Uudised

 

KUNST

Kai Kaljo suurejooneline videonäitus Ku-s

29. XI avati Tallinna Kunstihoones Kai Kaljo videonäitus. Kai Kaljo tegi oma esimese video “A Loser” 1997. aastal ning seda saatis otsekohe rahvusvaheline edu. Võibki öelda, et sellest ajast alates on tema videokunsti eksponeeritud väljaspool Eestit sootuks enam kui kodus. Käesoleval näitusel on väljas seitse videot aastatest 2001 – 2005, kolm neist on valminud sel aastal.

•Kuni 11. XII on Tallinna Linnagaleriis vaadata Kadi Estlandi näitus “Happy Art”. Kunstnik pakub vaatajale talkshow saate formaadi: viiest telerist on võimalik jälgida viit vestlussaadet, kus saatejuht Kadi Estland küsitleb Kunstihoone juhatajat, rahvusvaheliselt tuntud kunstnikku, Kumu kaasaegse kunsti kuraatorit, ajakirja kunst.ee peatoimetajat, radikaalset kunstnikku ja EKA erakorralist professorit, EKA professorit ja Vabaduse kella autorit, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhatajat, kunstnike liidu presidenti, Kumu direktorit jt huvitavaid kunstitegelasi.

•28. XI  avati Draakoni galeriis Maiu Kurvitsa (1971) isikunäitus “Inim­alfabeet/Human Alphabet. Eesti 2003 – 2005”. Kunstnik esitab dokumentaalse fotoseeria eestlastest, kusjuures teda on huvitanud eestlase positiivne eneseiroonia.

•30. XI  avati Hobusepea galeriis Epp Viirese (1973) maali- ja fotonäitus “Selle suve uitmõtted”. Epp Viires on ammutanud maaliainest välisreisidel (põlis)elanikke jälgides ja jäädvustades. Kollaažitehnikas ajaleheväljalõiked lisavad subjektiivsele vaatenurgale reaalsust.

•29. XI avati Viviann Napa galeriis Anatoli Strahhovi maalinäitus “Tasapinna ületamine”. Strahhov (s 1946) pole mitte ainult üks tuntumaid Eestis elavaid vene rahvusest kunstnikke. Tema looming mõjub eesti kunsti kontekstis eksootiliselt ning esindab vene lüürilis-nägemuslikku kunstikoolkonda. Strahhovi maalidel korduvad ikoonilikult puhtad naisenäod nagu kättesaamatu ideaalpilt, kuldvärv süvendab tööde sakraalset mõõdet. Ajatuna mõjuvad ka poeetilised maastikud ja natüürmordid.

•6. XII kell 17 avatakse Deco galeriis Jaan Elkeni ja Anu Põdra ühisnäitus “Mina ja tema, osa 2”.  2001. aastal taasavati Deco galerii Kadriorus Elkeni ning Põdra ühisprojektiga “Mina ja tema”. “Mina ja tema, osa 2” kõrvutab taas kunstnike loomingut, fikseerib autorite muutunud väljendusvahendite võimet dialoogi pidada. Eesti  dramaatiline lähiajalugu, poliitilistele kannapööretele otsekui vastukaaluna püsinud maarahva paindumatu omakultuur on olnud inspiratsiooniallikas Anu Põdra  ready-made’idele  “Oksaaugud” ja “1/4 lauast”.  Jaan Elkeni  kaks suureformaadilist  camp-esteetikast lähtuvat maali dekonstrueerivad nõukogudeaegset kassikulda. 

•25. XI avati tarbekunsti- ja disainimuuseumis Eino Mäelti ja Tarmo Luisu näitused. Mäelti näitus on “Klassikute” sarja kuues väljapanek.  Vaadata on klaasvormid ja objektid 1970ndatest kuni selle aastani. Kunstnik on katsetanud uusi tehnoloogilisi võtteid, valanud paksu klaasimassi monumentaalselt mõjuvatesse lihtsatesse geomeetrilistesse risttahukatesse, kuupidesse ja keradesse.

Tarmo Luisk on kindlasti üks eesti väljapaistvamaid tootedisainereid. Tema loomingut iseloomustab heale disainile kohaselt lihtsuse ja nutikuse kompromiss. Kuid seekord on Luisk astunud pika sammu edasi, eemaldunud argipäevavajadustest ning lubanud endale kapriisi luua asju eelkõige ideest, mitte funktsioonist lähtuvalt. Vormi on saanud mitmed 2-3 aasta tagused ideed. Vaatamata eksperimentidele, on kunstniku lemmik endiselt valgusti.

•25. XI avati Estonia talveaias tekstiilikunstnik Peeter Kuutma vaipade näitus. Eksponeeritud on valik viimaste aastate seinavaipu. Abstraktse vormikõnega vaipade mitmekihilisust aitavad mõista pealkirjad: töös “November. Grafiti” näeb vaataja talvealguse lugu, “Detsember. Lumi” on esimese lume kujund. Lihtne vormikõne jätab vaatajale võimaluse tõlgendusteks. Osa väljapanekust on olnud eksponeeritud ka rahvusvahelistel näitustel.

•Kuni 11. XII on A-galerii näituseruumis vaadata Reeli Haameri näitus “Silmapete”. Keraamik esitleb oma viimasel neljal aastal valminud töid. Materjalina on ta kasutanud peamiselt lehtportselani, mille kohta omandas algteadmised Saksamaal Halles Burg-Giebichensteini kõrgemas kunsti ja disaini koolis.  Samal teemal valmis 2004. aastal ka magistritöö.

•Kuni 9. XII on Viru keskuse kunsti ja disaini galeriis vaadata Kadri Alesmaa, Jaak Visnapi ning Viljar Kõivu näitus “Disainitud kunst”. Pärnu litograafiakeskuse loojad ning eestvedajad pakuvad seekord disainitud, kindlasse esteetikasse ja raami paigutatud kunsti. 

•Alates 17. XI on Venemaa Föderatsiooni saatkonna galeriis vaadata Anatoli Umerenkovi näitus. Gorki kunstikoolis hariduse saanud kunstnik elab 1968. aastast Tallinnas. Maalib vabal ajal, hobi korras, meelisteema on loodus ning inimene, eelkõige nende dramaatiline kokkupuude. Tema maalilisi miraaže võib vaadata kaasaja elu metafooridena.

•Kuni 6. XII on Aatriumi galeriis vaadata  Alvar Reisneri ja Lea Tomsoni maalinäitus “Lõppnälg”. Noored kunstnikud arendavad oma töödes edasi euroopaliku hommikusöögi mõistet. Reisneri maaliseeria käsitleb söömist ning ühtlasi ka seda, mida ja miks süüakse.  Tomsoni puhtad valged maalid tahavad viia vaatajat vaimsete väärtuste juurde. Intensiivne liigsöömine ja kulinaaria kuritarvitamine on leidnud tasakaalustava tee vaikse ja aeglase puhastumise juurde.

•Homme kell 13 algab Von Krahli teatris III rahvusvaheline video ja performance ’i festival “Inport 2005”. Taas on selle pannud kokku Gert Hatsukov, aktsioonide autorid on Hsia-Hsien Chao (Taiwan/Inglismaa), Marco Paulo Rolla (Brasiilia), Sabine Oosterlynck (Belgia),  senVoodoo (Austraalia), screaMachine (USA), Paulo Nazareth (Brasiilia), Lee Adams & Martin Franklin (Inglismaa), SU-EN (Rootsi), Marcello Mercado (Saksamaa),  Sandra Jõgeva (Eesti) & Peter Anderson (Inglismaa/Island),  BBB Johannes Deimling (Saksamaa),  Yellow Wolfman (Eesti),  Allen Peterson (USA), JaMbS & Wogs (Saksamaa), Martin Hamblen (Inglismaa), Amanda Couch (Inglismaa), Christine Redfern (Kanada), Jamie McMurry (USA), Marielle Videler (Holland), Pernille Spence (Inglismaa), Andreas Constantinou (Inglismaa), Elizabeth Monoian (USA), Junko Iga (Jaapan) & Dziugas Katinas (Leedu), Joe Hiscott (Kanada), Galeb (Horvaatia),  Rachel Clarke (USA),  Lusty Juventus (Inglismaa),  Michele Beck & Jorge Calvo (USA),  Vlasta Zanic (Horvaatia),  Caroline Bridges (Inglismaa),  Andres Tenusaar (Eesti), Reuben Henry & Karin Kihlberg (Inglismaa),  Yella (Portugal),  Emmanuelle Waeckerle (Inglismaa), Bob Levene (Inglismaa),  Stephen Gunning (Iirimaa),  Ge-Suk Yeo (Korea/Saksamaa),  Patrick Fontana/Aelters/Pierre-Yves Fave (Prantsusmaa). Dokumentatsioonid http://www.inport.tk. Afterparty kl  22 Saiakangi kohvikus.

•30. XI avati Y-galeriis projekt “Mina, uurija”. Mardus K, Martini ja Liis Keerberg esitavad fotodokumente, videosid jms, mille abil tõstatavad ning püüavad ka lahendada uurijatöös ettetulevaid küsimusi.  l P- ja T-saalis on vaadata ka Liina Veedleri installatsioone.

•Detsembri lõpuni on Obu galeriis väljas  tarbekunsti näitusmüük “Paki elu pärast surma”. Eksponeeritakse eesti ja portugali kunstnike koostöös sündinud pakkidest ja plakatitest tehtud loodussõbralikke rahakotte. Välja on pandud ka suur valik välisreklaamidest õmmeldud värvikaid raha- ja käekotte. Poliitplakatitest meisterdatud rahakottidelt võib leida ka tuntud poliitikute kehaosi.

•Kuni 11. I 2006 on Pärnu uue kunsti muuseumis vaadata näitus  “Evald Okase maailm”. Emeriitprofessori ja mitme kunstiakadeemia auliikme maalikunstnik Evald Okase 90. sünnipäevaks koostatud näitusel esinevad koos maestroga tema perekonnaliikmed tütred Mari Roosvalt ja Kai Koppel, väimees Uno Roosvalt, tütretütred Üla ja Mara Koppel. Evald Okase enda maalid piirduvad seekord selliste teemadega nagu kunstniku  lähedased ja tema perekond, eesti kunstnikkond ja eesti muinasaeg.

Näituse avamisel laulis Estonia kauaaegne solist Urve Tauts ning klaverikontserdiga esines pianist Sven Kullerkupp. Maestro Okas esines soologa harmooniumil: ta maalis üle  paljunäinud saksa koduoreli.

•Homme kell 11 esineb Pärnu uue kunsti muuseumis Lea Täheväli Stroh teemal “Hoonete ja miljöö kultuuriajalooline väärtus. Näiteid probleemidest Pärnu vanalinna muinsuskaitsealal”. Rootsis elav ja töötav eestlanna Lea Täheväli Stroh on Eestis hästi tuntud kui ehitushooldespetsialist, kes seisab miljööväärtuslike majade korrastamise eest ja õpetab majaomanikke oma majaga ise toime tulema.

•Homme avatakse Ammende villas Gustav Mägi (1914 – 1994) fantaasiaaineliste tööde näitus. Väljas on  17 maali, mis saabusid Eestisse tänu Stockholmis elavale kunstikollektsionäärile. 1940ndatel Rootsis jõudu kogunud huvi sürrealistliku kunsti vastu ei jätnud puutumata ka Gustav Mäe, keda köitis sürrealistlike kunstirühmituste irratsionaalne maailm. Näituse on korraldanud E-salong.

•Jüri Kasel on väljas kaks suurt näitust: kuni 6. I 2006. saab Belgias Liège’i kaasaegse kunsti keskuses vaadata kunstniku suuri maale, paarisadat joonistust ning objekti ja kuni 12. XII Inglismaal Oxfordi Jacqueline du Prè muusikahoones maale. Liège’i näitusel on väljas ka Jaanus Miku tehtud video “Pinta pilte”. Liège’i väljapaneku organiseerija on Eesti kultuuriatašee Euroopa Liidu juures Tamara Luuk, kelle eestvõttel ilmus ka kataloog. Oxfordi näituse taga on Londoni Eesti saatkonna kultuuriatašee Reet Remmel ning Oxfordi puhul tuleb kõnelda ka Eesti kultuuripäevadest: 22. – 26. XI esines Weekend Guitar Trio ning Kristiina Ehin luges luulet ning näidati Priit Tenderi ja Ülo Pikkovi animafilme. 22. – 25. XI kõlas BBC Radio 3s eesti heliloojate muusika Fiona Talkingtoni esituses.

 

TEATER

 

•Homme jõuab Ugala suures saalis uuslavastusena publiku ette Enn Vetemaa komöödia “Püha Susanna ehk Meistrite kool”, mille on lavastanud Ugala näitlejanna Leila Säälik. Peaosalist Anne-Maid kehastab Luule Komissarov. Ehkki näidend on kirjutatud kolm aastakümmet tagasi, leiab lavastaja, et sellised probleemid pole kusagile kadunud ning inimloomus on ikka üks ja seesama. Teenekale näitlejannale pole see esimene kord lavastada: 1970. aastatel on ta Ugalas lavastanud G. Mamlini “Antonina”, D. Normeti “Pahupidipolka” ning A. Liivese “Uusaastaöö”.

•Homme kell 12 kutsub Eesti Teatriuurijate Ühendus Eesti Teatriliidu saali (Uus tn 5) teatrilookonverentsile “Ärajäänud lavastused”.  Kõnelevad Ülo Tonts, Ilona Kolberg, Ingo Normet, Katri Aaslav-Tepandi ja Tiit Ojasoo.

•4. XII alates etendub kolmel pühapäeval kell 12 Kanuti gildi saali stuudios ühe omalaadsema Eesti lavakollektiivi, ZUGA ühendatud tantsijate lavastus “ZUGA lastekas”. Vaatama oodatakse eelkõige 6- kuni 10-aastaseid vaatajaid. Liikumistega antakse kätte niidiotsi, kust ise oma lugu edasi mõelda. Lastel on võimalik mängu sekkuda, kas tormilise reageeringu või mängulustiga. Vanematele ja õpetajatele, kes saadavad lapsed etendusele, on mõeldud eraldi programm “puhvetis”. “ZUGA lasteka” idee ja teostus on Kaja Kannult, Tiina Mölderilt ja Helen Reitsnikult. Etenduse kunstnik on Kalle Tikas ning multifilmide autor Maike Lond.

 

FILM

 

•PÖFFi animafestivali “Animated Dreams” rahvusvahelise võistlusprogrammi peaauhind läks vene animarežissöör Igor Kovaljovi filmile “Piim”. See film on noppinud juba mitmeid mainekaid festivaliauhindu. Balti- ja Põhjamaade animafilmi võistlusprogrammi võitjaks aga kuulutati Priit Tenderi verivärskelt esilinastunud “Sõnum naabritele”.

•Juba kuuendat korda peetud “Sleepwalkers’i” rahvusvaheline filmikool esitles tunnustatud professionaale, kes heitsid pilgu filmimaailmas toimuvale. Profid ühendasid oma seminarides isikliku kogemuse ja kultuurilise tausta. Kui varasematel aastatel on filmikool keskendunud ühele kindlale filmivaldkonnale, siis tänavu oli teemade ring palju laiem. Süvenetakse pea kõikidesse filmi valmimise etappidesse stsenaariumikirjutamisest ning produtseerimisest kuni operaatori- ja režiitööni. Kõne all oli ka “Sleepwalkers’il” seni avastamata teema: filmikriitika.

 

MUUSIKA

 

•15. XII oma 60. sünnipäeva tähistav Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor korraldab 8. XII kell 13 oma tähtpäevaürituste raames Tallinna laululava ruumides konverentsi “Eesti koorilaul uuel aastatuhandel”. Osalema oodatakse aktiivseid koorilauluharrastajaid, kes tahavad midagi ka ise korda saata, ja muusikaprofessionaale, kes on koorilauluga seotud: heliloojaid, dirigente, muusikaõpetajaid ja kultuuriametnikke. Konverentsil esinevad Aet Maatee, Aarne Saluveer, Urmas Sisask, Jaan Ots, Riho Rõõmus, Peeter Perens, Kaie Tanner ja Andrus Hiiepuu.

•Alates 27. XI jõustus ülikooliseaduse muudatus, mis sätestab Eesti Muusikaakadeemia uue nimetusena Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA). Seoses sellega muutus ka EMA Kõrgema Lavakunstikooli (endise lavakunstikateedri) nimetus EMTA Lavakunstikooliks. EMA nõukogu otsustas algatada nimetuse muutmise 2004. aasta veebruaris seoses vajadusega väljendada nimetuses täpsemalt õppeasutuse tegevusvaldkondi. Nimetuse muutumine ei too kaasa struktuurimuudatusi.

Muusika- ja teatriakadeemia rektori Peep Lassmanni sõnul vastab uus nimetus paremini olemasoleva õpetuse sisule, peegeldades teatrikõrghariduse pikaajalist traditsiooni ja kõrget taset.

•Heategeval kontserdil orkaani Katrina läbi kannatanute toetuseks oli New Yorgi Carnegie Hallis 25. XI kavas ka Veljo Tormise kooristseen “Raua needmine” (1972). Selle esitas paljude kollektiivide ühisprogrammis Lõuna-Mississippi ülikooli koor The Southern Chorale Gregory Fulleri dirigeerimisel.

Veljo Tormise loomingust on varem kuulsas Carnegie Hallis kõlanud “Avamäng nr 2”, kui seal 1996. aasta jaanuaris andis külaliskontserdi Detroiti Sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel.

Priit Kuusk

OLARI ELTS OULUS JA PORTOS 

Dirigent Olari Elts juhatas taas Soomes, Oulu Madetoja saalis, kus esinesid (17. XI) koos nii Oulu Linnaorkester kui Keski-Pohjanmaa Kammerorkester. Kavas olid süit G. Bizet’ ooperist “Perthi kaunitar”, Kaija Saariaho “Quatre instants” sopranile ja orkestrile, kus solistiks oli Pia Freund ning G. Mahleri Sümfoonia nr. 4. Orkestri peadirigendiks on Arvo Volmeri järel nüüd Dmitri Slobodeniuk ning äsja kõlas siin esiettekandes autori enda juhatusel ka Leif Segerstami Sümfoonia nr 117. 18. XI viis Olari Elts mõlemad orkestrid kammerorkestri residentsi Snellmani saali Kokkolas, kus esitati sama kava.

26. XI juhatas Elts esmakordselt Portugalis Orquestra Nacional do Porto’t. Porto Europarque’i hallis tulid ettekandele M. Glinka avamäng “Ruslan ja Ljudmila”, P. Tšaikovski Viiulikontsert, kus solistiks nimekas Viviane Hagner, Polonees Tšaikovski ooperist “Jevgeni Onegin” ning D. Šostakovitši Sümfoonia nr 9 Es-duur.

P. K.

•EMTA doktorant pianist Irina Zahharenkova võitis Genfis 60. rahvusvahelisel pianistide konkursil kolmanda koha. Konkurss kestis 3. – 18. XI, viiest voorust kolm olid tavalised võistlusvoorud ning kaks finaalvoorud. Osales 31 pianisti 12 riigist. Esimest preemiat seekord välja ei antud, teise koha sai Šveitsi pianist ning kolmas koht läks jagamisele Irina Zahharenkova ning Venemaa võistleja vahel. Kolmanda kohaga kaasnes ka preemia (8000 Šveitsi franki).

Konkursi rõhuasetus oli XX sajandi muusikal: Zahharenkova esitas esimeses finaalis Messiaeni, Ligeti ja Huberi loomingut. Teises finaalis oli valida Beethoveni IV klaverikontserdi, Schumanni klaverikontserdi a-moll ning Bartóki III klaverikontserdi vahel. Finaali pääses neli osalejat ning kõik olid valinud Beethoveni klaverikontserdi.

Irina Zahharenkova on EMTA doktorant ning täiendab end samal ajal ka Sibeliuse akadeemias. Muusikaakadeemias õpib ta professor Lilian Semperi klaveriklassis. Tema nimele on kogunenud juba muljetavaldavalt pikk nimekiri konkursivõite: septembris 2005 esikoht Bukaresti rahvusvahelisel pianistide konkursil, III preemia haamerklaverikonkursilt Brügges 2004. aasta suvel, I preemia ja publikupreemia XLVI rahvusvahelisel konkursil  “Premio Jaen de Piano 2004” Hispaanias, teine koht Leedu rahvusvaheliselt pianistide konkursilt 2003. aastal.

 

KIRJANDUS

 

•7. ja 8. XII leiab Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses (Roosikrantsi 6, III korruse suures saalis) aset VI Balti kirjandusteadlaste konverents  “Meil on midagi ühist. Balti mälu”. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Esimesel päeval kõnelevad konverentsi saamisloost kirjanduskeskuse direktor dr Jaan Undusk ja kirjanduskeskuse teadur dr Anneli Mihkelev; seejärel võtavad esimesel istungil (“Kultuurimälu üldiseid ja teoreetilisi aspekte, juhatab prof Benedikts Kalnačs) sõna prof Peeter Tulviste  (Tartu ülikool), prof Peeter Torop (Tartu ülikool), dr Aušra Jurgutienė (Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituut); teisel istungil (“Vanad rahvad, vanad tekstid: Balti mälu aluskihid”,  juhatab dr Jaan Undusk) prof Janīna Kursīte (Läti Ülikool), dr Māra Grudule (Läti Ülikool), prof Toomas Liiv (Tallinna ülikool), Gitana Notrimaitė (Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituut); kolmandal istungil (“Oma ja võõras Balti mälus”, juhatab dr Māra Grudule) prof Benedikts Kalnačs (Läti Ülikooli Kirjanduse, Rahvaluule ja Kunsti Instituut; Liepāja Pedagoogiline Akadeemia), dr Maija Burima (Daugavpilsi ülikool), Mirjam Hinrikus (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), dr Anneli Mihkelev.

8. detsembril räägivad neljandal istungil (“Katkestus ja pidevus Balti mälus I”, juhatab Aare Pilv) dr Ene Kõresaar (Tartu ülikool), dr Ieva Kalniņa (Läti Ülikooli Kirjanduse, Rahvaluule ja Kunsti Instituut), Piret Kruuspere (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus); V istungil (“Katkestus ja pidevus Balti mälus II”, juhatab dr Ene Kõresaar) dr Loreta Mačianskaitė (Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituut), Aija Sakova (Tartu ülikool), prof Luule Epner (Tartu ülikool); VI istungil (“Mida teha Balti mälu nõukogude kihiga?”,  juhatab dr Aušra Jurgutienė) Eva Eglāja-Kristsone (Läti Ülikooli Kirjanduse, Rahvaluule ja Kunsti Instituut), dr Dalia Satkauskytė (Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituut), prof Rein Veidemann (Tallinna ülikool). Täpsemalt vt www.utkk.ee.

 

TEADUS

 

•Eesti Teaduste Akadeemia maikuus välja kuulutatud üliõpilaste teadustööde võistlusele esitati 61 uurimistööd. Komisjon akadeemik Georg Liidja juhtimisel, määras ekspertide hinnangutele tuginedes väljastpoolt, parematele 19 auhinda.

Esimese auhinna (à 5000 krooni) said Martin Järvekülg, Linda Kaljundi, Rasmus Kattai ja Pavel Starkov Tartu ülikoolist, teise auhinna (à 2500 krooni) Liisi Laineste, Aivo Lokotar, Mart Moppel, Pille Penjam, Indrek Zolk, Piret Voolaid ja Niina Voropajeva Tartu ülikoolist, Carol Kirss, Helena Lind, Taivo Lints, Taisia Rõlova, Margus Simson ja Kristi Timmo Tallinna Tehnikaülikoolist ning Marit Kasemets ja Anastassia Zabrodskaja Tallinna ülikoolist.

6. XII kell 12 autasustatakse Eesti TA majas Toompeal (Kohtu 6) võistluse laureaate ja peetakse konverents. Ettekannetega esinevad auhinnasaajatest Martin Järvekülg (“Hafnium(IV)butoksiidi kasutamine oksiidsete materjalide väljatöötamisel”), Linda Kaljundi (“Barbarite ootel: Teise kuvand, funktsioonid ja dünaamika Põhja-Saksa misjonikroonikates, XI – XIII sajand”) ja Margus Simson  (“Interneti-turunduse kontseptuaalne raamistik ning strateegiliste turunduseesmärkide saavutamine Interneti-turunduse vahendite kaudu”). Ettekandega esineb ka 2005. aasta Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursi kolmanda koha võitnud Margus Niitsoo Tartu ülikoolist teemal “Fibonacci jada üldistused”.

Villi Ehatamm

EESTI VABARIIGI TEADUSPREEMIAD

Eesti Vabariigi teaduspreemiad antakse välja alates 1991. aastast. Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutas välja järjekordse teaduspreemiate konkursi tingimused. Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse preemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest.

2006. aastal määratakse üks 500 000-kroonine preemia vastava teadusala para­digmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest, kaks  (à 300 000 kr) preemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ja kaheksa (à 150 000 kr) aastapreemiat eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud paremate teadustööde esiletõstmiseks täppisteaduste, geo- ja bioteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia, põllumajandusteaduste, tehnikateaduste, sotsiaalteaduste, arstiteaduse ja humanitaarteaduste vallas.

Aastapreemiad on ette nähtud Eesti teadlastele individuaalsena või erandkorras teaduskollektiividele. Ettepanekuid võivad teha Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendusasutustena registreeritud ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste nõukogud, samuti Eesti TA akadeemikud.

Teadusliku avastuse või leiutise preemia kandidaatide ülesseadmiseks on komisjonile vaja esitada motiveeritud esildis (kuni 3 lk) ja muu tulemusega seotud materjal. Pikaajalise tulemusliku teadustöö preemia kandidaadi ülesseadmiseks on komisjonile vaja esitada motiveeritud esildis (kuni 3 lk), CV (kuni 3 lk), teaduspublikatsioonide nimekiri ja olulisemad publikatsioonid (kuni 10 nimetust). Aastapreemia kandidaadi ülesseadmiseks on vaja esitada motiveeritud esildis (kuni 3 lk), publikatsioon(id) jm tulemustega seotud materjal.

Komisjon ootab ettepanekuid 25. detsembrini aadressil Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn. Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

V. E.

 

VARIA

 

•Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude uued koosseisud valisid uued esimehed, aseesimehed ja sihtkapitalide esindajad Kultuurkapitali nõukogusse.  Uued Kultuurkapitali nõukogu liikmekandidaadid on Ilmar Raag (audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja), Riin Kivinurm (rahvakultuuri sihtkapitali esindaja), Olav Ehala (helikunsti sihtkapitali esindaja), Märt Väljataga (kirjanduse sihtkapitali esindaja), Lylian Meister (kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esindaja), Karin Paulus (arhitektuuri sihtkapitali esindaja) ja Kalju Komissarov (näitekunsti sihtkapitali esindaja). Uue nõukogu kinnitab vabariigi valitsus.

Sihtkapitalide esimehed ja aseesimehed: audiovisuaalse kunsti sihtkapitalis Piret Tibbo-Hudgins ja Mikk Rand, rahvakultuuri sihtkapitalis Riin Kivinurm ja Anne Ojalo, kirjanduse sihtkapitalis Märt Väljataga ja Maimu Berg, arhitektuuri sihtkapitalis Mait Summatavet ja Jaak Huimerind, helikunsti sihtkapitalis Olav Ehala ja Neeme Punder, näitekunsti sihtkapitalis Kalju Komissarov ja Mare Tommingas, kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalis Lylian Meister ja Marko Laimre.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht