2015. a riigikogu valimiste kandidaadid üleriigiliste päevalehtede arvamuskülgedel

PRIIT PÄRNAPUU

Minu kasutuses on andmed 2015. aasta riigikogu valimiste kohta ja aastatel 2010−2016 Postimehe, Eesti Päevalehe, Äripäeva ja Õhtulehe arvamuskülgedel ilmunud artiklite kohta. Selgub, et 2015. aasta riigikogu valimistel leidus osalisi, kelle üleriigilistes eesti päevalehtedes ilmunud arvamusartiklite hulk on märkimisväärselt väiksem teiste osaliste arvamusartiklite hulgast, kusjuures mahajäämus ei ole seletatav osalise poliitilise marginaalsusega. Täpsemalt: 1) leidub erakondi, mille kandidaatide arvamusartiklite hulk ei vasta erakonna kaalukusele Eesti poliitikas; 2) naiskandidaatide arvamusartiklite hulk on väiksem isegi niigi marginaalsest naiste osakaalust Eesti poliitikas; 3) leidub valimisringkondi, mille kandidaatide arvamuslugude hulk ei vasta piirkonna suurusele; 4) esimest korda riigikogu valimistel kandideerinute arvamusartiklite hulk jääb alla nende poliitilisele kaalukusele; 5) edukad kandidaadid on arvamuskülgedel küll rohkelt esindatud, kuid arvestades nende poliitilist kaalukust on nad arvamuskülgedel selgelt alaesindatud.

Andmed ja nende esitus diagrammidel

2015. aasta riigikogu valimiste osas on mul kõigi 872 kandidaadi kohta kasutada 1) kandidaadi nimi, 2) erakondlik kuuluvus, 3) valmisringkond, 4) häälte arv, 5) osalemine 2007. ja 2011. aasta riigikogu valimistel ning 6) mis tüüpi (kui üldse) mandaadi kandidaat sai.1 Arvamusartiklite osas on mul kasutada kuu täpsusega iga kandidaadi artiklite arv väljaannete kaupa.2 Kokku on mul andmeid 2639 arvamusartikli kohta, neist on ilmunud Postimehes 879, Õhtulehes 850, Äripäevas 493 ja Eesti Päevalehes 417.3

Kuna kuude lõikes on kõikumised suured, siis kõigil diagrammidel olen väiksema volatiilsuse huvides kasutanud 12 kuu libisevat keskmist, näiteks 2010. aasta detsembri all kajastuvad kõik artiklid, mis on ilmunud perioodil jaanuar 2010 – detsember 2010 ja 2011. aasta jaanuari all kajastuvad kõik artiklid, mis on ilmunud perioodil veebruar 2010 – jaanuar 2011 jne. Diagrammidel on mustade punktidega tähistatud toimunud valimised: märts 2011 – riigikogu valimised, oktoober 2013 – kohalikud valimised, mai 2014 – Euroopa Parlamendi valimised ja märts 2015 – riigikogu valimised.

Diagrammil 1 on esitatud 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaatide arvamusartiklid erakondade kaupa. Suuremate erakondade võrdset esindatust päevalehtede külgedel ei ole ning ei ole ka esindatust vastavalt poliitilisele kaalukusele.

Keskerakond ja EKRE on arvamuskülgedel marginaalselt esindatud

Kõige suuremad käärid on Keskerakonnal (KE) – erakond sai valimistel iga neljanda hääle, kuid arvamusartiklitest kirjutavad Keskerakonna kandidaadid vaid iga kümnenda. Arvamuskülgedel on üleesindatud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) kandidaadid. Marginaalsed poliitilised jõud on marginaalsed ka arvamuskülgedel.

Tabelis 1 on esitatud, kuidas erakondade nimekirjas kandideerinute arvamusartiklid jagunevad nelja üleriigilise eesti päevalehe vahel. Selgub, et mitmel erakonnal on mõni ajaleht, kus on ilmunud märkimisväärselt rohkem arvamuslugusid kui teistes. Kõige äärmuslikum juhtum on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), mille kandidaatide arvamuslugudest 4/5 on ilmunud Õhtulehes. Äripäeva lugejad said EKRE kandidaatide arvamusartikleid lugeda vaid korra aastas. Reformierakond (RE) on üleesindatud Äripäevas ning alaesindatud Õhtulehes. Reformierakonna alaesindatus Õhtulehes on veelgi ilmsem, kui arvestada, et Reformierakonna 174 artiklist 95 on kirjutanud Igor Gräzin. IRLi puhul jääb silma üleesindatus Postimehe ning alaesindatus Õhtulehe arvamuskülgedel. SDE Õhtulehe lembus on petlik – suur osa (141/245) artiklitest on kirjutanud Toomas Alatalu. Pigem saab SDE puhul rääkida üleesindatusest Eesti Päevalehes. Keskerakonna kandidaatide esindatus arvamuskülgedel kõigis neljas ajalehes peaaegu puudub.

Naiskandidaadid on arvamus­külgedel selges vähemuses

Naiste vähene kaasatus poliitikasse on Eesti ühiskonna teada-tuntud probleem. 2015. aasta riigikogu valimistel oli 636 meeskandidaati ja 236 naiskandidaati ehk naisi oli 27%. Naiskandidaadid said 24% häältest. Riigikokku sai mandaadi või on saanud asendusliikme koha 109 meest ja 36 naist ehk naisi on 25%.

Meeskandidaatidelt ilmub selgelt rohkem arvamusartikleid kui naiskandidaatidelt: meestelt ligi 25 artiklit kuus, naistelt 6,5. Kui arvestada meeste poliitilist kaalukust, siis meeste üleesindatus arvamuskülgedel on siiski marginaalne: mehed on kirjutanud 79% artiklitest vs. mehed said 76% häältest (diagramm 2). Kui Päevalehti eraldi vaadata (tabel 2), on naiste vähene esindatus iseloomulik kõigile, kuid Postimehe puhul saab rääkida naiskandidaatide selgest alaesindatusest: naised said 24% häältest, kuid Postimehes ilmunud kandidaatide arvamusartiklitest on nad kirjutanud vaid 18%. Kõige enam on naiskandidaadid esindatud Eesti Päevalehe arvamusküljel.

Mitu valimisringkonda on arvamuskülgedel marginaalselt esindatud

Riigikogu valimised toimuvad 12 valimisringkonnas. Tabelis 7 on esitatud, kuidas arvamusartiklid jagunevad eri ringkondade kandidaatide vahel. Selgub, et kõige marginaalsemalt on arvamuskülgedel esindatud Ida-Viru kandidaadid ja kõige rohkem Kesklinna-Lasnamäe-Pirita ringkonna kandidaadid. Kui Kesklinna-Lasnamäe-Pirita ringkonna kandidaatidelt ilmub aasta jooksul pea 70 artiklit, siis Ida-Virumaa kandidaatidelt vaid kümme. Kui Kesklinna-Lasnamäe-Pirita ringkonna ühe kandidaadi kohta ilmub keskmiselt viis artiklit seitsme aasta jooksul, siis Ida-Viru ringkonna ühelt kandidaadilt vaid üks.

Kõige enam on arvamuskülgedel üleesindatud Mustamäe-Nõmme ringkond. Hääle andnute arvust moodustavad sealsed valijad 9%, kuid seal kandideerijate arvamusartiklid moodustavad 14% artiklitest. Üleesindatud on ka Kesklinna-Lasnamäe-Pirita ringkond. Selgelt alaesindatud on Võrumaa-Valgamaa-Põlvamaa valimisringkond ja Ida-Viru valimisringkond (vastavalt: 8% vs. 4% ja 6% vs. 3%). Suurematest ringkondadest on alaesindatud ka Haabersti-Kristiine-Põhja-Tallinn (10% häältest, kuid 6% artiklitest).

Kui vaadata ringkondade esindatust ajalehtede tasandil, siis erinevused on suured ning leidub nii alaesindatuse kui üleesindatuse näiteid. Näiteks kui Tartu kandidaadid on kirjutanud 16% Eesti Päevalehe arvamusartiklitest, siis Äripäeva omadest vaid 4%. Üleesindatuse näiteks on Õhtuleht, kus Jõgeva-Tartu ringkonna kandidaadid on kirjutanud 19% arvamusartiklitest, ehkki valimistel said nad 7% häältest. Alaesindatuse näiteks on samuti Õhtuleht, kus Ida-Viru ringkonna kandidaadid on kirjutanud 1% arvamusartiklitest, ehkki valimistel said nad 6% häältest.

Esimest korda kandideerijad on arvamuskülgedel alaesindatud

Jagasin 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaadid kolme rühma lähtuvalt varasematest kandideerimistest: 1) need, kes kandideerisid ka 2007. ja 2011. aasta valimistel (222 sellisest kandidaadist 80 on jõudnud riigikokku); 2) need, kes kandideerisid emmal-kummal varasemal valimisel (159 sellisest kandidaadist 31 on jõudnud riigikokku); 3) need, kes ei osalenud kummalgi eelneval valimisel (491 sellisest kandidaadist 34 on jõudnud riigikokku).4

Diagrammil 3 on esitatud, kuidas arvamusartiklid nende kolme rühma liikmete vahel on ajas muutunud. Kolmandat korda kandideerinutelt ilmus viis korda rohkem arvamusartikleid kui esmakordselt kandideerijatelt. Arvamusartiklite rohkus ei ole seletatav ka poliitilise kaalukusega: kolmandat korda kandideerijad said 50% häältest, kuid nad on kirjutanud 58% arvamus­artiklitest.

Ajalehtede tasandil (tabel 4) jääb silma Õhtuleht, kus kolmandat korda kandideerijad on kõige rohkem üleesindatud – 2/3 artiklitest on nende kirjutatud. Uued tulijad on kõige rohkem esindatud Eesti Päevalehe arvamusküljel.

Edukatelt kandidaatidelt on rohkelt artikleid, kuid nad on alaesindatud

Jagasin 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaadid nelja järjestatud rühma lähtuvalt valimistulemusest: 1) isikumandaadi saajad (kokku 13), 2) ringkonnamandaadi saajad (66), 3) kompensatsioonimandaadi saajad pluss need, kes on saanud asendusliikme koha hiljemalt 1. aprilliks 2017 (66) ja 4) need, kes ei osutunud valituks ega ole saanud ka asendusliikmeks (727).5

Diagrammil 4 on esitatud, kuidas nende nelja rühma liikmete kirjutatud arvamusartiklid ajas muutuvad. Ühelt isikumandaadi saajalt ilmub keskmiselt neliteist korda rohkem artikleid kui riigikokku mitte jõudnud kandidaadilt. Kui võrrelda arvamusartiklite arvu valimistel saadud häältearvuga, siis on pilt vastupidine: isikumandaadi saajad said 22% häältest, kuid kirjutasid vaid 10% arvamusartiklitest; riigikokku mittepääsenud said 35% häältest, kuid kirjutasid 42% arvamusartiklitest.

Ajalehtede tasandil (tabel 5) erineb Äripäev teistest päevalehtedest – riigikokku mittepääsenud kandidaatidelt on oluliselt vähem artikleid kui teistelt ning ringkonnamandaadiga riigikokku pääsenutelt on oluliselt rohkem artikleid kui teistelt. Isikumandaadi saajate osakaal on kõige suurem Postimehe ja riigikokku mittepääsenute osakaal on kõige suurem Õhtulehe arvamuskülgedel.

Jagasin 2015. a riigikogu valimiste kandidaadid kolme rühma: 1) need, kes said hääli vähemalt 10% ringkonna­kvoodist ehk need, kes kvalifitseeruvad ringkonnamandaadi jaotamisele (221 isikut), 2) need, kes said hääli vähemalt 5% ringkonnakvoodist, kuid vähem kui 10% ehk need, kes kvalifitseeruvad küll kompensatsioonimandaadi jaotamisele, kuid ei kvalifitseeru ringkonnamandaadi jaotamisele (148 isikut) ja 3) need, kelle häälte arv oli väiksem kui 5% ringkonnakvoodist ehk need, kes ei kvalifitseeru isegi kompensatsioonimandaadi jaotamisele (503 isikut).

Diagrammil 5 on esitatud, kuidas nende kolme rühma liikmete kirjutatud arvamusartiklid ajas muutuvad. Edukatelt kandidaatidelt ilmub küll mitu korda rohkem artikleid, kuid kui arvestada isikute poliitilist kaalukust, siis on nad arvamuskülgedel pigem ala- kui üleesindatud. Ajalehtede tasandil (tabel 6) jääb silma Õhtulehe arvamuskülgedel poliitiliselt marginaalsete kandidaatide väga tugev üleesindatus: vähem kui 5% ringkonnakvoodist kogunud kandidaadid said kõigist häältest 10%, kuid nad on kirjutanud 26% Õhtulehes ilmunud kandidaatide arvamusartiklitest.

Postimees

(% artiklitest)

Õhtuleht

(% artiklitest)

Äripäev

(% artiklitest)

Eesti Päevaleht (% artiklitest)
RE (124 isikut, 683 artiklit, 28% häältest) 228 (26) 174 (20) 185 (38) 96 (23)
SDE (125 isikut, 664 artiklit, 15% häältest) 213 (24) 245 (29) 84 (17) 122 (29)
IRL (125 isikut, 541 artiklit, 14% häältest) 240 (27) 101 (12) 107 (22) 93 (22)
KE (125 isikut, 272 artiklit, 25% häältest) 75 (9) 99 (12) 51 (10) 47 (11)
VE (125 isikut, 265 artiklit, 9% häältest) 95 (11) 79 (9) 51 (10) 40 (10)
EKRE (125 isikut, 148 artiklit, 8% häältest) 14 (2) 118 (14) 7 (1) 9 (2)
MUUD (123 isikut, 66 artiklit, 2% häältest) 14 (2) 34 (4) 8 (2) 10 (2)
Kokku 879 850 493 417

Tabel 1. 2015. a riigikogu valimiste kandidaatide aastatel 2010–2016 ilmunud arvamusartiklite arvud erakondade ja päevalehtede kaupa, üleesindatus on tähistatud rohelisega ja alaesindatus punasega.

Postimees

(% artiklitest)

Õhtuleht

(% artiklitest)

Äripäev

(% artiklitest)

Eesti Päevaleht (% artiklitest)
Mehed (636 isikut, 2093 artiklit, 76% häältest) 723 (82) 670 (79) 388 (79) 312 (75)
Naised (236 isikut, 546 artiklit, 24% häältest) 156 (18) 180 (21) 105 (21) 105 (25)
Kokku 879 850 493 417

Tabel 2. 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaatide aastatel 2010–2016 ilmunud arvamusartiklite jagunemine soo ja päevalehtede kaupa.

Postimees

(% artiklitest)

Õhtuleht

(% artiklitest)

Äripäev

(% artiklitest)

Eesti Päevaleht

(% artiklitest)

Kesklinn-Lasnamäe-Pirita (101 isikut, 486 artiklit, 13% häältest) 122 (14) 204 (24) 94 (19) 66 (16)
Harju-Rapla (115 isikut, 435 artiklit, 15% häältest) 159,5 (18) 85 (10) 124 (25) 66,5 (16)
Mustamäe-Nõmme (71 isikut, 357 artiklit, 9% häältest) 120 (14) 90 (11) 90 (18) 57 (14)
Jõgeva-Tartu (67 isikut, 263 artiklit, 7% häältest) 56 (6) 159 (19) 27 (5) 21 (5)
Tartu linn (70 isikut, 251,5 artiklit, 8% häältest) 121 (14) 44 (5) 21 (4) 65,5 (16)
Haabersti-Kristiine-Põhja-Tallinn (81 isikut, 167 artiklit, 10% häältest) 40 (5) 64 (8) 35,5 (7) 27,5 (7)
Järva-Viljandi (61 isikut, 155,5 artiklit, 7% häältest) 45 (5) 62 (7) 27 (5) 21,5 (5)
Pärnu (66 isikut, 144 artiklit, 7% häältest) 56 (6) 52 (6) 16 (3) 20 (5)
Lääne-Viru (49 isikut, 106 artiklit, 5% häältest) 38 (4) 31 (4) 10 (2) 27 (6)
Võru-Valga-Põlva (76 isikut, 105 artiklit, 8% häältest) 40 (5) 30 (4) 20 (4) 15 (4)
Hiiu-Lääne-Saare (54 isikut, 96 artiklit, 6% häältest) 49,5 (6) 19 (2) 15,5 (3) 12 (3)
Ida-Viru (61 isikut, 73 artiklit, 6% häältest) 32 (4) 10 (1) 13 (3) 18 (4)
Kokku 879 850 493 417

Tabel 3. 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaatide aastatel 2010–2016 ilmunud arvamusartiklite jagunemine valimisringkondade ja päevalehtede kaupa.

Postimees

(% artiklitest)

Õhtuleht

(% artiklitest)

Äripäev

(% artiklitest)

Eesti Päevaleht (% artiklitest)
Kolmas kord (222 isikut, 1520,5 artiklit, 50% häältest) 464 (53) 561 (66) 296 (60) 199,5 (48)
Teine kord (159 isikut, 465,5 artiklit, 22% häältest) 180,5 (21) 128 (15) 61,5 (12) 95,5 (23)
Esimene kord (491 isikut, 653 artiklit, 29% häältest) 234,5 (27) 161 (19) 135,5 (27) 122 (29)
Kokku 879 850 493 417

Tabel 4. 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaatide aastatel 2010–2016 ilmunud arvamusartiklite jagunemine varasemate kandideerimiste ja päevalehtede kaupa.

Diagramm 1. 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaatide viimase 12 kuu arvamusartiklite arvu muutused erakondade kaupa.

Diagramm 2. 2015. a riigikogu valimiste kandidaatide viimase 12 kuu arvamusartiklite arvu muutused sugude lõikes.

Diagramm 3. 2015. a riigikogu valimiste kandidaatide varasemate kandideerimiste alusel moodustatud rühmade 12 viimase kuu arvamusartiklite arv.

Diagramm 5. 2015. aasta riigikogu valimistel häälte hulga alusel moodustatud rühmade 12 viimase kuu arvamusartiklite arv.

 

 


Artikkel põhineb uurimistööl, mille Priit Pärnapuu tegi Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava üliõpilasena aines „Eesti nüüdisaegsed institutsioonid“ (õppejõud Rein Toomla).

1 Andmed on pärit vabariigi valimiskomisjoni veebilehelt, välja arvatud asendusliikmeks olemise info, mis on pärit riigikogu veebilehelt.

2 Kui oli vaba ligipääs, siis kasutasin DIGARi andmebaasis olevaid ajalehtede digitaalseid versioone, kui ei olnud, siis kasutasin Tartu linnaraamatukogu paberversioone; kui kumbki neist ei aidanud, siis kasutasin kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu paberversioone. Otsisin number numbri järel välja kõigi nelja päevalehe seitsme aastakäigu arvamusküljed, ning sealsete arvamusartiklite autorite nimesid otsisin riigikogu kandidaatide nimekirjast. Kui leidsin, siis tegin märke vastava kandidaadi vastava kuu veergu. Kokku sai läbi vaadatud ligikaudu 7700 ajalehenumbrit. Algul kaalusin ka Eesti artiklite andmebaasi ISE kasutamist, kuid loobusin – kandidaatidelt on ilmunud muidki tekste peale arvamusartiklite ning ISE andmebaasis on selgeid lünki.

3 Arvamuskülgedel ilmub mitmesuguseid tekste, millest kõiki ma ei pidanud arvestamise vääriliseks. Ma jätsin kõrvale kõik lugejakirjad, vestlusringid, paari küsimusega lühiintervjuud, järjejutud, pidupäevakõned, tsitaadid, lühikommentaarid samas numbris ilmunud arvamusartiklile, lühivastukajad päev või paar varem ilmunud arvamusartiklile, toimetuse juhtkirjad või arvamusveerud. Samuti jätsin automaatselt kõrvale need artiklid, millel oli kolm või enam autorit. Kui artiklil oli kaks autorit, kellest mõlemad olid 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaat, läks mõlema alla kirja 0,5 artiklit. Kui üks autor oli kandidaat, kuid teine mitte, siis läks kandidaadi alla kirja 1,0 artiklit. Jätsin kõrvale kõikvõimalikud lehtede lisad, kus samuti võib ilmuda arvamusartikleid, nt Postimehe laupäevane AK.

4 Arvestasin siinkohal ka asendusliikmeid 1. aprilli 2017 seisuga.

5 Isikumandaadi ja ringkonnamandaadi saamine sõltub eelkõige häältearvust. Kompensatsioonimandaadi saamine sõltub seevastu eelkõige kohast erakonna valmisnimekirjas. Asendusliikmeid on kahte liiki – need, kes asendavad isikumandaadi ja ringkonnamandaadi saajaid, ja need, kes asendavad kompensatsioonimandaadi saajaid. Esimesel juhul sõltub asendusliikmeks saamine häälte arvust ja teisel juhul kohast valimisnimekirjas. Valimisedu mõttes kuuluks esimene liik ringkonnamandaadi saajate ja kompensatsioonimandaadi saajate vahele, teine liik kompensatsioonimandaadi saajate järele. Kuid kuna ma ei suutnud asendusliikmeid eristada, siis panin kõik ühte.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht