In memoriam Ain Heinaru 3. X 1943 –30. IV 2022

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli loodusteaduste valdkonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudi emeriitprofessor Ain Heinaru. Jääme teda meenutama värvika õppejõu, lennuka teadlase, entusiastliku administraatori ja hea kolleegina.

Ain Heinaru oli Tartu Ülikoolis üks esimesi teadlasi, kes hakkas tegelema geneetikaga ja selle tehnoloogiliste rakendustega, olles selle ala teerajaja. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1967. aastal bioloogia erialal geneetikuna ja kaitses 1971. aastal geneetikaalase kandidaaditöö. Selles uuris ta antibiootikumiresistentsuse ülekannet bakteritel, mis on nüüd, 50 aastat hiljem, üks põletavamaid teemasid meditsiinis. Aastatel 1977–1978 tegi ta teadustööd Šotimaal Edinburghi Ülikoolis, kus ta tegeles biodegradatiivsete plasmiidide geneetika uurimisega mullabakterites, kes lagundavad keskkonda saastavaid naftasaaduste produkte ja fenoolseid ühendeid. Tema alustatud uuringutest on Tartus välja kasvanud terve uus teadlaste põlvkond. Alates 1992. aastast töötas Ain Tartu Ülikoolis geneetika professorina kuni emeriteerumiseni 2020.

Paljud kolleegid mäletavad Aini väsimatut entusiasmi ja sihikindlust Eesti kõrghariduse ja teaduselu reformimisel ning uute struktuuride loomisel. Ta ehitas üles Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning temast sai 1990. aastal selle esimene direktor. Aastatel 1998–2002 oli ta bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan ja seejärel Tartu Ülikooli teadusprorektor. Ain Heinaru oli äärmiselt tegus ja silmapaistev ka väljaspool ülikooli. Aastatel 1995–1998 oli ta Haridusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja ja aastast 2009 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadus- ja arendusnõunik.

Ain andis hindamatu panuse eestikeelsete erialaterminite loomesse ja juurutamisse. Juba oma tegevuse algusaegadest oli ta geneetika teadmiste ja oskussõnavara arendamise eestvedaja. Tema sulest ilmus mitmeid õpikuid ja trükiseid. Esimene neist, „Pärilikkus ja nukleiinhapped“ avaldati juba 1980. aastal. Selles käsitletakse süstematiseeritult tolleaegseid molekulaarbioloogia ja geneetika põhiseisukohti. Ain Heinaru koostatud on väga mahukas geneetika õpik koos selle juurde kuuluva sõnastikuga, mida kasutavad lisaks kõrgkoolidele ka üldhariduskoolide õpetajad ja õpilased. Õpik on teatmeteosena hinnatud ka teiste erialade inimeste seas. Veel hiljuti ilmus Ainilt koostöös Sulev Kuusega „Geneetika sõnastik“, mis sisaldab üle 7500 termini. Laiemale lugejaskonnale on tuttav 2018. aastal avaldatud raamat „Üks meeter elu. 100 müüti geneetikast“, mis võeti väga hästi vastu ja kust leiab ka Ainile iseloomulikke krutskeid. Talle omases stiilis ajaleheartiklid tekitasid elavaid arutelusid olulistel teemadel ja võimaldasid tal seeläbi kanda ühiskonna arvamus­kujundaja rolli.

2012. aastal anti Ain Heinarule Eesti Inimesegeneetika Ühingu elutööpreemia ja ta nimetati Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu auliikmeks. Ta pälvis hulgaliselt teisigi tunnustusavaldusi, sealhulgas Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2004), Tartu Ülikooli suure medali (2008) ja Tartu medali (2011). Ta sai Eesti Vabariigi teaduspreemia 1992. aastal bio- ja keskkonnateaduste vallas ja 2014. aastal pikaajalise tulemusliku teadustöö eest.

Mälestame leinas head kolleegi ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Tartu Ülikooli pere