Achilleuse kannatus

LEA LARIN

Üks protsent käib ringi mööda Eestimaad, ikka see teadusrahastuse osakaalu 1% SKTst, mis on kirjas „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020“ ning millele on ustavust vannutud lugematutes valimisprogrammides ja koalitsioonilepetes.

Sellist taset ei ole mitte kunagi saavutatud. Alates 2002. aastast on koostatud kolm strateegiat,¹ kus on sätestatud teaduse rahastamise osakaal protsendina SKTst ning nendes seatud eesmärkides on olnud riigipoolne teadusrahastuse osakaal SKTst 1,5 protsenti, 1,4 protsenti kuni praeguse 1 protsendini. Tegelik protsent on eesmärgile kõik need aastad alla jäänud, alates 0,4% SKTst 2000. aastate alguses kuni praeguse seisuni.

Nüüd on riigil rehkendusest tehtud vaid pool. 2017. aasta riigieelarves oli latt seatud 0,87 protsendi peale, kuid oktoobri lõpus avaldas statistikaamet 2017. aasta andmed,² mille järgi oli mullu teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest 122,32 miljonit eurot, mis teeb 0,52 protsenti SKTst.

Suur pettumus, mis siis, et veidi parem tulemus kui 2016. aastal, mil teadus sai avalikult sektorilt 102 miljonit ning suhtarvuna kukkus riigi rahastus SKTs vaid 0,47 protsendini.³ Siin tuleb ära märkida Eesti teaduse rahastamise eripära, nimelt sõltub Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamine suuresti välismaistest rahastusallikatest (tõukefondid ja „Horisont 2020“). See läheb riigieelarvesse ja liigitatakse riigilt saaduks. 2016. oli vaheaasta, sest eelmine tõukefondide rahastamise periood oli just lõppenud, kuid uus ei olnud veel alanud. Struktuurivahendid jäävad oluliseks rahastusallikaks edaspidigi ja teaduse rahastamises jääb nende osakaal lähiaastatel 41% ümber.

Kahjuks ei ole oodata, et tänavu või tuleval aastal teaduse käsi paremini käib, eesmärgini jõudmisest rääkimata. Rahandusministeeriumi viimase majandusprognoosi järgi, mis on aluseks 2019. aasta riigieelarve koostamisel, kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 3,6 protsenti ja 2019. aastal 3 protsenti.⁴

Käesoleva aasta haridus- ja teadusministeeriumi teaduseelarve on kokku u 151 miljonit. Peagi parlamendis teisele lugemisele jõudvas 2019. aasta riigieelarves kasvab teaduse rahastus selle aastaga võrreldes 18,9 miljoni võrra (sealhulgas nn baasrahastus 12 miljonit), ulatudes kokku u 170 miljoni euroni.⁵ Arvestades rahandusministeeriumi prognoositud SKT kasvu ei jõua ilmselt ka 2018. ja 2019. aastal teadusrahastuse protsent SKTsse eesmärgile lähemale, vaid jääb 0,6% kanti.

Jah muidugi, SKT kasvab ning seetõttu tuleb Achilleusel oma kannaga kannatlikult kannatada, et kilpkonnale järele jõuda, kuid säärase paratamatusega ei saa lõputult leppida. Seni kuni eelarvet koostades ei ole püüdu 1 protsendini jõuda, ei saa see ka juhtuda. Jutt on vaid protsentuaalsest suhtest sisemajanduse kogutoodangusse. Ma ei tea, kas kusagil on välja arvutatud teadusele eraldatava raha reaalväärtus aastate võrdluses.

Mis saab edasi? Praegu paistab nii, et arvestades senist asjade käiku ei pruugi strateegiline eesmärk 1% 2020. aastaks kättesaadav olla. Samale seisukohale on jõudnud ka riigikantselei teadus- ja arendustegevuse rakkerühm: „Nii 2017. kui ka 2018. riigieelarves planeeriti võrreldes varasemate aastatega teadus- ja arendustegevusele märgatavalt suurem summa, kuid kokkulepitud 1% määrani tähtajaks tõenäoliselt ei jõuta. Kehtiva riigi eelarvestrateegia kohaselt hakkavad kulud 2020. a taas langema. Selline trend seab ohtu Eesti teaduse tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse ning pidurdab tootlikkuse kasvu eesmärgi saavutamist.“⁶

Haridus- ja teadusministeeriumis on alustatud uue strateegia „Haridus ja teadusstrateegia aastateks 2021–2035“ koostamist. Loodetavasti tuleb see auahne ja teaduse rahastamise osas ei piirduta kõigest ühe protsendi eesmärgiga.

Siin on räägitud vaid mündi ühest poolest, teaduse riigieelarvelisest rahastamisest. Tegelikult näeb strateegia ette, et tuleb saavutada teaduse rahastamine 3% SKTst. Ehk lisaks riigile peaks erasektorist ja välismaistest allikatest tulema raha 2% jagu SKTst.

 

T&A kulutused

	SKT, miljonit eurot	Kulutused T&A, miljonit eurot	T&A kulutuste osatähtsus SKTs, %	T&A kulutuste rahastamine riigi- ja KOVi eelarvest, miljonit eurot
1998	5049,220	28,82	0,571	18,152
1999	5378,703	36,61	0,681	23,706
2000	6170,771	37,03	0,600	21,909
2001	6976,367	48,80	0,700	25,391
2002	7773,841	55,70	0,717	30,011
2003	8708,876	66,86	0,768	32,490
2004	9707,657	82,70	0,852	36,478
2005	11262,296	104,02	0,924	45,252
2006	13521,706	150,99	1,117	67,277
2007	16246,397	173,65	1,069	79,258
2008	16517,271	208,04	1,260	104,073
2009	14145,864	197,40	1,395	96,364
2010	14716,533	232,76	1,582	102,757
2011	16667,634	384,45	2,307	125,908
2012	17934,892	380,69	2,123	145,830
2013	18932,300	325,94	1,722	153,963
2014	20061,188	286,74	1,429	141,850
2015	20652,009	302,82	1,466	140,390
2016	21682,647	270,30	1,247	101,640
2017	23615,111	304,319	1,289	122,320

Allikas: Statistikaamet

---

1 Kristjan Vassil, Aeg loobuda peenhäälestamisest Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitikas. – Postimees 13. IX 2018.

2 Kulutused teadus- ja arendustegevusele ja nende rahastamine institutsionaalse sektori järgi 2017. Statistikaamet, 26. X 2018.

3 Eesti teadusagentuuri statistika rahastamise üldpilt, andmed seisuga 30. VIII 2018.

4 Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 11. IX 2018.

5 Järgmise aasta hariduseelarve toob lisaraha õpetajatele, teadusele ja digipöördele. Haridusministeerium, 26. IX 2018.

6 Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõime ja arengupotentsiaal. Hinnang olukorrale ja ettepanekud edasisteks tegevusteks. Kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava koostamise ja organisatsioonide tegevuste ümberkorraldamise rakkerühma aruteludokument. Koostanud Katrin Pihor, Helelyn Tammsaar, 2018.

Kas toetate eesmärki, et Eesti jõuaks teaduse riigipoolses rahastamise strateegilise eesmärgi, ühe protsendini SKPst aastaks 2020? Kuidas seda tagada, kui järgmise aasta eelarves kulutused teadusele ei tõuse,  milline on selles osas teie seisukoht?
Vastavad valitsuserakondade esimehed.

Jüri Ratas, peaminister ja Keskerakonna esimees: 2018. ja 2019. aastal on riigi kulutused teadus- ja arendustegevusele absoluutmahtudes selgelt tõusmas. Näiteks on teadusasutuste põhiinstrumentide rahastamine (baasfinantseerimine koos uurimistoetustega) kasvanud 47,5 miljonilt 2015. aastal 67,1 miljonini 2018. aastal ja 80,1 miljonini 2019. aasta planeeritavas riigieelarves.

Kui me aga räägime osakaalust SKTsse, siis on lugu keerulisem – see sõltub SKT kasvust ja statistilistest detailidest. Näiteks, kui majandus kasvab kiiremini, kui oli prognoos, langeb ka teaduse osakaal SKTs ja see tekitab arusaadavalt palju rahulolematust. Kui aga SKT peaks langema, kasvab teaduse osakaal iseenesest, ilma et teadlastel rohkem raha oleks. Lisaks korrigeeritakse statistikat veel mitu aastat tagantjärele. Nii juhtus, et 2016. aasta osakaal muutus veel nüüd hiljuti. Kogu teadus- ja arendustegevuse kulutused kasvasid samal ajal 270 miljonilt 2016. aastal 304 miljonini 2017. aastal. Sealjuures kasvasid just avaliku sektori kulutused 127 miljonilt 156 miljoni euroni.

Kindlasti peame vajalikuks teaduse rahastamise edasist kasvu ning vaeva tuleb näha selle nimel, et see senisest enam panustaks muu hulgas ka Eesti majanduse ja laiemalt ühiskonna arengusse. Näiteks aitaks meie ettevõtetel leida uusi lahendusi ja ärimudeleid, selleks et oleksime üha kasvavate palkade juures jätkuvalt konkurentsivõimelised. Samamoodi saaks teadus senisest enam panustada meie ühiskonna muude valupunktide lahendamisse – kuidas tõhustada tervishoiusüsteemi või ühistransporti, kuidas jätkata põllumajanduslikku tootmist juhul, kui meie kliima muutub püsivalt, kuidas õpetada meie lapsi koolides nii, et nad lisaks teadmistele oleksid seal ka õnnelikud. Usun, et senisest enam tuleks teha teadlastega koostööd nii ettevõtetel kui ametnikel.

Keskerakonna riigikogu valimisplatvormis oleme seadnud sihi suurendada teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite hulka 1%-ni SKTst.

Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sotsiaaldemokraadid peavad hädavajalikuks investeerida teadus- ja arendustegevusse püsivalt vähemalt 1 protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Seda on vaja teaduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning majanduse teadusmahukuse ja innovatsioonivõimekuse parandamiseks. Ehkki see siht on seatud riikliku prioriteedina palju aastaid tagasi, ei ole eesmärki järjestikustes valitsustes paraku saavutatud. Teaduse rahastus on aasta-aastalt küll kasvanud, kuid seni ei ole me tõesti eesmärki saavutanud. Eesmärgini jõudmine nõuab igal majanduskasvu aastal kümneid ja kümneid miljoneid lisaraha. Rutiinse eelarvemenetluse käigus on väga keeruline seda tagada, sest konkureerida tuleb teiste väga oluliste pakilisemate teemadega, nagu politseinike ja päästjate palgakasv, lisarahastus tervishoidu.

Seepärast olen teinud teadusavalikkusele ettepaneku jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamises kaitsekulutustega sarnasele erakonnaülesele kokkuleppele. Just see on võimalus jätta teadusrahastus välja iga-aastasest eelarveprioriteetide läbirääkimisest. Ei piisa sellest, et kõik erakonnad oma valimisprogrammis lihtsalt kinnitaksid valmisolekut kasvatada teadusrahastust.

Erakonnad peaksid juhtide tasemel (ja erakonna juhatuse heakskiidul) väga konkreetselt kinnitama, et järgmisel kevadel kokku pandavas nelja-aastase vaatega riigieelarve strateegias tagatakse reaalne teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasv 1 protsendini SKTst. Kinnituse, et kui nende erakond on pärast järgmisi valimisi valitsuses, siis ei tõusta eelarvestrateegia aruteludelt enne püsti, kui see kokkulepe on täidetud. Tean, et teadlaskond ja teised osalised on selle ettepaneku juba töösse võtnud ning loodetavasti on kõik erakonnad valmis sellise kinnituse andma.

Sotsiaaldemokraatide juhatus on juba andnud oma esimehele volituse sellise kokkuleppega liituda. Kinnitan, et meie osalusega valitsuskoalitsioon näeb järgmisel kevadel ette TA investeeringute kasvu 1 protsendini järgmises riigieelarvestrateegias ja selle alusel koostatud riigieelarvetes.

Helir-Valdor Seeder, Isamaa: Isamaa toetab teaduse rahastamise riigieelarvelist suurendamist ühe protsendini SKTst. See eeldab poliitilist kokkulepet erakondade vahel sarnaselt riigikaitse kulutustega. Kui selline eesmärk seatakse, siis on järgmisel koalitsioonil võimalik ka selle eesmärgini jõuda. Isamaa on selliseks kokkuleppeks valmis. Väikeriigi tugevus on teaduspõhine majandus ja tugev haridussüsteem, mis eeldab nii riigi kui ka erasektori senisest suuremat panustamist teaduse rahastamisse.