UUDISED

 

 

KUNST

 

•12. X avati Tallinna Linnagaleriis Mark Raidpere videote näitus. Väljas on kaks Veneetsia biennaali tarvis tehtud ja ka seal eksponeeritud videoinstallatsiooni “Shifting Focus” ja “Voiceover”. Raidpere kunst on harjumuspäratult intiimne, isiklik ja pihtimuslik. Kunstnik pöördub ikka ja jälle tagasi perekondlike suhete ja  nendest tulenevate  identiteediprobleemide juurde. 

•13. X avati Tallinna Kunstihoone galeriis Brasiilia kunstniku Antonio Claudio Carvalho maalinäitus. Kunstnik on pannud oma vaimukad pildid kokku privaatsetest naljadest. Carvalho maalid kubisevad maalikunsti ja kirjanduse kommentaaridest. Isegi siis, kui ta kasutab maalil otsest tsitaati, on tema maal ikkagi selle tsitaadi kommentaar. Näituse tegelased on Picasso, van Gogh, Duchamp ja Artaud. Kõige kohal troonivad Malevitš, Magritte ja  Mallarmé ning ühel pildil kohtuvad Warhol ja Hitler.

•10. X avati Draakoni galeriis Leena Kuutma isikunäitus “Pehmed väärtused”. Kunstnik käsitleb argielu populaarseid teemasid, lisades annuse irooniat. Pehmete väärtuste hulka võib tinglikult liigitada ka skulptuurile mitte nii väga iseloomuliku materjali: kõrgkuumuskeraamika, mis on autori sõnul sama ettearvamatu ja suunamatu kui käsitletud teemad.

•12. X avati Hobusepea galeriis Kristinka (Kristina Norman) isikunäitus “Unesuitajad”. “Unesuitajad” sündisid Normani ja graafikust helikunstniku Tarmo Kaspar Toome ideede ja iseäranis une mõiste kokkulangemisest.

Toome ideest on saanud ka “Unemuusika” kogumikplaat (rahalistel põhjustel ametlikult välja andmata).

•11. X avati Viviann Napa galeriis Mo Kreegi maalinäitus “Lilleline paradiis”. Segades kokku magusa salongilikkuse, loodusmüstika, erootilised assotsiatsioonid ning peaaegu naturalistliku taimekirjelduse, äratab Kreek oma romantilise õhustikuga lillepiltidega meis nii fantaasiat kui tutvustab teda huvitanud maaliprobleeme.

•10. X avati Tallinna keskraamatukogu näitusesaalis Olga Terri graafika ja joonistuste näitus Mart Lepa ja  Rene Kuulmanni kunstikogust. Väljas on Olga Terri loomingu suhteliselt tundmatu osa. Kuigi kunstnik sai graafikuhariduse, on ta peamiselt maalinud. Näituse juhatabki sisse diplomitöö “Hageri tuulik”. Kunstniku varasemast loomingust on väljas ka sõja-aastail valminud monotüüpiaid. Vabagraafikaga tegeles kunstnik intensiivsemalt 1974. aastal, esile tuleks tõsta metsotintot “Varjud aias”.  Terri on loonud tundliku joonega psühholoogilisi portreid, ilmekaid loomajoonistusi, meeleoluvarjundite rafineeritusega haaravaid maastikupilte.

•13. X avati A-galerii näitusesaalis metallikunstnike liidu korraldatud ehtenäitus “Spiritello”. Väljas on ehted, mille pärisosaks on ilumeel ja närvid. Nähtamatut, kuid samas kerget vaimu spiritello’t eksponeerivad  Maarja Niinemägi, Andrus  Rumm, Arseni Mölder, Kristi Paap, Elize Hiiop, Leida Ilo, Tanel Veenre, Ellen Tamm, Eve Margus-Villems ja Õie Kütt. Kuraator on Kristiina Laurits.

•Itaalias toimunud Marchitecture keraamiliste plaatide konkursil pälvis kunstiakadeemia tootedisaini tudeng Liina-Kai Raivet teise koha. Konkursi korraldas Itaalia keraamikatootjate assotsiatsioon Assopiastrelle Itali. Osalesid Lundi ülikool, Londoni Central Saint Martins’i College of Art and Design, Pariisi ESAG Penningheni ülikool ja EKA. Peapreemia sai Londoni ülikooli tudeng Pacharapong Suntanaphan. Liina-Kai Raiveti töö kujutab endast propelleri põhimõttel pöörlevaid keraamilisi plaate, mis moodustavad erinevate valgusefektide kasutamise korral dünaamilise seinapinna. Projekti juhendaja on dotsent Maria Pukk.

•11. X esitleti EKA raamatukogus artiklite kogumikku “Constructed Happiness. Domestic Environment in the Cold War Era/Võistlevad õnned. Elukeskkond külma sõja ajal”. Kogumikku on koondatud möödunud aastal kunstiteaduste instituudis peetud rahvusvahelise konverentsi materjalid.

•10. X avati rahvusraamatukogus kunstiakadeemia XXVIII uurimisreisi näitus “Volga – Maa – Vägi”. Vaadata saab Tšuvaššia ja Mägi-Mari ekspeditsioonil valminud etnograafilisi joonistusi ja kohalikku eluolu jäädvustavaid fotosid. Väljas on ka Mark de Fraeye fotoseeria, kunstnikepaari Sjostrõ Ivanovõ (Eve Kask&Signe Kivi) fotosari ja dokumendikaustad. Ekspeditsiooni juhtis Kadri Viires.  Ekspeditsioonil kogutud materjalid antakse üle ERMile. Reisist võtsid osa Riin Alatalu, Anna Aua, Diana Allas, Ave Hansen, Triinu Jürves, Eve Kask, Ott ja Kätlin Kangur, Signe Kivi, Marta Kisand, Pirje Kõvatomas, Marita Lumi, Krõõt Nõmmela, Laura Paju, Anneli Porri, Katri Ristal, Jean-Loup Rousselot, Madis Tuuder, Kadri Viires, Eelike Virve, Mark de Fraeye, Patricia Verburg.

•Kuni 29. X on rahvusraamatukogu VI korruse galeriis vaadata Goethe Instituudi vahendatud plakatinäitus “Vägi valla paremvägivalla vastu”. 1990ndate algusest kujundavad Saksamaa rahvusvahelist mainet teated sealsetest vägivallaaktidest võõramaalaste vastu. Plakatid on valminud Alliance Graphique Internationali saksa liikmete poolt 2000/2001 a välja kuulutatud konkursi raames. Konkursil osales 26 saksa kõrgkooli. Viit paremat plakatit sai 2001. aasta juunis näha rohkem kui 25 000 kuulutustulbal üle terve Saksamaa. 50 plakatist koostati näitus, mis on nüüdseks läbi rännanud pea kõik mandrid. 

•11. X avati  Ungari Instituudis näitus “UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud paigad Ungaris”. Kuna tegemist oli Ungari teabepäevaga, siis kirjastused Ilo ja Hibernia (Ungari) esitlesid ühistööna valminud eestikeelset reisijuhti “Ungari. Üksi jalutajale, tugitooli- ja autoturistile”. Raamatu autor on György Fehéri,  tõlkija Ivar Sinimets, kujundaja Dénes Farkas.

•10. X avati Sakala keskuses arhitektide liidu aastanäitus “Eramu 2002 – 2006” ning premeeriti 2004/2005. aasta parimaid eramuid ning Eesti arhitektuurielu positiivselt mõjutanud tellijat, ehitajat ja kriitikut. Arhitektuurinäitus arenes välja arhitektide liidu soovist vaadata üle selle sajandi seni paremad eramajad. EALi 80. aastapäeva näitusel 2001. aastal keskenduti kogu XX sajandi Eesti eramuarhitektuuri paremikule, veidi pikemalt peatuti 1990. aastate väikemajadel kui uuel ja huvitaval nähtusel. Praegune näitus võtab kokku XXI sajandi esimestel aastatel valminud Eesti huvitavamad väikemajad. Tellijad on järjest teadlikumad ja arhitektidel on kujunenud välja oma stiil.  Näituse kuraator on Urmas Oja, kujundaja Paco-Ernest Ulman.

•Tervishoiumuuseumis on väljas mõne aasta eest tegevust alustanud peaaegu sõltumatute uuringute keskuse tegevuse pildilised dokumentatsioonid, katsete kirjeldused.  Fotod on Toomas Tõnissoolt ja Reimo Võsa-Tangsoolt, tekstid on teinud  ja teostanud Eneken Maripuu, Reimo Rüntü, Toomas Tõnissoo ja Reimo Võsa-Tangsoo.

•13. X avati  Tartu ülikooli kunstimuuseumis näitus “Akt kuubis”. Välja on pandud Evald Okase, Aino Bachi ja Salome Trei aktijoonistused ning graafika. Näitus on pühendatud Evald Okase 90. sünnipäevale. Kokku saab kolm lähedast ja samas erinevat vaadet inimkehale: Okase napp ja sensuaalne joon, Salome Trei tundlik intiimsus ning Aino Bachi kaalutletud meelelisus. Kuigi tööde hulgas on ka mõned meesaktid, keskendub näitus naisekeha kujutamisele ning sellega seotud teemadele. Väljapaneku seas on nii haruldasi söevisandeid, joonistusi kui ka graafilisi lehti 1930. – 1980. aastatest. Kuraatorid on Oliver Orro ja Ingrid Sahk.

•10. X tähistas Tartu Saksa kultuuriinstituudi Kohvrigalerii oma kolmandat sünnipäeva. Sünnipäevanäitusel “Christian-Ivar Hammerbeck kohtub Valli Lember-Bogatkinaga” eksponeerivad eesti kunstnik Valli Lember-Bogatkina ja galerist, saksa kunstnik Christian-Ivar Hammerbeck Norrast inspireeritud töid. Näituse alapealkiri on “Trollid nende elus”: Lember-Bogatkina viibis 2004. aastal Norras ja elas sisse trollide maailma, Hammerbeck maalis tänavu trollimaastikke.

•Täna kell 12.30 antakse Tartu kõrgemas kunstikoolis üle Margaret Kevendi nimelised stipendiumid: meedia-ja reklaamikunsti osakonnas kolmandal kursusel õppivale Aive Kalmusele ja fotograafia kolmanda aasta üliõpilasele Madis Katsile. Stipendiumi komisjon (Raivo Kelomees, Peeter Allik ja Egle Tamm) lähtus noorte kunstnike senisest loomingulisest tegevusest, esitatud loominguliste projektide tasemest ning üliõpilaste motivatsioonist oma loomeprojekti edasi arendada.

•14. ja 15. X viibivad Hiina kunstiakadeemia kutsel Hangzhou rahvusvahelisel moedisaini haridust analüüsival konverentsil Tartu kõrgema kunstikooli rektor Vallo Nuust, tekstiiliosakonna juhataja Aet Ollisaar ja tekstiiliosakonna meister, projekti “Mood. Performance. Tants” peakorraldaja Signe Vilde. TKK delegatsiooni üks olulisi eesmärke Hiinas on Tartu kõrgema kunstikooli ja Hiina kunstiakadeemia või mõne teise Hiina kunstikõrgkooli õppejõudude vahetuse programmi algatamine. Kõik delegatsiooni liikmed esinevad ka ettekandega.

•13. X avati Pärnu uue kunsti muuseumis kolm ungari näitust ja Urmo Rausi maalinäitus “Muse”. Väljas on suvel Viljandi Kondase keskuses hulgaliselt publikut kogunud ungari naivistlikku mustlaskunsti tutvustav näitus, Anna Kubinyi Transilvaania rahvatraditsioonist inspireeritud seinatekstiilid ning  juugendarhitekti Ödön Lechneri rikkalikku loomepärandit tutvustav väljapanek. Urmo Raus on aastaid otsinud oma maalides kultuurilisi juuri  ning traditsioonilist maali dekonstrueerinud. Seekord on vaadata 2004. aastal maalitud 14 suurt abstraktset maali.

•19. X kell 17 avatakse Pärnu Linnagaleriis Marje Üksise näitus “Kuivalt ja sügavalt”. Mitmetähendusliku pealkirja sirgjooneline tõlgendus on lihtne: väljas on sügavtrükigraafika, peamine kujutustehnika on kuivnõel. Eranditult suureformaadilistest teostest koosneva ekspositsiooni keskmes on tänavu valminud sari “Sümbioos”, uue järje on saanud paar aastat tagasi alustatud kalade sari.

•Läänemaa muuseum rajab Haapsalu vanalinna Kooli tänavale Ilon Wiklandi muuseumi. Uuele keskusele nime leidmiseks kuulutab Läänemaa muuseum koos Ilon Wiklandiga välja konkursi. Parimat autasustatakse Ilon Wiklandi teosega.Tegemist saab olema võimalikult palju aktiivset tegevust pakkuva ja lastekeskusega. Hasartmängumaksu regionaalprogramm toetas muuseumi esimest etappi, Ilon Wiklandi galerii rajamist 350 000 krooniga. Galerii planeeritakse avada 2006. aasta mais. Piirkondliku arengu kavandamise programmist toetati kompleksi veel 117 000 krooniga.

•12. X avati Haapsalu Linnagaleriis Marianne Männi ja Rauno Teideri maalinäitus “Idüll”. Tegemist on Pärnu Grata akadeemia noorte kompromissitute maalijatega.

•11. X avati Kondase keskuses Hans Christian Anderseni 200. sünniaastapäevale pühendatud raamatuillustratsioonide näitus “Kõige uskumatum”. Üldmuljelt romantilises, lastepärases ja veidi konservatiivses näitusekomplektis on autoritena esindatud Anu Kalm, Regina Lukk, Viive Noor, Tiina Reinsalu, Jüri ja Piret Mildeberg, Ülle Meister, Naima Neidre, Mare Hunt, Juss Piho, Silvi Väljal, Tiina Tammetalu, Maara Vint, Ede Peebo, Kadri Ilves, Maiu Mooses, Sveta Aleksejeva, Maarja Vannas, Kristina Reineller, Tiia Mets, Milvi Torim, Kelli Kagovere ja Inge Kalistru. Näituse on koostanud Eesti Kujundusgraafikute Liit ja rahvusraamatukogu.

•12. X avati Viljandi Linnagaleriis ungari mainekaima  juugendarhitekti Ödön Lechneri loomingut tutvustav näitus.  Peeti ka Ungari teabepäev: tutvustati ungari teabe- ja  ilukirjandust, vaatamisväärsusi,  rahvatraditsioone ja  toidukultuuri.

•7. X avati Rakvere linnakodaniku majas Richard Uutmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Uutmaa on sündinud Virumaal Altja külas, õppinud Rakvere poeglaste gümnaasiumis ning Tartus Pallases. Väljas on 1960. aastate õlimaalid ja akvarellid Virumaa muuseumide kogudest, aga ka hilisemaid töid erakogudest.

•18. X kell 19 tutvustab Belgradi kuraator ja kunstiteoreetik Jelena Vesič Tallinna Kunstihoones balkani videokunsti. Skriiningus “Stories from the Neighbourhood” esitletakse David Maljkoviči (Zagreb), Nika Oblaki (Ljubljana), Ivana Smiljaniči (Belgrad), Milena Maksimoviči (Pancevo), Nikoleta Markoviči ja Zsolt Kovacsi (Belgrad), Primoz Novaki (Ljubljana) jt. loomingut. Vesiči kutsus Eestisse Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space. Info teoste, programmi ja kunstike kohta asub aadressil www.moskva80.com.

 

Üleskutse

Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus kuulutab välja rahvusvahelise Tallinna IV rakenduskunsti triennaali “Kaks lähedast”.

Triennaal toimub 17. III – 21. V 2006 Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Triennaali reglemendi ja osavõtuankeedi saavad kunstnikud tarbekunsti- ja disainimuuseumist (Lai 17), kunstnike liidu sekretariaadist või triennaali kodulehelt www.trtr.ee. Osavõtuankeetide ja fotode saatmise tähtaeg on 31. X.

Huvi keskmes on kunstniku suhe varem kujundatud esemega uue loomingu kaudu, olgu siis reegleid rikkudes ja traditsioone lõhkudes, nende külgi avades või neid lihtsalt seletades, mõistes ja nendest inspiratsiooni saades. “Kaks lähedast” pakub võimaluse eksponeerida kunstnike isiklikke sidemeid olemasolevate esemetega. Palume oma seekordses triennaalitöös lähtuda kellegi teise kujundatud esemest. Ese ei pea tingimata olema samast valdkonnast, siiski palume väärtustada tehnikat ja materjali.

Näitusel peab kunstnik välja panema ka foto inspiratsiooniallikaks olnud lähte-esemest. Näitusest osavõtt on vaba, ilma individuaalsete kutsete ja geograafiliste piiranguteta. Eksponeeritavate tööde valiku teeb žürii. Lisainfo:  Ketli Tiitsar 6274 602,  Kai Lobjakas 627 4603.

 

MUUSIKA

 

•17. X avatakse EMA kammersaalis Veljo Tormise regilaulukeskus ja esitatakse DVDd “Tegelik regilaulmine”.

EMA muusikateaduse osakonna juurde loodava keskuse eesmärk on regilaulu ja selle traditsioonilise esitusmaneeri viljelemine, uurimine ja propageerimine. Lisaks rahvamuusika-alaste õppeainete kureerimisele EMAs hakkab keskus korraldama ürituste sarja “Regituba”, kus Veljo Tormis jagab praktilist õpetust EMA üliõpilastele ning regilaulu harrastajatele üle Eesti. Keskuse huvisfääri jäävad ka teised traditsioonilise rahvamuusika vormid.

Kahel DVD-l “Tegelik regilaulmine” on kokkuvõtlikult jäädvustatud 2005. aasta aprillis EMAs toimunud Veljo Tormise loengud regilaulust ja selle esitamisest.

•Agentuuri Corelli Music kontserdisarja “Ajaloo ilu – J. S. Bach” järgmised kontserdid on homme kell 19 Tartu ülikooli aulas ja ülehomme kell 19 Kadrioru lossis, solistid on Marju Riisikamp ja Iren Lill.

Sari jätkub 2006. aasta 18. ja 19. veebruaril, mil solistidena osalevad Ene Nael ja Kristiina Are. Klavessiinisoliste saadab barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel.

Koos kontserdisarjaga käivitus ka gümnaasiumiõpilastele suunatud haridusprogramm. Enne kontserte tutvustatakse koolides barokiaja muusikat, Bachi ja klavessiini kui klaveri eelkäijat. Programmis osalenud õpilased saavad kontserdile tasuta pääsmed ning kirjutavad saadud muljete põhjal essee. Parimad neist avaldatakse Corelli Musica kodulehel www.corelli.ee ning tulevikus ka ajakirjanduses.

Lähem info www.corelli.ee

•PL Muusikute Toetusfond korraldab homme kell 18 Otepää Maarja kirikus kontserdi sarjas “Hingemuusika”, esinevad Madis Kari klarnetil ning Kadri Ploompuu orelil.

Madis Kari on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid klarnetiste. Ta on täiendanud end Londonis David Campbelli, Julian Farrelli ja Colin Courtney juures, on võitnud Frederick Thurstoni nimelise aasta klarnetisti auhinna (1997) ja Senior Exhibitioner’i stipendiumi.

Kadri Ploompuu on lõpetanud G. Otsa nim muusikakooli klaveri erialal ning 1985. aastal EMA klaveri ja oreli erialal. 1985. aastast on ta regulaarselt esinenud paljudes kirikutes Eestis ja välismaal (sealhulgas soolokontsertidega Taanis ja Saksamaal). Seekordsel kontserdil tulevad esitamisele Mozarti, Bachi ja Händeli teosed.

Järgmine kontsert sarjast “Hingemuusika” antakse 22. X Häädemeeste Miikaeli kirikus.

 

TEATER

 

•Täna esietendub Tartu Sadamateatris “Tantsumaraton”, kus põimuvad hoogsaks tervikuks Mai Murdmaa koreograafia, Rainer Jancise muusika, Jaan Toomiku videoinstallatsioonid ja Airi Erase kujundatud valgus. Vaatajate ees rullub lahti pikki kurnavaid päevi kestev tantsumaraton, auhinnaks summa, mis aitab võitjal tasuda korteriüüri või osta pileti paremasse ellu. Horace McCoy romaanil “Äraaetud hobused lastakse ju maha?” põhineva lavaloo sisuks on tänapäeva elu karm olelusvõitlus ja tarbimisühiskonna primitiivsus. “Tantsumaratonis” teevad kaasa Vanemuise tantsijad Andrus Laur, Mari Savitski, Ruslan Stepanov, Katre Unt-Lidmets, Rita Dolgihh, Janek Savolainen, Aivar Kallaste jpt. Tantsulavastuses osalevad ka draamanäitlejad Herta Elviste, Margus Jaanovits, Kais Adlas jt.

•Täna annab Assauwe teater kaks etendust Viljandi draamateatris Ugala. Kell 15 ja 22.15 mängitakse Ugala teatri keldris K. Dragunskaja näidendi põhjal valminud  J. Juhansoni noortelavastust “Igavesti… igaveseks”. K. Dragunskaja “Igavesti…igaveseks” on Jaanika Juhansoni õppetööna valminud noortelavastus. Loo kangelased on noored, näevad head välja, nad on terved, tugevad, kuid kannatavad kummalisel kombel. Tegu on kaasaegse vene dramaturgi näidendi põhjal valminud looga vaimse ja füüsilise vägivalla teemal. 

•11. X avati Tallinna raekojas teatrifestival “Kuldne mask”. Nii Eesti kui Venemaa festivaliorganisaatorid esitlesid etendusi, mida näidatakse Tallinnas ja Tartus 11. – 16. X. Pidulikul tseremoonial osalesid Venemaa tuntud näitlejad ja lavastajad. Eesti festival on “Kuldse maski” esimene välismaaprogramm. See on, nagu ütles assotsiatsiooni Kuldne Mask president Georgi Taratorkin, katse näidata Eesti vaatajale, kuidas elab ja areneb tänane vene teater.

•11. X avati Eesti Draamateatri parketisaalis näitus “Alustajad”. Teatri alguseks loetakse 1920. aasta 11. X, mil kogunes esmakordselt Paul Sepa era-teatristuudio. Lehekuulutuse ja sõpruskonnas liikunud info peale tuli Tallinnas Mündi tänaval Riigiteenijate Klubis kokku seltskond noori teatrihuvilisi. Alguse sai ei vähem ega rohkem kui homme 85aastaseks saav Eesti Draamateater. Ülevaatliku näituse Paul Sepa stuudiolastest on kokku pannud teatri- ja muusikamuuseumi teadur Ivi Lepik, näituse on kujundanud Eva Nukk ning restaureerinud Draamateatri peakunstnik Riina Degtjarenko.

•Eile esitleti Von Krahli teatri sisult ja vormilt radikaalselt uuenenud teatrisaali. Vastvalminud saalis kergitas Von Krahli teater uudishimulike silmade all katet algava teatrihooaja provokatiivsetelt sündmustelt. Endast ja oma tööst rääkis avaetenduse “Jänese aasta” lavastaja Kristian Smeds, süsimust mees Lapist ja Soome teatri paha poiss. Osa sai eksklusiivsest ekskursioonist uuenenud maja tutvustamisel,  valgustati ka üllatavaid tulevikuplaane.

 

FILM

 

•Riho Undi nukufilm “Vennad Karusüdamed” võitis Leipzigi 48. dokumentaal- ja animafilmide festivalil kaks auhinda: rahvusvahelise žürii diplomi animafilmide kategoorias ja publikupreemia. Leipzigi rahvusvaheline dokumentaal- ja animafilmide festival on üks Saksamaa suuremaid ja traditsioonilisemaid festivale, mis sai alguse aastal 1955. Eestis esilinastus “Vennad Karusüdamed” eile kinos Sõprus.

•Kolmapäeval tähistati Tallinna Kinomajas nukufilmimeister Heino Parsi 80. sünnipäeva. Mitmel seansil näidati armastatumaid palasid nukufilmimeistri kullafondist nagu operaator Kõpsi lood, “Putukate suvemängud”, “Muinasjutt tema Majesteedist”, “Elujõgi” “Lindude ja loomade sõda” jm. Viljandimaal sündinud Heino Pars alustas Tallinna Kinostuudios 1953. aastal operaatori assistendina; ta on osalenud enam kui 40 filmi loomise juures.

Täna õhtul tähistab Tallinna Kinomajas oma 70. sünnipäeva Tõnu Aru ja näitab oma paremaid filme.

•Eesti  Televisiooni  ja  Eesti  Filmi  Sihtasutuse  välja  kuulutatud dokumentaalfilmide sarja “Eesti lood” konkursile laekus 96 filmiideed. Nende hulgast valivad ETV, EFSi ja Eesti Kultuurkapitali esindajad esimeses voorus välja 20 huvipakkuvat ideed. Lõppvalikusse jäetakse 12 filmiprojekti, mis saavad tootmistoetust. Tootmisse minevad  filmid tehakse teatavaks novembri lõpuks. Selle vooru filmid jõuavad ETV ekraanile 2006. aasta sügisel. Sarja rahastavad ühiselt ETV ja EFS ning tulevast aastast ka kultuurkapital.

•Teisipäeval esilinastus Tallinna Kinomajas režissöör ja operaator Valeri Blinovi film “Avo”, mille keskmes animafilmilooja Avo Paistik. Film käsitleb inimese vaimse mina arenguteed, tema otsinguid ja leidmisi ning on pikitud kunstniku enda mahlakate tsitaatidega. 1936. aastal Tallinnas tolliametniku peres sündinud Paistik ütleb: “Iseloomult olen ma nagu Kingpool: ühest küljest väga rõõmus või härdameelne, aga samas võin ka hirmsasti vihastada. Rõõmust nutuni võin jõuda minutiga”. Paistik on teinud 1099 maali ja 18 joonisfilmi.

•Eile korraldati Eesti Rahva Muuseumis esimene maailmafilmiõhtu teemal “Inimnäoline Iraan”. Näidati režissöör Abbas Yousefpouri dokumentaalfilmi “13 aastat hiljem: tagasi Iraanis” (2004), kus autor on keskendunud oma kogemustele Iraanis pärast 13 aastat eksiili Saksamaal. Pille Runneli sõnul keskenduvad maailmafilmiõhtud mingile ühiskondlikule nähtusele või kultuurifenomenile ning püüavad pakkuda alternatiivi nendele kirjeldustele, mida meile suudab välismaailma kohta pakkuda igapäevane meedia.

• Läti-Eesti ühistööna 2004. aasta kevadel valminud Varis Brasla mängufilm “Veepomm paksule kõutsile” valiti Läti parimaks 2004. aasta mängufilmiks. Film võitis Läti filmifestivalil “Lielais Kristaps” kolm auhinda (parim täispikk mängufilm, parim stsenaarium ja grimm). 2001. aastal võitsid Peeter Simm ja Toomas Raudam parima stsenaariumi auhinna Eesti-Läti ühisfilmiga “Head käed”; Peeter Simm on aga tunnistatud Läti parimaks filmirežissööriks nii aastatel 2000 kui 2001. “Veepomm paksule kõutsile” valmis 2004. aastal Läti stuudio F.O.R.M.A. ja Eesti stuudio Allfilm koostööna.

 

TEADUS

 

•Eesti Teaduste Akadeemias on traditsiooniks korraldada asutustes ja ettevõtetes arutelusid koos tootmisjuhtidega, et leida teadussaavutuste laiemaks rakendamiseks võimalusi vahetult tootmisprotsessis. 30. IX oli järjekordseks selliseks ettevõtmiseks suure grupi akadeemikute väljasõit Järvamaale, kus tutvuti kohalike puidutöötlemisettevõtete tootmisprotsessiga. Asub ju siin Eesti suurim saetööstus Imavere Saeveski, mille toodete eksport ulatub Aasia, Ameerika ja Lähis-Idani  rääkimata Euroopa riikidest. Toodangust läheb ligikaudu 3/4 ekspordiks. Teine suur saematerjale tootev ettevõte on siin Eesti-Soome ühisettevõte Finnforest Eesti AS.

Eesti TA esinduse koosseisu kuulusid akadeemikud Agu Laisk, Ülo Lepik, Enn Mellikov, Erast Parmasto, Loit Reintam, Huno Rätsep, Arved-Ervin Sapar, Peeter Tulviste ja Mihkel Veiderma. Akadeemikute gruppi juhtis TA informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhataja Rein Küttner. Akadeemia esindusse kuulus veel tehnikaülikooli puidutöötlemise spetsialist Pille Meier ja Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv. Kohapeal tutvustasid ettevõtete tootmisprotsessi Imavere Saeveski tootmisjuht Marek Moorits ja Finnforesti tootmisjuht Margus Aruoja.

Arutelude käigus tõstatus mitmeid põletavaid päevaküsimusi, eriti aktuaalsena kvalifitseeritud spetsialistide ettevalmistamine haridussüsteemis.

Villi Ehatamm

•5. X peeti  Toompeal Eesti TAs 35. avalik loeng teemal “Sõlmküsimuseks energeetika”. Eesti TA energeetikanõukogu esimees, aastaid Eesti energeetikaküsimusi analüüsinud akadeemik Mihkel Veiderma esitas oma seisukoha nii maailma kui ka Eesti energiatootmise ja -majanduse olukorrast, raskustest ning võimalikest arenguteedest.

Loengus vaadeldi energeetikat kui tehnika ja teaduse haru, mis hõlmab energiavarusid ja nende hõivamist, energia muundamist, edastamist ja tarbimist.

Kõne all oli loengus ka Eesti olukord. Käsitleti probleeme, mis on seotud põlevkivienergeetika ja elektrivõrkude uuendamisega, põlevkivivarusid, taastuvate energiaallikate laiemat kasutamist, loodushoidu ja Kyoto protokollist tulenevaid nõudeid, samuti energiahinda ja maksusüsteemi.

V. E.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht