Euroopa tuhande suurima teadus- ja arendustegevusele kulutaja hulka võiks kuuluda neli Eesti ettevõtet ehk Miks neid seal ei ole?

TÕNIS TÄNAV

Eesti teadus- ja arendustegevust (T&A) suunavates arengukavades on majandusliku heaolu loomiseks vähemalt selle sajandi algusest peale rõhutatud T&A rahastamise vajalikkust.1 Nüüdseks juba üle-eelmisel aastal sõlmitud teaduslepe riigi rahastuse suurendamiseks 1% SKTst kinnitab, et teema on aktuaalne. Kõik senised arengukavad paistavad pigem muinasjutuna, sest T&A kulutustes oodatakse suurt kasvu, mis kohe kuidagi ei taha tõeluseks saada. Siiski, kui soovime näha eesrindlikku teadust, innovaatilisi lahendusi ja Eestis maailmaklassi ettevõtteid, lähevad T&A teemad meile kõigile korda.

Seda kummastavam on, et mullu detsembris ilmunud iga-aastane Euroopa Komisjoni ülevaade Euroopa erasektori T&Ast ei saanud Eestis ühegi kommentaari osaliseks.2 Võib-olla jäi see samal nädalal ilmunud OECD majandusülevaate varju, kuid ka sealt peeti mainimisväärseks ainult negatiivset hinnangut tulevase pensionireformi kohta.

Erasektori T&A tulemustabeli eesmärk on võrrelda maailma suurimaid tegijaid omavahel ja anda ülevaade Euroopa Liidu (EL) suurimatest T&A alal tegijatest. 2500 maailma kõige suurema T&A eelarvega ettevõtet järjestatakse edetabelisse ning Euroopast esitatakse eraldi 1000 ettevõtet. Suurimate T&A alal tegijate hulgas viiakse läbi küsitlus, et uurida, missugused on valitud asukohad, laienemisplaanid, vajadused ja takistused.

Paar üldisemat tähelepanekut erasektori T&A kuludest maailmas ja Euroopas. Esiteks, T&A on väga kontsentreeritud valdkond. Euroopa Komisjoni hinnangul teevad need 2500 ettevõtet umbes 90 protsenti kogu maailma T&A kulutustest. Kuid seis on veelgi kallutatum. Ainuüksi sada suurimat ettevõtet teevad poole 2500 edetabelisse kuuluja T&A kulutustest. Seega teeb umbkaudu 120 ettevõtet kogu maailma T&A kuludest poole. Nendest umbes veerand on Euroopas, kümnendik Hiinas, kolmandik USAs ja ülejäänud mujal maailmas.

Maailma edetabeli 2500 hulgas on 551 Euroopa ettevõtet. Euroopas on T&A veelgi enam kontsentreeritud kitsa ettevõtete ringi kätte. Poole T&A kulutustest Euroopa tuhande parima hulgas teevad ära ainult 26 suurimat ettevõtet. Suurimad sada aga kolmveerand T&A kulutustest.

Seega üldjuhul teevad erasektoris T&A kulutused vähesed väga suured ettevõtted. See tähendab, et ka T&A tulemused lähevad suuresti turgu valitsevate ettevõtete kaukasse.

Euroopa kõige suurema T&A eelarvega ettevõtted (miljonites eurodes 2018/2019)

1. Volkswagen Saksamaa 13640
2. Daimler Saksamaa 9041
3. BMW Saksamaa 6890
4. Robert Bosch Saksamaa 6189
5. Siemens Saksamaa 5909
6. Sanofi Prantsusmaa 5890
7. Bayer Saksamaa 5109
8. AstraZeneca Suurbritannia 4631
9. GlaxoSmithKline Suurbritannia 4141
10. Nokia Soome 4044

ELi tipp tuhat teadus- ja arendus­tegevusele kulutavat ettevõtet riikide kaupa

1. Suurbritannia 273
2. Saksamaa 218
3. Prantsusmaa 112
4. Rootsi 78
5. Holland 53
6. Taani 44
7. Itaalia 39
8. Soome 35
9. Belgia 33
10. Austria 33
11. Iirimaa 30
12. Hispaania 21
13. Luksemburg 15
14. Portugal 5
Eesti 4
15. Poola 4
16. Kreeka 3
17. Sloveenia 2
18. Tšehhi Vabariik 1
19. Ungari 1

Euroopa tabelisse pääsemiseks pidid ettevõtted ületama T&A kulutuste lävendi 8,6 miljonit eurot. Kui neli sellist Eesti ettevõtet oleksid kajastatud Euroopa edetabelis, siis oleks Euroopast esindatud 20 riiki ja Eesti maanduks nende hulgas auväärsele 15. kohale.

 

Eesti edukaimad

Jättes kõrvale Euroopa ja maailma hiiglased, kuidas siis läheb Eesti ettevõtetel? Euroopa Komisjoni silmade läbi on vastus: ei lähe kuidagi. Edetabeli järgi ei mahu ükski Eesti ettevõte Euroopa T&A tegijate esimese tuhande hulka. Statistikaameti teadus- ja arendustegevuse uuringu järgi päris nii see ka ei ole.

Viimaste andmete järgi võiks Euroopa tuhande suurima teadus- ja arendustegevusele kulutaja hulka kuuluda lausa neli Eesti ettevõtet. Selleks pidid ettevõtted ületama T&A kulutuste lävendi 8,6 miljonit eurot. Eesti T&A kulutused jaotuvad sarnaselt Euroopa ja maailmaga, see tähendab, et suurimad 11 ettevõtet teevad poole Eesti T&A kogukulust ning suurimad 34 kolmveerandi. Kogukulud teadus- ja arendustegevusele Eesti erasektoris on 173 miljonit eurot, aga mediaan ainult 150 000 eurot. Tasub mainida, et statistikaametile teatab T&A kulutustest vaid umbes 250 ettevõtet.

Kui need neli Eesti ettevõtet oleksid kajastatud Euroopa edetabelis, siis oleks Euroopast esindatud 20 riiki. Eesti maanduks nende hulgas auväärsele 15. kohale, mis tõstaks meid riikide võrdluses samale tasemele Poolaga ning ettepoole Ungarist, Sloveeniast, Kreekast ja Tšehhist. Riigi suurus polegi eriti oluline. Luksemburgis on ELi tipp tuhande teadus- ja arendustegevusele kulutaja hulgas 15 ettevõtet ning Iirimaal, Belgias, Austrias ja Soomes kõigis üle kolme­kümne.

Kuid miks siis ei ole Eesti ettevõtted kajastatud edetabelites? Sest Eestis pole ettevõtetel motivatsiooni kajastada avalikes finantsaruannetes oma T&A kulusid. Kui tahta T&A kulud välja tuua, siis peaks ettevõte need arvele võtma põhivarana ja amortiseerima. Kahjuks ei ole stiimulit seda teha, kuigi Eesti ettevõtete esinemine sellises edetabelis oleks ühtlasi mainekujunduse osa.

Kehtib Matteuse efekt ehk kellel on, sellele antakse – kui Eesti soovib meelitada enda juurde T&A suuremaid tegijaid, siis on hea näidata seniseid edu­lugusid.

Edetabeli koostamise ajal ettevõtete hulgas tehtud küsitlus näitab, et uute investeeringute asukohta valides peetakse tähtsaimaks teadustöötajate kvaliteeti ja kättesaadavust. Kõige vähem tähtsustatakse teadustöötajate tööjõukulusid ja tarnijate lähedust. Seega mõjutab arusaam, et siin on, keda palgata ja et nad teevad head tööd. Selleks tuleb näidata, et Eestis juba on sellise fookusega ettevõtteid.

Võimalusi anda Eesti ettevõtetele stiimul oma T&A kulude kajastamiseks on mitmeid, näiteks võiks see olla majandusaasta aruande kohustuslik lisa. Kuid see puudutaks liiga paljusid ettevõtteid, kellest enamikul pole mitte kui midagi seal raporteerida, meede ei oleks proportsionaalne. Kuid ka meelitades on võimalik stimuleerida. Paljudes riikides on T&A kuludele ning nende kasvule tehtud maksuerisused. Näiteks on võimalik mingi osa ettevõtte tulumaksu- või muud maksukrediiti saada T&A kulude suurendamisest. See tähendab, et soodustatakse T&A kulutuste suurendamist, kuid mitte samal tasemel hoidmist. Sellised meetmed meelitaksid ettevõtteid vabatahtlikult oma T&A kulusid ja tegutsemist kajastama. Meelitamine annaks parema ülevaate Eestis toimuvast ning aitaks kaasa mainekujundusele.

Paratamatult vaatavad investorid kõigepealt potentsiaalsetele sihtriikidele otsa mitmesuguste näitajate alusel. Soojast sõnast ei pruugi piisata, kui soovime esitleda oma ettevõtluskeskkonna tugevust. Praegusel ajal maksavad numbrid, ja seda sõna otseses mõttes. Ärimaailmas on ammu käibetõeks saanud fraas: jumalat me usume, kõik teised tulgu andmetega.3

1 Alates juba esimesest „Teadmistepõhise Eesti“ arengukavast, mis algas 2002. aastal.

2 The 2019 edition of the EU Industrial R&D Investment Scoreboard. European Commission. 18. XII 2019.

3 In god we trust, all else bring data – seda ütlust omistatakse tihti Ameerika statistikule ja insenerile William Edwards Demingile.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht