Eesti Teaduste Akadeemia valib uue presidendi

Akadeemia peaks panustama innovatsiooni ja looma uusi võimalusi Eesti arenguks

Praeguse Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kümneaastane ametiaeg hakkab lõppema ja akadeemikud valivad uue presidendi 9. oktoobril. Senise seisuga pürgib teaduste akadeemia presidendiks kolm kandidaati: akadeemikud Jaak Järv, Maris Laan ja Mart Saarma.

Sirp palus presidendikandidaatidel vastata küsimusele „Millised on teie arvates Eesti ees järgneval kümnel aastal seisvad suuremad ülesanded ja kuidas Eesti Teaduste Akadeemia saaks nende sõnastamise, tegelemise ja lahendamisega tuge pakkuda?“

LEA LARIN

---

Tulevasel kümnendil Eesti ees seisvad suuremad ülesanded ja akadeemia roll

Et püsiks Eesti riik, eesti keel ja kultuur ning ka teadus kui kultuuri lahutamatu osa, on esmatähtis välja tulla kriisidest, mis meid on viimastel aegadel tabanud. Loodetavasti ei kesta kriisidest väljumine tervet kümnendit, vaid jõuame olukorra normaliseerimiseks vajalike üldrahvalike kokkulepeteni palju varem. Siis võib oodata ka majandusarengu taastumist ning selle innovaatilisuse ja kõigi poolt oodatava keskkonnasõbralikkuse kasvu. Muidugi, nendesse arengutesse saame ühel või teisel viisil panustada kõik. Teaduste akadeemial kui teadmispõhise mõtteviisi kandjal on siin aga minu arusaamist mööda eriline roll.

Akadeemia võib ja peab pakkuma platvormi oluliste teemade sõnastamiseks ja aruteluks, kaasates protsessi nii akadeemia liikmeid kui ka teisi väljapaistvaid teadlasi ja akadeemilise maailma esindajaid. Rõhutan, et just arutelude kandepinna laius määrab nende edukuse. Tõsi, laialdane arutelu vajab enamasti palju aega ja seda võib kriisiolukorras nappida. Leevendust pakub ehk lootus, et kui tõelised asjatundjad suudavad kriitiliste olukordade tekke ette näha, jääb rohkem aega nende tagajärgedega tegelemiseks ning lahenduste otsimiseks. Teaduslike prognooside vastu on vaja usaldust ja seda peab pakkuma just teaduste akadeemia.

Meie tegevust toetavad Euroopa teaduste akadeemiate ühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes analüüsivad ja kajastavad maailmas toimuvat. Nende organisatsioonide liikmesus annab meile hea võimaluse teiste kogemustest õppimiseks ja ka kriitiliste olukordade prognoosimiseks. Samas eeldab rahvusvaheliselt pakutavate lahenduste ülevõtmine kindlasti nende kohandamist kohapealsete oludega ja see jääb juba meie akadeemia privileegiks.

Ideaalne on, kui akadeemia pakutavad probleemide lahendused leiavad ka elus rakenduse. Mõnikord on see nii, teinekord mitte. Seetõttu on akadeemiale kriitilise tähtsusega otsida võimalusi enda pakutavate lahenduste elluviimiseks või laialdaseks tutvustamiseks. Senine kogemus näitab, et selleks on olemas mitmeid võimalusi. Näiteks selgitustöö otsustajate hulgas ja lahenduste tutvustamine meedia vahendusel. Nii omandavad akadeemias toimuvad arutelud ja neil põhinevad prognoosid väärtuse ja pakuvad tuge Eesti ees seisvate probleemide lahendamisel.

JAAK JÄRV

---

Meie inimesed, riik ja maailm

Toon esile kolm Eesti ees eri tasanditel seisvat suurt ülesannet: meie inimesed, riik ja maailm.

Esiteks tuleb peatada demograafiline kriis ning selleks rakendada pikaajalisi ja usaldusväärseid meetmeid sündide arvu suurendamiseks, samuti ajude ja ettevõtlike inimeste väljarände tagasipööramiseks.

Teiseks on vaja stabiliseerida 30 aastaga saavutatud heaoluühiskond – leida tasakaalupunkt majanduse kasvu ja innovatsiooni stimuleerimise ning riigi kasvavate vajaduste vahel julgeolekus, hariduses, meditsiinis ja muudes avaliku sektori valdkondades.

Kolmandaks tuleb töötada välja selged riiklikud strateegiad globaalsete väljakutsetega toime tulemiseks, sh rahvusvahelise julgeoleku kriisid, pandeemiad, kliima- ja keskkonna eesmärgid, energeetika ja muude ressursside vajadused.

Kõigi kolme ülesandega tegelemisel ja lahendamisel saab teaduste akadeemia (TA) pakkuda riigile oma pädevust teaduspõhisel nõustamisel, analüüside plaanimisel, läbiviimisel ja interpreteerimisel, otsuste tegemisel ja nende pikaajalise mõju hindamisel, strateegiate arendamisel. Akadeemikud võivad proaktiivselt juhtida tähelepanu probleemkohtadele ühiskonnale esitatud väljakutsete käsitlemisel ning pakkuda lahendusi teaduslikku ekspertiisi nõudvatele küsimustele.

