Avastuspreemia – Vaid parimast teadusest sünnib edukas tootmine

MART USTAV – snd 1949, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor, Icosagen Grupi asutaja ja juht

Preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest: teadus- ja arendustöö „DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni“ eest.

Teine Tartu aukodanik akadeemik Mart Ustav on nii suur, et tal pole lootustki mahtuda klassikalise kirjeldava teaduse raamidesse. Tema alusteaduslikud uuringud on tekitanud terve laviini uut informatsiooni, mida on tema käe all doktorikraadi kaitsnud 20 noort inimest viinud nii akadeemilisse tippteadusse kui ka biotehnoloogilisse ettevõtlusse.

Akadeemikute Artur Linnu ja Richard Villemsi juhendamisel teadusse sisenenud Mart Ustavi fookus on olnud loomade ja inimese papilloomiviirustel (lühendiga HPV). Igal viirusel on oma kindel peremees – kala, linnu või imetajaliik –, kelle organismis paljuneda. HPV viirusosakesed on võimelised säilima nakatatud epiteelkoes (ka meie naha sees) aastakümneid ilma nähtavalt kurja tegemata. Koos surnud naharakkudega võivad need pihkuda keskkonda, kus säilitavad nakkusvõime ja võivad levida mikrovigastuste kaudu.

Miks nimelt ikosaeeder ehk kakskümmendtahukas?
Sest paljude viiruste kapslid meenutavad ikosaeedreid.

Kui HPV viirus aktiveerub, moodustuvad üldiselt soolatüükad või papilloomid, millega organism toime tuleb. Mõned viirusetüved aga tekitavad pahaloomulisi kasvajaid genitaalpiirkonnas ja suuõõnes. Aastas diagnoositakse maailmas üle 500 000 emakakaelavähi juhu ja üle 250 000 inimese sureb.

Et viirusega hakkama saada, peab teadma, millise nipiga see suudab end organismi valvuritele sõbraks teha. Teisisõnu, kuidas viirus saavutab, et tema genoomi käsitletakse kui rakuomast geneetilist materjali ja säilitatakse tütarrakkudes; kuidas ta end paljundab ja paneb rakud kontrollimatult jagunema.

Mart Ustavi ja tema kolleegide avastused papilloomiviiruse genoomi „paljundamise“ algpunkti ja selleks vajalike molekulaarsete mehhanismide kohta olid läbimurdelised.

Need tegid selgeks, millised on vähki tekitavate DNA-viiruste, sealjuures inimesele eriti ohtlike (sh emakakaelavähki põhjustavate) papilloomiviiruste paljunemise, organismis säilimise ja ohtlikkuse põhjused. Tänapäeval on need saavutused juba nn viroloogia piibli – „Fields Virology“ klassika.

Sama olulised, nagu on need teaduse läbimurded, on ühiskonna jaoks Mart Ustavi tekitatud oskusteabe realiseerimine uute ja vingete (ehk innovaatiliste) tehnoloogiate ja toodetena. Kakskümmend aastat tagasi otsustas Mart Ustav, et „pean püüdma edaspidi kõike seda, mida teadlasena olen tundma õppinud, tegema inimestele kättesaadavaks“. Alustuseks loodi tugev molekulaardiagnostika erafirma, mis varsti laienes naaberriikidesse. Sellest välja kasvanud Icosagen Grupp, kus töötab 70 inimest, sh 17 doktorikraadiga, on Euroopa kümne suurima oma vallas teadusmahukaid uuringu- ja tootmisteenuseid pakkuva organisatsiooni seas.

Oma avastusi viiruse genoomi paljunemise ja selleks vajalike valkude tootmise protsessi kohta on Mart Ustav kasutanud nii üht tüüpi aidsivaktsiini loomiseks kui ka alusena, millele rajada uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks. Täna litsentsib Icosagen nn QMCF tehnoloogiat 17 partnerile, kelle hulka kuulub maailma juhtivaid ravimifirmasid.

Nõnda on Mart Ustav saavutanud peaaegu võimatu: edukalt ühendanud avastuslikud fundamentaaluuringud ja superkõrgtehnoloogilise ettevõtluse, mis põhineb tema enda loodud intellektuaalsel omandil ning mille töö aitab hoida miljonite inimeste tervist.

Tekst Eesti Teaduste Akadeemia