal, samuti Eesti ja T?ehhi teadlaste koostööd.