Globaalseid väljakutseid ei saa lahendada üks teadlane või teadlaste rühm. Akadeemikud on tippteadlased, kel on laiad rahvusvahelised erialased võrgustikud. Nende kaudu on reaalajas kättesaadav akadeemilist pädevust nõudvate küsimuste käsitlemisel kõige ajakohasem teaduspõhine info. On vaja luua otsekanalid TA ja riigi otsustuskogude vahel, et need teadmised oleks sisendiks nii pikaajaliste strateegiate kujundamisel kui akuutselt esile kerkinud probleemide lahendamisel.

TA roll on olla eestkõneleja eestikeelse kõrghariduse, Eesti teaduse jätkusuutlikkuse ja akadeemilise järelkasvu tagamiseks vajalike tingimuste eest, atraktiivse keskkonna ja väärtusruumi loomisel tippteadlaste ja tipp­ekspertide jäämiseks ja naasmiseks Eestisse. Kõrgharitud ja innovaatiliste ideedega noored on järgmistel aastakümnetel investeering meie riigi tulevikku, majanduskasvu ja kõigi heaolusse.

TA-l on ka kasvav tähtsus kodanikuteaduse propageerimisel ja teaduspõhise mõtlemise vastu usalduse hoidmisel, teaduslikku vaadet vajavate teemade tõstatamisel ja erapooletul selgitamisel ühiskonnas, sh tähelepanu juhtimisel levivale väärinfole ja võimalikele ohtudele.

MARIS LAAN

---

Akadeemia peaks panustama innovatsiooni ja looma uusi võimalusi Eesti arenguks

Eesti ühiskonnal on ees keerulised ajad, kus sõja tõttu Euroopas kasvavad meie riigikaitse kulutused, ühiskond vananeb ja sotsiaalkulutused samuti tõusevad. Samal ajal oleme silmitsi globaalsete kliimamuutuste, võimalike uute pandeemiate ja inimeste vananemisega seotud haiguste kasvuga. Kõigele lisaks tammub Eesti majandus paigal. Need on ka kesksed küsimused Eesti jaoks.

Eesti Teaduste Akadeemiasse kuulub 75 helgemat pead, kes on oma erialal maailma tipus ja kes üheskoos organisatsioonina moodustavad erakordse intellektuaalse jõu, mis suudab Eesti teadust ja arendustegevust edendada ning valitsust ja rahvast nõustada ja suunata. Teaduse edendamine, teadusmõtte levitamine, teadussaavutuste ja uute tehnoloogiate tutvustamine ning selgitamine on kindlasti üks akadeemia peamistest ülesannetest ka järgneva kümne aasta jooksul.

Minu arvates peaks akadeemia eelseisval kümnel aastal eriti panustama järgmistesse valdkondadesse.

Esiteks on vaja suurendada akadeemia osa rakendusteaduste ja innovatsiooni edendamisel. Seadus ütleb, et Eesti Teaduste Akadeemia arendab ja esindab Eesti teadust. Akadeemia põhiline missioon on teadlaste ühendusena aidata sõltumatult ja kõrge teadusliku professionaalsusega kaasa teaduse ning riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu küsimuste lahendamisele. Alusteaduste tase on meil kiiresti tõusnud ja Eestil on selles osas hea maine. Rahvusvahelistes võrdlustes on Tartu ülikool endiste sotsialismimaade ülikoolide seas esikohal ja Tallinna tehnikaülikool muude tehnikaülikoolidega võrreldes ka tipus. Paraku on aga rakendusteaduste ja innovatsiooni üldine tase ja seis Eestis kaunis kurb, kui välja arvata infotehnoloogia. Meil on vähe kõrgtehnoloogilisi, teaduspõhiseid firmasid ja nendegi käive on väike. Pole olemas kõrgtehnoloogilist tööstust ilma patentideta, aga neid on meil inimese kohta kümme korda vähem kui Taanis, Rootsis ja Soomes. Akadeemia peabki rakendusteadust ja innovatsiooni arendama ja valitsust selles nõustama. Kuna me oleme Eestis ainus akadeemia, siis tasub arutada, kas peaks sinna kaasama rohkem insenere ja kõrgtehnoloogiliste firmade juhte. Nii on mujal tehtud. Skandinaavia maades on inseneri- ja tehnikateaduste jaoks tihti omad akadeemiad, aga meil oleks targem koondada kõik jõud ühte akadeemiasse. Kas teha seda komisjonide või siis akadeemia liikmeks valimise kaudu, on vaja põhjalikult arutada. Igal juhul peab akadeemia rakendusteaduste ja innovatsiooni alal tegema tõsist koostööd tööstuspartneritega.

Teiseks peaks akadeemia kui organisatsioon olema palju aktiivsem ja nähtavam riigi teadus- ja arenduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Samuti peab akadeemia looma regulaarse sideme valitsuse, riigikogu ja Euroopa Parlamendi Eesti saadikutega. Üha enam on tähtsate poliitiliste otsuste tegemisel vaja tugineda teadusele ja tunda uusi tehnoloogiaid. Näiteid võib tuua kliima soojenemise, energeetika, nakkushaiguste ja moodsa geneetiliselt muudetud organismidega (GMO) seostuva põllumajanduse alalt. Akadeemial peaks olema ambitsioonikas teaduse ja innovatsiooni strateegia ja peaks leidma võimaluse otseseks regulaarseks kontaktiks peaministri, valitsuse liikmete ja riigikoguga. Soome parlamendil on kord kahe kuu jooksul nn õhtune istung (õhtukool), kuhu kutsutakse näiteks teaduse, tööstuse jne esindajaid esitama uusi seisukohti ja kontseptsioone. See on regulaarne ja väga populaarne üritus. Akadeemia võiks olla samasuguse koostöö initsiaatoriks Eestis.

Kolmandaks akadeemia väga oluliseks ülesandeks on jälgida teaduse ja tehnoloogia uusimaid arenguid ning informeerida sellest teadlasi, valitsust ja ühiskonda. Me ei tohi riigina maha magada suuri tehnoloogilisi läbimurdeid, millel võib meie arengu seisu­kohalt olla otsustav tähtsus. Siin peaks olema motoks idee, et hetkel tulu toovad tehnoloogiad ei pruugi tulevikus enam seda teha. Lähitulevikus saavad teaduse ja innovatsiooni märksõnadeks uued ravimid ja meditsiinitehnoloogiad, rohelised tehnoloogiad, tehisaru, uus põllumajandus ja uued toiduained, uued materjalid, uued energiaallikad, teadusalade vaheline sünergia, uued para­digmad majandus- ja sotsiaalteadustes, rahvuskultuuriga seotud teaduste edenemine jne.

Neljandaks oluliseks probleemiks on teaduse ja arendustegevuse rahastamine, mis Eestis peaks pidevalt veidi suurenema. Seoses sellega, et riigi toetus teadus- ja arendustegevusele lähiajal tõenäoliselt ei tõuse, peab otsima uusi alternatiivseid rahastusallikaid. Ma näen siin kolme võimalust, mida tasub tõsiselt arutada:

1) Investeeringud teadus- ja arendustegevusse toovad keskmiselt tagasi 14% aastas. Seda arvestades on Soome võtnud alates 2023. aastast riigilaenu, et investeerida igal aastal 350 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusse juurde, nii et kümne aastaga kasvaks riigi kulutus sellele 2 miljardilt 4 miljardi euroni (praegu on Soome riigi koguvõlg 75% SKTst). Sellest uuest investeeringust kasutatakse 70% firmade rakendusteaduse jaoks ja osa strateegiliselt tähtsa teaduse infrastruktuuri arendamiseks. Umbes 30% investeeringust suunatakse alusteadustele ja teadlaste koolitusele. Eeldatakse, et ka tööstus investeerib juurde, ja seda, et innovatiivne tööstus toob investeeritud raha kiiresti tagasi. Eesti võiks võtta laenu ja investeerida igal aastal teadus- ja arendustegevusse juurde 50 miljonit eurot. Kümne aastaga tähendaks see teaduse ja arendustegevuse riikliku rahastuse kahekordistamist. Euroopa keskpanga endise peadirektori Mario Draghi arvates vajab EL igal aastal umbes 750–800 miljardit eurot uusi investeeringuid, mida tuleks teha riiklike laenudega.

2) Aidata kaasa teadus- ja arendustegevust toetavate fondide loomisele. Soomes oli 1990. aastal fondide toetus teadusele ca 50 miljonit eurot, aga 2024. aastal juba ligi miljard eurot ehk sama palju kui Soome riik igal aastal panustab alusuuringutesse. Taanis on fondide toetus teadus- ja arendustegevusele veelgi suurem, samuti Rootsis. Minu arvates peaks need fondid lisaks alusteadustele toetama ka idufirmades tehtavat teadus- ja arendustegevust. Usun, et see tõstaks tööstuse huvi investeerida nendesse fondidesse.

3) Maailmas ja ka meie naaberriikides on rahvusvahelisi fonde, kust ka Eesti teadlased ja firmad saavad taotleda uurimistoetust. Akadeemia peaks siin olema initsiaator ja koostöös ETAgiga aitama teadlastel nendest fondidest raha taotleda. Minul on selles tegevuses suuri kogemusi, sest olen saanud uurimistoetusi USA, Suurbritannia ja Skandinaavia maade fondidelt.

Lõpuks tahaksin veel rõhutada seda, et teadusharude vaheline koostöö kasvab, infrastruktuuri kasutamine muutub üha rahvusvahelisemaks ja oleme üha rohkem sõltuvad ka rahvusvahelisest finantseerimisest. Loodusteadlased ei saa enam hakkama ilma koostööta humanitaar- ja sotsiaalteadlastega ja vastupidi. Akadeemia on oma loomult interdistsiplinaarne ja peaks teadusharude vahelist koostööd jõuliselt toetama. Meie riigi trumbiks on kõrge haridustase, kiire kohanemisvõime ja edukas koostöö.

MART SAARMA